Sisukord
22 suhted: Basalt, Fumarool, Gaas, Hapnik, Lääne-India, Magma, Metaan, Napoli, Oksüdatsioon, Plinius Vanem, Süsihappegaas, Väävel, Vääveldioksiid, Veeaur, Vesi, Vesinik, Vesinikkloriid, Vesiniksulfiid, Vingugaas, Vulkaan, Vulkaanipurse, 1198.
Basalt
Basaldisoon albiitses kivimis Sammasbasalt Põhja-Iirimaal (Giant's Causeway) Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.
Vaata Solfataar ja Basalt
Fumarool
Solfataar Uus-Meremaal Sadestunud väävel aurava fumarooli juures. Vulcano saar, Liparisaared, Itaalia. Damavandi mäel 2014. aastal Fumarool on vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas.
Vaata Solfataar ja Fumarool
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Vaata Solfataar ja Gaas
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Solfataar ja Hapnik
Lääne-India
Lääne-India Lääne-India ehk Lääne-India saarestik (inglise keeles West Indies) on saarestik Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika vahel.
Vaata Solfataar ja Lääne-India
Magma
Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
Vaata Solfataar ja Magma
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Vaata Solfataar ja Metaan
Napoli
Napoli (.
Vaata Solfataar ja Napoli
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Vaata Solfataar ja Oksüdatsioon
Plinius Vanem
Plinius Vanem, XIX sajandi kujutlus. Ühtki kaasaegset kirjeldust pole säilinud. ''Naturalis historia'' Plinius Vanem (Gaius Plinius Secundus; umbes 23 Comum (praegu Como) – 25. august 79 Stabiae), oli vanarooma riigiametnik, sõjaväeülem, ajaloolane ja kirjanik.
Vaata Solfataar ja Plinius Vanem
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Vaata Solfataar ja Süsihappegaas
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Vaata Solfataar ja Väävel
Vääveldioksiid
Vääveldioksiid (keemiline valem SO2) on ühest väävli ja kahest hapniku aatomist koosneva molekuliga oksiid.
Vaata Solfataar ja Vääveldioksiid
Veeaur
Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.
Vaata Solfataar ja Veeaur
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Solfataar ja Vesi
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Solfataar ja Vesinik
Vesinikkloriid
Vesinikkloriid (ehk kloorvesinik) on vesiniku ja kloori ühend keemilise valemiga HCl.
Vaata Solfataar ja Vesinikkloriid
Vesiniksulfiid
Vesiniksulfiidi molekuli ehitus Vesiniksulfiid ehk divesiniksulfiid (vananenud termin: väävelvesinik; keemiline valem H2S) on mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas.
Vaata Solfataar ja Vesiniksulfiid
Vingugaas
Vingugaas ehk süsinikmonooksiid ehk süsinikmonoksiid ehk süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv lõhnatu ja värvitu mürgine gaas, mis põhjustab aeroobse hingamisega organismidel vingumürgistust.
Vaata Solfataar ja Vingugaas
Vulkaan
Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.
Vaata Solfataar ja Vulkaan
Vulkaanipurse
Stromboli tegutsemas Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks.
Vaata Solfataar ja Vulkaanipurse
1198
1198.
Vaata Solfataar ja 1198
Tuntud ka kui Väävliallikas.