Sisukord
35 suhted: Antiikfilosoofia, Aristoteles, Arutlus, De interpretatione, Determinism, Eetika, Epistemoloogia, Filosoofia, Formaalloogika, Grammatika, Herakleitos, Küünikud, Keelefilosoofia, Kehtivus, Kontingentsus, Lauseloogika, Logos, Loodusfilosoofia, Loogika, Marcus Aurelius, Mõiste, Mõistus, Mõtlemine, Modernne stoitsism, Modus ponens, Modus tollens, Propositsioon, Retoorika, Süllogistika, Seneca, Taju, Tõestus, Tuletusreegel, Välistatud kolmanda seadus, Zenon Kitionist.
- Vana-Kreeka
- Vana-Rooma
Antiikfilosoofia
Antiikfilosoofiaks nimetatakse õhtumaist filosoofiat selle algusest kuni uusplatonismi lõpuni.
Vaata Stoitsism ja Antiikfilosoofia
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Vaata Stoitsism ja Aristoteles
Arutlus
Arutlus (ka järeldus, argument; inglise keeles argument) koosneb eeldus(t)est ja järeldusest.
Vaata Stoitsism ja Arutlus
De interpretatione
"De interpretatione" (vanakreeka keeles Περὶ ἑρμηνείας (Peri hermeneias)) on Aristotelese teos, osa Organonist.
Vaata Stoitsism ja De interpretatione
Determinism
Determinism on filosoofiline seisukoht, mille kohaselt on kõikidel otsustel ja sündmustel seaduspärased põhjused ja kõiki sündmusi ning otsuseid on põhimõtteliselt võimalik ette näha.
Vaata Stoitsism ja Determinism
Eetika
Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Vaata Stoitsism ja Eetika
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Vaata Stoitsism ja Epistemoloogia
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Vaata Stoitsism ja Filosoofia
Formaalloogika
Formaalloogika ehk formaalne loogika tegeleb sellega, kuidas järeldada tõestest väidetest tõeseid väiteid, kuid reeglina ei ütle, millised väited on tõesed.
Vaata Stoitsism ja Formaalloogika
Grammatika
Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.
Vaata Stoitsism ja Grammatika
Herakleitos
Herakleitos (6.–5. sajand eKr) oli vanakreeka filosoof, kes tegutses Väike-Aasias Ephesose linnas.
Vaata Stoitsism ja Herakleitos
Küünikud
Küünikud (vanakreeka keeles kynikoi, sõnast kynikos 'koeralik') on antiikfilosoofia koolkond.
Vaata Stoitsism ja Küünikud
Keelefilosoofia
Keelefilosoofia on filosoofia haru ja filosoofilise mõtlemise stiil, mis on seotud väljendite kasutamise, teooriate konstrueerimise viiside ja teadmiste väljendusvahendite korrektse kasutamise põhimõtete uurimisega.
Vaata Stoitsism ja Keelefilosoofia
Kehtivus
Kehtivus (inglise keeles validity) on normi või väärtuse omadus, mis seisneb jõus olemises, või arutluse omadus, mis seisneb selles, et ta on loogiliselt siduv.
Vaata Stoitsism ja Kehtivus
Kontingentsus
Kontingentsus (vanakreeka keeles τὰ ἐνδεχόμενα „miski, mis on võimalik“; keskaja ladina keeles contingentia, „võimalikkus, juhus“) ehk sattumuslikkus on omadus mitte olla paratamatu ega võimatu.
Vaata Stoitsism ja Kontingentsus
Lauseloogika
Lauseloogika ehk lausearvutus on loogika valdkond, mis uurib tõefunktsionaalseid tehteid propositsioonidega (loogikatehteid).
Vaata Stoitsism ja Lauseloogika
Logos
Logos on vanakreeka tavakeele sõna ja vanakreeka filosoofia termin, mille mitmetahuline tähendus on aja jooksul muutunud.
Vaata Stoitsism ja Logos
Loodusfilosoofia
Loodusfilosoofia (ladina keeles philosophia naturalis) on looduse ja füüsilise universumi filosoofilise uurimise viis, mis valitses enne moodsa teaduse arengut.
Vaata Stoitsism ja Loodusfilosoofia
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Vaata Stoitsism ja Loogika
Marcus Aurelius
Marcus Aurelius (ladina keeles Imperator Caesar Divi Antonini Pii Divi Hadriani Marcus Aurelius Antoninus Augustus; sünninimi Marcus Annius Catilius Severus; 26. aprill 121 – 17. märts 180) oli Vana-Rooma keiser 7. märtsist 161 kuni surmani.
Vaata Stoitsism ja Marcus Aurelius
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Vaata Stoitsism ja Mõiste
Mõistus
Kuu peal elunevate mõistuste tants Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" põhineb renessansiaegsetel kujutlustel, mille kohaselt arukaotuse korral lahkub mõistus inimesest ja lendab Kuu peale. Mõistuse (saksa keeles Vernunft, vene keeles разум) all kitsamas mõttes mõeldakse filosoofias arust kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud mõteteks või tegudeks.
Vaata Stoitsism ja Mõistus
Mõtlemine
Mõtlemine on inimtegevuse osa, tegelikkusest arusaamise, kohanemise ja muutumise protsessi peegeldus ajus.
Vaata Stoitsism ja Mõtlemine
Modernne stoitsism
Stoitsimi kuulsaim praktik Marcus Aurelius New York Metropolitani muuseumis Modernne stoitsism on 20.
Vaata Stoitsism ja Modernne stoitsism
Modus ponens
Modus ponens (lühend MP; lad modus ponendo ponens) on tingimusloogikas kasutatav keeleline järeldusreegel, mis põhineb jaatusel.
Vaata Stoitsism ja Modus ponens
Modus tollens
Modus tollens (lüh MT, lad modus tollendo tollens) on tingimusloogikas kasutatav keeleline järeldusreegel, mis põhineb eitusel.
Vaata Stoitsism ja Modus tollens
Propositsioon
Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.
Vaata Stoitsism ja Propositsioon
Retoorika
Retoorika hõlmab suulise kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti.
Vaata Stoitsism ja Retoorika
Süllogistika
Süllogistika (kreeka syllogistikos) tähendab järeldusõpetus.
Vaata Stoitsism ja Süllogistika
Seneca
Seneca büst Luca Giordano, "Seneca surm" (1684) Lucius Annaeus Seneca noorem (4 eKr Cordoba – 65 pKr Rooma) oli rooma filosoof, kirjanik ja riigimees.
Vaata Stoitsism ja Seneca
Taju
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Vaata Stoitsism ja Taju
Tõestus
Tõestuse all mõeldakse matemaatikas, loogikas ja filosoofias kehtivat arutlust, mille eelduste tõesus on teada või kokku lepitud.
Vaata Stoitsism ja Tõestus
Tuletusreegel
Tuletusreegel või järeldusreegel on loogiline vorm, mis koosneb eelduste süntaksi analüüsi ja järelduste tuletamise funktsioonidest.
Vaata Stoitsism ja Tuletusreegel
Välistatud kolmanda seadus
Välistatud kolmanda seadus ehk välistatud kolmanda reegel ehk välistatud kolmanda printsiip ehk välistatud kolmanda põhilause (ka tertium non datur, principium exclusi tertii) on reegel loogikas, mille kohaselt tõene on kas propositsioon või tema eitus, kolmandat võimalust pole.
Vaata Stoitsism ja Välistatud kolmanda seadus
Zenon Kitionist
Zenon Kitionist.Joonistus raamatust "Gallerie der alten Griechen und Römer", Augsburg, 1801 Zenon Kitionist (kreeka Ζήνων ὁ Κιτιεύς; u 334 – u 262 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes oli pärit Kitioni linnast Küprose saarel.
Vaata Stoitsism ja Zenon Kitionist
Vaata ka
Vana-Kreeka
- Pella
- Stoitsism
- Vana-Kreeka
- Vanakreeka keel
- Vanakreeka keraamika
Vana-Rooma
- Rooma riik
- Stoitsism
- Veteran (Vana-Rooma)
Tuntud ka kui Stoa koolkond, Stoik, Stoikud.