Kiiremini kui brauser!
18 suhted: Alkeemia, Baarium, Kaltsium, Katioon, Keskaeg, Kips, Kristall, Ladina keel, Maarjas, Metallid, Plii, Soolad, Strontsium, Sulfaatrespiratsioon, Sulfiidid, Tugev hape, Väävelhape, Väävli oksiidid.
Alkeemia
"Alkeemik", Sir William Fettes Douglas (1822–1891) Illustreeritud leheküljed 15. sajandi alkeemiliste retseptide ja protsesside raamatust (Raymudnus Lullius) Mõned alkeemilised sümbolid: 1.
Uus!!: Sulfaadid ja Alkeemia · Näe rohkem »
Baarium
Baarium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 56 ja sümboliga Ba.
Uus!!: Sulfaadid ja Baarium · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Sulfaadid ja Kaltsium · Näe rohkem »
Katioon
Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.
Uus!!: Sulfaadid ja Katioon · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Sulfaadid ja Keskaeg · Näe rohkem »
Kips
Kips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest.
Uus!!: Sulfaadid ja Kips · Näe rohkem »
Kristall
Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Uus!!: Sulfaadid ja Kristall · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Sulfaadid ja Ladina keel · Näe rohkem »
Maarjas
Sõna "maarjas" võib tähendada.
Uus!!: Sulfaadid ja Maarjas · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Sulfaadid ja Metallid · Näe rohkem »
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Uus!!: Sulfaadid ja Plii · Näe rohkem »
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Uus!!: Sulfaadid ja Soolad · Näe rohkem »
Strontsium
Üldised omadused Piltpisi Nimi, sümbol, järjekorranumberstrontsium, Sr, 38 Kategoorialeelismuldmetall Grupp, periood, plokk 2, 5, s Aatommass87,62 g/mol Elektronkonfiguratsioon2, 8,18, 8, 2 pisi CAS-i registrinumber7440-24-6 Füüsikalised omadused Faastahke Tihedus2,64 g • cm−3 Sulamistemperatuur1050 K, 777 °C, 1431 °F Keemistemperatuur1655 K, 1382 °C, 2520 °C Molaarne soojusmahtuvus26,4 J • mol−1• K −1 Aatomi omadused Oksüdatsiooniastmed2, 1 (tugevalt aluseline oksiid) Elektronegatiivsus0,95 (Paulingi skaala) IonisatsioonienergiadI 549.5 kJ • mol−1 II 1064,2 kJ • mol−1 III 4138 kJ • mol−1 Aatomiraadius 215 pm Kovalentraadius195 ± 10 pm Van der Waalsi raadius249 pm Füüsikalised omadused Kristallstruktuur tahktsentreeritud kuubiline, heksagonaalne pilt: Cubic-face-centered.svg Strontsium on keemiline element, mille sümbol on Sr ja järjenumber 38.
Uus!!: Sulfaadid ja Strontsium · Näe rohkem »
Sulfaatrespiratsioon
Sulfaatrespiratsioon ehk sulfaatne hingamine on anaeroobses keskkonnas toimuv hingamine, mille kaudu saavad energiat mõned bakterirühmad.
Uus!!: Sulfaadid ja Sulfaatrespiratsioon · Näe rohkem »
Sulfiidid
Sulfiidioon Sulfiidid on väävli ja keemilise elemendi ühendid (nt Na2S ja P2S5) või orgaaniline lineaarse ehitusega või tsüklilised ühendid, mille üldvalem on RSR′, kus R ja R′ on orgaanilised radikaalid.
Uus!!: Sulfaadid ja Sulfiidid · Näe rohkem »
Tugev hape
Tugev hape on hape, mis dissotsieerub vees täielikult, vastavalt võrrandile: Mitmeprootoniliste hapete puhul (nt väävelhape) mõeldakse tugeva happe all ainult dissotsiatsiooni esimest astet: Täpsema definitsiooni järgi on tugev hape hape, mille p''K''a 2.
Uus!!: Sulfaadid ja Tugev hape · Näe rohkem »
Väävelhape
Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.
Uus!!: Sulfaadid ja Väävelhape · Näe rohkem »
Väävli oksiidid
Väävli oksiidid ehk vääveloksiidid on väävli ja hapniku ühendid.
Uus!!: Sulfaadid ja Väävli oksiidid · Näe rohkem »
