Kiiremini kui brauser!
69 suhted: Abielu, Aquino Thomas, Aristoteles, Arm, Armastus, Armulaua sakrament, Asi, Augustinus, Ülestõusmine, Õiglus, Eesmärk, Erinevus, Harjumus, Hing, Idee, Ingel, Inkarnatsioon, Jeesus, Jumal, Jumala nimi, Katoliiklus, Keha, Kesktee, Kirg, Kirikudoktor, Kirikuisa, Konfirmatsioon, Kristus, Kuri, Ladina keel, Loogika, Lootus, Mõiste, Moosese seadus, Omadus, Ordu, Püha Vaim, Petrus Lombardus, Piibel, Predestinatsioon, Pseudo-Dionysios Areopagita, Ristimine, Saatus, Sakrament, Sarnasus, Skolastika, Skolastiline meetod, Substants, Suhe (filosoofia), Summa paganate vastu, ..., Tahe, Tarkus, Tõde, Teoloogia, Teoloogia summa Ia q. 2, Teoloogia summa Ia q. 22, Teoloogia summa Ia q. 23, Teoloogia summa Ia q. 24, Teoloogia summa Ia q. 3, Teoloogia summa Ia q. 36, Teoloogia summa Ia-IIae q. 1, Usk, Vaba tahe, Vaesus, Vaprus, Väärus, Võrdsus, 1267, 1273. Laienda indeks (19 rohkem) »
Abielu
Abielu on juriidiline (seadustel või tavadel põhinev) isikute vaheline kestev inimsuhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused.
Uus!!: Teoloogia summa ja Abielu · Näe rohkem »
Aquino Thomas
Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (itaaliapäraselt Tommaso d'Aquino; arvatavasti 1225 Roccasecca – 7. märts 1274 Fossanova) oli Itaalia päritolu dominikaani munk, katoliku vaimulik ja pühak ning kirikudoktor.
Uus!!: Teoloogia summa ja Aquino Thomas · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Teoloogia summa ja Aristoteles · Näe rohkem »
Arm
Kunagise lõikehaava arm käel Arm on haava paranemisel kudedesse jääv jälg.
Uus!!: Teoloogia summa ja Arm · Näe rohkem »
Armastus
Armastuse all mõeldakse tavakeeles eelkõige sügavat kiindumust kahe inimese vahel või erakordset tunnet, mis laseb maailmal imelisena paista.
Uus!!: Teoloogia summa ja Armastus · Näe rohkem »
Armulaua sakrament
Püha õhtusöömaaeg" (1495–1498) Kose kiriku koduse armulaua komplekt 19. sajandist Armulaua sakrament ehk armulaud on kristlikes kirikutes (sealhulgas katoliku kirikus, õigeusu kirikus ja luterlikus kirikus) sakrament, mis põhineb Jeesuse sõnadel pühal õhtusöömaajal.
Uus!!: Teoloogia summa ja Armulaua sakrament · Näe rohkem »
Asi
Asi kõige üldisemas tähenduses on ükskõik mis ese (kaasa arvatud elusolend).
Uus!!: Teoloogia summa ja Asi · Näe rohkem »
Augustinus
Augustinus Hippost Augustinus Hippost Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia – 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Kiriku doktor.
Uus!!: Teoloogia summa ja Augustinus · Näe rohkem »
Ülestõusmine
Ülestõusmine ehk surnuist ülestõusmine on paljudes religioonides ja mütoloogiates esinev motiiv, kus kangelane (jumal vm tegelane) tõuseb surmast uuesti ellu.
Uus!!: Teoloogia summa ja Ülestõusmine · Näe rohkem »
Õiglus
Õiglus on sotsiaalne vahekord, mida peetakse õigeks.
Uus!!: Teoloogia summa ja Õiglus · Näe rohkem »
Eesmärk
Eesmärk on tulevikuseisund, mille poole püüeldakse, subjekti kujutlus tulevikust, mille saavutamiseks ta on valmis rakendama tahte (pingutama, ületama raskusi, ja vastutama selle eest, mis välja tuleb).
Uus!!: Teoloogia summa ja Eesmärk · Näe rohkem »
Erinevus
Erinevus ehk differents (ladina keeles differentia, inglise keeles difference, saksa keeles Differenz, prantsuse keeles différent või différant) on eristav tunnus või omadus, entiteedi unikaalsus, selle eriline ainukordsus või suhe.
Uus!!: Teoloogia summa ja Erinevus · Näe rohkem »
Harjumus
Harjumus on tegevus, mis on korduva sooritamise (sh õppimise) teel muutunud automaatseks või tavapäraseks.
Uus!!: Teoloogia summa ja Harjumus · Näe rohkem »
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Uus!!: Teoloogia summa ja Hing · Näe rohkem »
Idee
Idee (vanakreeka keele sõnadest εἶδος (eidos), ἰδέα (idea), mis tähendavad 'vaade, kuju, väljanägemine') on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevas tähenduses.
Uus!!: Teoloogia summa ja Idee · Näe rohkem »
Ingel
"Haavatud ingel", Hugo Simberg, 1903 "Inglite laul". William Bouguereau. 1881. Getty muuseum jõulukuuse tippu Ingel on Jumalat või jumalaid teeniv vaim mitmes religioonis, põhiliselt judaismis ja sellest arenenud monoteismides nagu kristlus, islam ja mormoonlus.
Uus!!: Teoloogia summa ja Ingel · Näe rohkem »
Inkarnatsioon
Inkarnatsioon, ka kehastumine, lihakssaamine või lihastumine (ladina keelest: incarnare, incarnatio) on teatava jõu või väe, jumala või vaimu ilmumine, avaldumine või sündimine elava ja tunnetava olendina.
Uus!!: Teoloogia summa ja Inkarnatsioon · Näe rohkem »
Jeesus
Jeesus (aramea keeles יהשוה Ješua või Ješu; kreekapäraselt Ἰησοῦς Iesus) ehk Jeesus Naatsaretist (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr Petlemmas Juudamaal; suri tõenäoliselt kas 7. aprillil 30 või 3. aprillil 33 pKr Jeruusalemmas) oli karismaatiline juudi rändjutlustaja, usuõpetaja, tervendaja, märter ja prohvet, kelle tegevuse tulemusena tekkis kristlus.
Uus!!: Teoloogia summa ja Jeesus · Näe rohkem »
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Uus!!: Teoloogia summa ja Jumal · Näe rohkem »
Jumala nimi
Jumala nimede all mõistetakse tavaliselt monoteistlikes religioonides (enamasti judaismis ja kristluses) Jumala erinevaid nimesid.
Uus!!: Teoloogia summa ja Jumala nimi · Näe rohkem »
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Uus!!: Teoloogia summa ja Katoliiklus · Näe rohkem »
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Uus!!: Teoloogia summa ja Keha · Näe rohkem »
Kesktee
Kesktee on tänav Tallinnas Pirita linnaosas Merivälja ja Mähe asumis.
Uus!!: Teoloogia summa ja Kesktee · Näe rohkem »
Kirg
Kirg (vanakreeka keeles πάσχω – 'kannatus', 'piin') on termin, mida kasutatakse väga tugevate tunnete tähistamiseks mõne asja või inimese suhtes.
Uus!!: Teoloogia summa ja Kirg · Näe rohkem »
Kirikudoktor
püha Isidorus Sevillast, 6.–7. sajandil elanud Kiriku õpetaja Kirikudoktor (ladina keeles doctor ecclesiae) on tiitel, mida katoliku kirikus on antud isikutele, kellel on olnud kujundav mõju kiriku õpetusele.
Uus!!: Teoloogia summa ja Kirikudoktor · Näe rohkem »
Kirikuisa
Kirikuisasid kujutav 11. sajandi Kiievi-Vene miniatuur Kirikuisasid kujutav seinamaal Kurbinovo Püha Jüri kiriku apsiidis Põhja-Makedoonias Gregorius Teoloog). Kreeka, 1500. aasta paiku Altariretaabel nelja kirikuisaga: Hieronymus, Augustinus, Gregorius Suur, Ambrosius. Michael Pacher, 1483 Kirikuisa (vanakreeka keeles πατὴρ ἐκκλησιάστικος patḗr ekklēsiástikos, ladina keeles pater ecclesiae) all mõistetakse 1.–8.
Uus!!: Teoloogia summa ja Kirikuisa · Näe rohkem »
Konfirmatsioon
Konfirmatsioon on katoliku kirikus ja luteri kirikus ristimise kinnitamine.
Uus!!: Teoloogia summa ja Konfirmatsioon · Näe rohkem »
Kristus
Kristus Kristus (kreeka keeles Χριστός 'võitu, võitud isik') on judaismis oodatava Messia kreekapärane mõiste, mida kasutasid messia tähistamiseks 1. sajandil kõik kreeka keelt kõnelevad juudid.
Uus!!: Teoloogia summa ja Kristus · Näe rohkem »
Kuri
''Põrgu'', autor Herri met de Bles, kujutab deemoneid kes piinavad inimest põrgus, kurjuse allegooriat. Kuri (ka: kurjus) on see, mida usutakse olevat moraalselt halb, rikutud, hoolimatult destruktiivne, isekas ja õel.
Uus!!: Teoloogia summa ja Kuri · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Teoloogia summa ja Ladina keel · Näe rohkem »
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Uus!!: Teoloogia summa ja Loogika · Näe rohkem »
Lootus
Lootus on optimistlik meelelaad, mis põhineb positiivsete tulemite ootusel, nii isiku enda elus kui maailma suhtes üleüldiselt.
Uus!!: Teoloogia summa ja Lootus · Näe rohkem »
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Uus!!: Teoloogia summa ja Mõiste · Näe rohkem »
Moosese seadus
Moosese seadus on judaismi seadustekogu (613 juhist) üldnimetus. Moosese seadus on tekkinud väga pika aja jooksul erinevate seadusekogude kokkusulatamise tulemusena ja reguleerib kõiki inimelu valdkondi: toitumine, riietumine, sõjapidamine, orjade kohtlemine, abielu ja seksuaalsus, kultus jms.
Uus!!: Teoloogia summa ja Moosese seadus · Näe rohkem »
Omadus
Kui entiteet on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et entiteedil (näiteks isikul või ka omadusel) on omadus (ladina keeles proprietas, inglise keeles property, prantsuse keeles propriété, saksa keeles Eigenschaft) olla nii- ja niisugune.
Uus!!: Teoloogia summa ja Omadus · Näe rohkem »
Ordu
Ordu (ladina sõnast ordo – 'kord, seisus') on teatud põhimõtete järgi korrastatud organisatsioon, mis luuakse teatud eesmärkide või ideede saavutamise kaitseks, säilitamiseks ja ordu idee edasiviimiseks.
Uus!!: Teoloogia summa ja Ordu · Näe rohkem »
Püha Vaim
Püha Vaim on transtsendentaalne kogemus kristluses ning ilming kristlikus kirjanduses ja kunstis.
Uus!!: Teoloogia summa ja Püha Vaim · Näe rohkem »
Petrus Lombardus
Petrus Lombarduse ''Quatuor Libri Sententiarum'' Petrus Lombardus (u. 1100, Itaalia – 20. juuli 1160, Pariis, Prantsusmaa) oli keskaegne filosoof ja Pariisi piiskop.
Uus!!: Teoloogia summa ja Petrus Lombardus · Näe rohkem »
Piibel
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Uus!!: Teoloogia summa ja Piibel · Näe rohkem »
Predestinatsioon
Predestinatsioon on saatuse ettemääratus Jumala tahtega.
Uus!!: Teoloogia summa ja Predestinatsioon · Näe rohkem »
Pseudo-Dionysios Areopagita
Pseudo-Dionysios Areopagita (ka Dionysios Pseudo-Areopagita) on nimi, mille õpetlased on andnud kristlikule teoloogile ja filosoofile, kes elas 5.
Uus!!: Teoloogia summa ja Pseudo-Dionysios Areopagita · Näe rohkem »
Ristimine
Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.
Uus!!: Teoloogia summa ja Ristimine · Näe rohkem »
Saatus
Beatrice Offor, "Saatus" (1894) Saatus viitab üleüldiselt mingile teatud hulgale sündmustele, mida usutakse, et need on ettemääratud.
Uus!!: Teoloogia summa ja Saatus · Näe rohkem »
Sakrament
Sakrament ehk salasus on kristluses riitus, mis teeb nähtava märgina või nähtava tegevusena kohalolevaks Jumala nähtamatu tegelikkuse ning võimaldab sellest osa saada.
Uus!!: Teoloogia summa ja Sakrament · Näe rohkem »
Sarnasus
Sarnasus on välimuses või mingis muus suhtes rohkete ühetaoliseks tegevate ühisjoontega.
Uus!!: Teoloogia summa ja Sarnasus · Näe rohkem »
Skolastika
Skolastika on keskaja filosoofias õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil.
Uus!!: Teoloogia summa ja Skolastika · Näe rohkem »
Skolastiline meetod
Skolastiline meetod oli keskaja filosoofias, skolastika ajal, kirjalik vorm tüliküsimuste lahendamiseks süllogismide ja loogika (tollal nim. loogikat dialektikaks) mõttemehhanismide abil.
Uus!!: Teoloogia summa ja Skolastiline meetod · Näe rohkem »
Substants
Substants on iseseisvalt olemasolev olev.
Uus!!: Teoloogia summa ja Substants · Näe rohkem »
Suhe (filosoofia)
Suhe ehk relatsioon on filosoofias aktsidents, mis seob vähemalt kaht entiteeti.
Uus!!: Teoloogia summa ja Suhe (filosoofia) · Näe rohkem »
Summa paganate vastu
"Summa paganate vastu" (originaalpealkirjaga "Summa contra gentiles" (ScG) ehk "Summa contra gentiles seu liber de veritate catholicae fidei contra errores infidelium" (1259–1265) on Aquino Thomase filosoofilis-teoloogiline traktaat. Neljaosalise teose maht on 300 000 sõna.
Uus!!: Teoloogia summa ja Summa paganate vastu · Näe rohkem »
Tahe
Tahe on psüühiline funktsioon, mis avaldub sihiteadliku püüdlusena ja võimena teha valikuid ning mõtteid teoks teha, üldisemalt igasuguste tegevusimpulssidena.
Uus!!: Teoloogia summa ja Tahe · Näe rohkem »
Tarkus
"Tarkus kaitsmas noorust armastuse vastu". Charles Meynier (umbes 1810). Tarkus on võime mõtiskleda ja tegutseda, kasutades teadmisi, kogemusi, mõistmist, tervet mõistust ja taipamist.
Uus!!: Teoloogia summa ja Tarkus · Näe rohkem »
Tõde
Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.
Uus!!: Teoloogia summa ja Tõde · Näe rohkem »
Teoloogia
Teoloogia (vanakreeka keelest θεος theos 'Jumal' ja λογος logos 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetus Jumalast'.
Uus!!: Teoloogia summa ja Teoloogia · Näe rohkem »
Teoloogia summa Ia q. 2
Teoloogia summa esimese osa küsimus 2 on Aquino Thomase teose "Teoloogia summa" esimese osa (Prima pars) küsimus 2 (Ia q. 2).
Uus!!: Teoloogia summa ja Teoloogia summa Ia q. 2 · Näe rohkem »
Teoloogia summa Ia q. 22
Teoloogia summa esimese osa küsimus 22 on Aquino Thomase teose Teoloogia summa esimese osa (Prima pars) küsimus 22 (Ia q. 22).
Uus!!: Teoloogia summa ja Teoloogia summa Ia q. 22 · Näe rohkem »
Teoloogia summa Ia q. 23
Teoloogia summa esimese osa küsimus 23 on Aquino Thomase teose Teoloogia summa esimese osa (Prima pars) küsimus 23 (Ia q. 23).
Uus!!: Teoloogia summa ja Teoloogia summa Ia q. 23 · Näe rohkem »
Teoloogia summa Ia q. 24
Teoloogia summa esimese osa küsimus 24 on Aquino Thomase teose Teoloogia summa esimese osa (Prima pars) küsimus 24 (Ia q. 24).
Uus!!: Teoloogia summa ja Teoloogia summa Ia q. 24 · Näe rohkem »
Teoloogia summa Ia q. 3
Teoloogia summa esimese osa küsimus 3 on Aquino Thomase teose Teoloogia summa esimese osa (Prima pars) küsimus 3 (Ia q. 3).
Uus!!: Teoloogia summa ja Teoloogia summa Ia q. 3 · Näe rohkem »
Teoloogia summa Ia q. 36
Teoloogia summa esimese osa küsimus 36 on Aquino Thomase teose Teoloogia summa esimese osa (Prima pars) küsimus 36 (Ia q. 36).
Uus!!: Teoloogia summa ja Teoloogia summa Ia q. 36 · Näe rohkem »
Teoloogia summa Ia-IIae q. 1
"Teoloogia summa" teise osa esimese osa küsimus 1 on Aquino Thomase teose "Teoloogia summa" esimese osa teise osa (Prima secundae) küsimus 1 (Ia-IIae q. 1).
Uus!!: Teoloogia summa ja Teoloogia summa Ia-IIae q. 1 · Näe rohkem »
Usk
Usk on tunne, veendumus või uskumus, et midagi on õige või tegelik.
Uus!!: Teoloogia summa ja Usk · Näe rohkem »
Vaba tahe
Vabaks tahteks ehk tahtevabaduseks nimetatakse filosoofias võimalikkust teha vabalt otsuseid (valikuid) oma eelseisvate toimingute ja tegude üle.
Uus!!: Teoloogia summa ja Vaba tahe · Näe rohkem »
Vaesus
Vaesus on täisväärtusliku elu alalhoidmiseks vajalike piisavate materiaalsete ja ka kultuuriliste vahendite puudus.
Uus!!: Teoloogia summa ja Vaesus · Näe rohkem »
Vaprus
Vaprus (ka kuraas, uljus, südikus) on inimese valik ja valmisolek astuda vastu piinale, valule, ohule, ebakindlusele või hirmutamisele.
Uus!!: Teoloogia summa ja Vaprus · Näe rohkem »
Väärus
Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Teoloogia summa ja Väärus · Näe rohkem »
Võrdsus
Võrdsus on kõigi kodanike õiguslik võrdsus.
Uus!!: Teoloogia summa ja Võrdsus · Näe rohkem »
1267
1267.
Uus!!: Teoloogia summa ja 1267 · Näe rohkem »
1273
1273.
Uus!!: Teoloogia summa ja 1273 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Summa Theologica, Summa theologiae, Summa theologica.
