Kiiremini kui brauser!
14 suhted: Aatom, Hüdrofoobsus, Intramolekulaarne efekt, Iooniline side, Keemia, Kompleksühend, Kovalentne side, Kukurbituriilid, Metallid, Mittekovalentne side, Molekul, Van der Waalsi jõud, Võõrustaja-külalise kompleks, Vesinikside.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Supramolekulaarkeemia ja Aatom · Näe rohkem »
Hüdrofoobsus
Veetilga poolitamine superhüdrofoobse noaga Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega.
Uus!!: Supramolekulaarkeemia ja Hüdrofoobsus · Näe rohkem »
Intramolekulaarne efekt
Intramolekulaarne efekt (ehk sisemolekulaarne ehk molekulisisene efekt) on keemias protsess, nähtus või omadus, mis tuleneb konkreetse molekuli struktuurist.
Uus!!: Supramolekulaarkeemia ja Intramolekulaarne efekt · Näe rohkem »
Iooniline side
Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena.
Uus!!: Supramolekulaarkeemia ja Iooniline side · Näe rohkem »
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Uus!!: Supramolekulaarkeemia ja Keemia · Näe rohkem »
Kompleksühend
B12-vitamiin on kompleksühend Kompleksühend on keemiline ühend, kus keskne aatom või ioon (tsentraalaatom või -ioon, enamasti metall) on seotud ligandidega koordinatiivsete ehk doonor-aktseptorsidemete kaudu.
Uus!!: Supramolekulaarkeemia ja Kompleksühend · Näe rohkem »
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Uus!!: Supramolekulaarkeemia ja Kovalentne side · Näe rohkem »
Kukurbituriilid
Kukurbituriilide Q5, Q6, ja Q7 molekulimudelid kahes vaates Kukurbituriilid (või kukurbituriilid, kus n on glükooluriili lülide arv molekulis) on makroheterotsüklilised ühendid (C6H6N4O2)n, mille korduvad lülid moodustavad spetsiifilise seest õõnsa rõnga, mille siseservadele on paigutunud hapniku aatomid.
Uus!!: Supramolekulaarkeemia ja Kukurbituriilid · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Supramolekulaarkeemia ja Metallid · Näe rohkem »
Mittekovalentne side
Mittekovalentne side on keemiline side, tavaliselt makromolekulide vahel, mis ei jaga omavahel elektronide paare, vaid pigem seisneb selles, et elektromagnetilised interaktsioonid on suuremalt hajutatud.
Uus!!: Supramolekulaarkeemia ja Mittekovalentne side · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Supramolekulaarkeemia ja Molekul · Näe rohkem »
Van der Waalsi jõud
Van der Waalsi jõud on füüsikalises keemias summa molekulidevahelistest jõududest, mis ei tulene kovalentsetest sidemetest ega ioonide elektrostaatilisest vastastikmõjust neutraalsete või laetud molekulidega.
Uus!!: Supramolekulaarkeemia ja Van der Waalsi jõud · Näe rohkem »
Võõrustaja-külalise kompleks
p-ksüleendiammoniumi ja kukurbituriili võõrustaja-külaline kompleks, see on sulgühend (Freeman in Acta. Crystallogr. B, 1984, 382-387) Supramolekulaarkeemias on võõrustaja-külalise kompleks (host-guest complex) selline kahe (või enama) molekuli või iooni ühendus, mille osapooled on seotud spetsiifilistest struktuursetest (3D) iseärasustest tulenevate interaktsioonidega, aga mitte kovalentsete keemiliste sidemetega.
Uus!!: Supramolekulaarkeemia ja Võõrustaja-külalise kompleks · Näe rohkem »
Vesinikside
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Uus!!: Supramolekulaarkeemia ja Vesinikside · Näe rohkem »
