Kiiremini kui brauser!
82 suhted: Aadel, Austria, Ertshertsog, Euroopa, Hertsog, Ivan Julm, Keiser, Kiiev, Kiievi-Vene, Kolmas Poola jagamine, Ladina keel, Lääne-Euroopa, Leedu, Leedu keel, Leedu suurvürstiriik, Lublini unioon, Monarh, Monarhia, Moskva, Moskva suurvürstiriik, Oleg, Paul I, Peeter I, Personaalunioon, Poola, Poola kuningas, Prints, Rjazan, Rootsi, Rootsi keel, Saksa keel, Semjon Uhke, Smolensk, Soome, Soome keel, Suveräänsus, Tiitel, Transilvaania, Tsaar, Tver, Ungari, Ungari keel, Vasall, Vassili III, Vürst, Vene keel, Venemaa, Venemaa Keisririik, Vladimir, Vladimiri-Suzdali vürstiriik, ..., 10. sajand, 12. sajand, 13. sajand, 1328, 1340, 1353, 1385, 14. sajand, 1432, 1444, 1492, 1501, 1521, 1544, 1547, 1548, 1569, 1581, 16. sajand, 1721, 1765, 1793, 1797, 18. sajand, 1809, 1886, 1917, 1918, 20. sajand, 5. aprill, 912, 922. Laienda indeks (32 rohkem) »
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Uus!!: Suurvürst ja Aadel · Näe rohkem »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Uus!!: Suurvürst ja Austria · Näe rohkem »
Ertshertsog
Ertshertsog on Austria ertshertsogkonna valitseja tiitel alates Ernst Raudse võimu ajast (1402—1424), formaalselt 1453.
Uus!!: Suurvürst ja Ertshertsog · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Suurvürst ja Euroopa · Näe rohkem »
Hertsog
Inglise hertsogi kroon heraldikas Hertsog on vürstist kõrgem ja suurhertsogist madalam valitseja- või aadlitiitel.
Uus!!: Suurvürst ja Hertsog · Näe rohkem »
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Uus!!: Suurvürst ja Ivan Julm · Näe rohkem »
Keiser
Edward von Lõnguse teos "Alasti keiser" Tartus Keiser ehk imperaator on valitseja tiitel.
Uus!!: Suurvürst ja Keiser · Näe rohkem »
Kiiev
Püha Miikaeli Kuldsete Kuplitega klooster Kiievi koobasklooster Kiiev (1651) Kubermangulinna Kiievi plaan (1839) Podoli teater Kiievis 2020. aastal Kiiev (ukraina keeles Київ Kõjiv, vene keeles Киев Kijev) on Ukraina pealinn.
Uus!!: Suurvürst ja Kiiev · Näe rohkem »
Kiievi-Vene
Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.
Uus!!: Suurvürst ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »
Kolmas Poola jagamine
Kolmas Poola jagamine oli Rzeczpospolita territooriumi lõplik jagamine Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja Saksa-Rooma riigi vahel 1795.
Uus!!: Suurvürst ja Kolmas Poola jagamine · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Suurvürst ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Uus!!: Suurvürst ja Lääne-Euroopa · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Suurvürst ja Leedu · Näe rohkem »
Leedu keel
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Uus!!: Suurvürst ja Leedu keel · Näe rohkem »
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Uus!!: Suurvürst ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »
Lublini unioon
"Lublini unioon", Jan Matejko maal (1869) Rzeczpospolita Lublini uniooni sõlmimisel järel 1569. aastal Lublini unioon (poola keeles Unia lubelska, leedu keeles Liublino unija, valgevene keeles Люблінская унія) oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi vahel sõlmitud ühinemist käsitlev leping, mille tulemusena loodi ühtne riik Rzeczpospolita.
Uus!!: Suurvürst ja Lublini unioon · Näe rohkem »
Monarh
Monarh (kreeka keeles μόναρχος.
Uus!!: Suurvürst ja Monarh · Näe rohkem »
Monarhia
Monarhia (kreeka keeles μοναρχία monarchía, 'ainuvalitsus') on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia).
Uus!!: Suurvürst ja Monarhia · Näe rohkem »
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Uus!!: Suurvürst ja Moskva · Näe rohkem »
Moskva suurvürstiriik
Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.
Uus!!: Suurvürst ja Moskva suurvürstiriik · Näe rohkem »
Oleg
"Oleg jätab hüvasti oma lemmikhobusega", Viktor Vasnetsov Oleg (Ве́щий Оле́г, ka Helge, Helgu või Helgi; enne 862. aastat – 912 või 922) oli Vana-Vene riigi tegelik rajaja.
Uus!!: Suurvürst ja Oleg · Näe rohkem »
Paul I
Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.
Uus!!: Suurvürst ja Paul I · Näe rohkem »
Peeter I
Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.
Uus!!: Suurvürst ja Peeter I · Näe rohkem »
Personaalunioon
Personaalunioon on olukord, kus mitmel riigil on ühine riigipea, aga nende piirid ja seadused jäävad eraldiseisvateks.
Uus!!: Suurvürst ja Personaalunioon · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Suurvürst ja Poola · Näe rohkem »
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Uus!!: Suurvürst ja Poola kuningas · Näe rohkem »
Prints
"Prints" on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Suurvürst ja Prints · Näe rohkem »
Rjazan
Rjazan on linn Venemaal, Rjazani oblasti keskus.
Uus!!: Suurvürst ja Rjazan · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Suurvürst ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Suurvürst ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Suurvürst ja Saksa keel · Näe rohkem »
Semjon Uhke
Semjon Uhke portree Semjon Uhke (ees- ja isanimi Semjon Ivanovitš; venekeelsed nimekujud Семён Иванович Гордый, Симеон Иоаннович Гордый; 7. september 1316 – 27. aprill 1353) oli aastatel 1340–1353 Moskva ja Vladimir-Suzdali suurvürst, aastatel 1346–1353 ühtlasi Novgorodi vürst.
Uus!!: Suurvürst ja Semjon Uhke · Näe rohkem »
Smolensk
Smolenski raudteejaam Smolensk (vene Смоленск) on linn Venemaal, Smolenski oblasti keskus.
Uus!!: Suurvürst ja Smolensk · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Suurvürst ja Soome · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Suurvürst ja Soome keel · Näe rohkem »
Suveräänsus
Suveräänsus on võim, millel on kõrgeima vahelesekkuja omadused: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatud lõplikkusastmega.
Uus!!: Suurvürst ja Suveräänsus · Näe rohkem »
Tiitel
Tiitel on koos nimega kasutatav sõna või liide, mis viitab näiteks seisusele või teaduskraadile.
Uus!!: Suurvürst ja Tiitel · Näe rohkem »
Transilvaania
Transilvaania (ladina Transsilvania ('maa metsa(de) taga'); rumeenia Ardeal, ungari Erdély, saksa Siebenbürgen ja poola Siedmiogród ('seitsme linnuse maa'); türgi Erdel) on ajalooline piirkond tänapäeva Rumeenias.
Uus!!: Suurvürst ja Transilvaania · Näe rohkem »
Tsaar
Tsaar (ladina sõnast caesar) on kuningale vastav valitsejatiitel, mida kasutati.
Uus!!: Suurvürst ja Tsaar · Näe rohkem »
Tver
Tver (vene Тверь) on linn Venemaal, Tveri oblasti keskus.
Uus!!: Suurvürst ja Tver · Näe rohkem »
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Suurvürst ja Ungari · Näe rohkem »
Ungari keel
Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.
Uus!!: Suurvürst ja Ungari keel · Näe rohkem »
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Uus!!: Suurvürst ja Vasall · Näe rohkem »
Vassili III
Leedu suurvürstiriigi ja Moskva suurvürstiriigi piirialad 15. sajandil Vassili III (25. märts 1479 – 3. detsember 1533) oli Moskva suurvürstiriigi suurvürst aastatel 1505–1533.
Uus!!: Suurvürst ja Vassili III · Näe rohkem »
Vürst
Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.
Uus!!: Suurvürst ja Vürst · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Suurvürst ja Vene keel · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Suurvürst ja Venemaa · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Suurvürst ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Vladimir
Vladimir on linn Venemaal, Vladimiri oblasti keskus.
Uus!!: Suurvürst ja Vladimir · Näe rohkem »
Vladimiri-Suzdali vürstiriik
Vladimiri-Suzdali vürstiriik ehk Vladimiri-Suzdali vürstkond (vene keeles Владимиро-Суздальское княжество) oli riik tänapäeva Venemaa territooriumil aastatel 1168–1389, mongolite ja Kuldhordi sõjaretkede tulemusel (1237–1240) Kuldhordi vasallriik.
Uus!!: Suurvürst ja Vladimiri-Suzdali vürstiriik · Näe rohkem »
10. sajand
10.
Uus!!: Suurvürst ja 10. sajand · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Suurvürst ja 12. sajand · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Suurvürst ja 13. sajand · Näe rohkem »
1328
1328.
Uus!!: Suurvürst ja 1328 · Näe rohkem »
1340
1340.
Uus!!: Suurvürst ja 1340 · Näe rohkem »
1353
1353.
Uus!!: Suurvürst ja 1353 · Näe rohkem »
1385
1385.
Uus!!: Suurvürst ja 1385 · Näe rohkem »
14. sajand
14.
Uus!!: Suurvürst ja 14. sajand · Näe rohkem »
1432
1432.
Uus!!: Suurvürst ja 1432 · Näe rohkem »
1444
1444.
Uus!!: Suurvürst ja 1444 · Näe rohkem »
1492
1492.
Uus!!: Suurvürst ja 1492 · Näe rohkem »
1501
1501.
Uus!!: Suurvürst ja 1501 · Näe rohkem »
1521
1521.
Uus!!: Suurvürst ja 1521 · Näe rohkem »
1544
1544.
Uus!!: Suurvürst ja 1544 · Näe rohkem »
1547
1547.
Uus!!: Suurvürst ja 1547 · Näe rohkem »
1548
1548.
Uus!!: Suurvürst ja 1548 · Näe rohkem »
1569
1569.
Uus!!: Suurvürst ja 1569 · Näe rohkem »
1581
1581.
Uus!!: Suurvürst ja 1581 · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Suurvürst ja 16. sajand · Näe rohkem »
1721
1721.
Uus!!: Suurvürst ja 1721 · Näe rohkem »
1765
1765.
Uus!!: Suurvürst ja 1765 · Näe rohkem »
1793
1793.
Uus!!: Suurvürst ja 1793 · Näe rohkem »
1797
1797.
Uus!!: Suurvürst ja 1797 · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Suurvürst ja 18. sajand · Näe rohkem »
1809
1809.
Uus!!: Suurvürst ja 1809 · Näe rohkem »
1886
1886.
Uus!!: Suurvürst ja 1886 · Näe rohkem »
1917
1917.
Uus!!: Suurvürst ja 1917 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Suurvürst ja 1918 · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Suurvürst ja 20. sajand · Näe rohkem »
5. aprill
5.
Uus!!: Suurvürst ja 5. aprill · Näe rohkem »
912
912.
Uus!!: Suurvürst ja 912 · Näe rohkem »
922
922.
Uus!!: Suurvürst ja 922 · Näe rohkem »
