Sisukord
36 suhted: Adenosiintrifosfaat, Aeduba, Aluspaar, Aromaatsus, Atseetaldehüüd, Bakterid, Bensoehape, Biokile, Dimeer, DNA replikatsioon, Ensüüm, Fenotüüp, Geen, Geeniekspressioon, Glükoos, Glütserool, Histoonid, Homoloogiline rekombinatsioon, Intermediaat, Karboksüülhapped, Kataboolne plasmiid, Molekulmass, Oksüdatsioon, Operon, Plasmiid, Prokarüoot, Promootor, Pseudomonas putida, RNA polümeraas, Soolekepike, Tolueen, Transkriptsioon (geneetika), Transponeeruvad elemendid, Transpositsioon, Tsitraaditsükkel, Valgud.
Adenosiintrifosfaat
Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Vaata TOL-plasmiid ja Adenosiintrifosfaat
Aeduba
Harilik aeduba Aeduba (Phaseolus) on liblikõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Vaata TOL-plasmiid ja Aeduba
Aluspaar
Adeniini ja tümiini aluspaar. Katkendjooned tähistavad vesiniksidemeid Aluspaar (inglise base pair, lühend: bp) on kaks omavahel vesiniksidemetega seotud nukleotiidi, mis esinevad vastastikustes komplementaarsetes DNA või RNA ahelates.
Vaata TOL-plasmiid ja Aluspaar
Aromaatsus
Modernne benseeni kujutis Aromaatsuseks nimetatakse orgaanilises keemias konjugeeritud tsüklis olevate küllastumata sidemete, vabade elektronpaaride või tühjade orbitaalide tugevamat stabiliseerumist, kui seda konjugatsioon üksi võimaldaks.
Vaata TOL-plasmiid ja Aromaatsus
Atseetaldehüüd
Atseetaldehüüd ehk etanaal (CH3CHO) on toatemperatuuril keev vedelik (keemistemperatuur 21 °C).
Vaata TOL-plasmiid ja Atseetaldehüüd
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Vaata TOL-plasmiid ja Bakterid
Bensoehape
Bensoehappe molekuli mudel Benseenkarboksüülhape ehk bensoehape (ka benseenhape, bensoaat) on karboksüülhapete hulka kuuluv benseeni monofunktsionaalne derivaat, mille naatriumsoola kasutatakse röga lahtistava vahendina.
Vaata TOL-plasmiid ja Bensoehape
Biokile
Biokile (inglise keeles biofilm) on limakihiga ümbritsetud mikroorganismide kooslus, mis tekib piirpindadele.
Vaata TOL-plasmiid ja Biokile
Dimeer
Dimeer on keemias kahe identse molekuli (kahe monomeeri molekuli) ühinemisprodukt, tihti on selleks tsükliline ühend.
Vaata TOL-plasmiid ja Dimeer
DNA replikatsioon
DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli.
Vaata TOL-plasmiid ja DNA replikatsioon
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Vaata TOL-plasmiid ja Ensüüm
Fenotüüp
Fenotüübi näitamine, kärbse silmavärvus sõltuvalt genotüübist. Legend: E (tähistab silma) ja ülaindeksid: b (musta), w (valget) Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, morfoloogiliste keemiliste, käitumislike, arenguliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum.
Vaata TOL-plasmiid ja Fenotüüp
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Vaata TOL-plasmiid ja Geen
Geeniekspressioon
Geneetilise info avaldumise lihtsustatud skeem ehk kuidas päriliku teabe (DNA) põhjal tekib RNA ning selle põhjal omakorda valgud, mis ehitavad rakke üles ja hoiavad neid töös. Geeniekspressioon ehk geeni avaldumine on protsess, mille käigus organismi geenides sisalduv pärilik materjal avaldub RNA või valguna.
Vaata TOL-plasmiid ja Geeniekspressioon
Glükoos
Glükoos ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse.
Vaata TOL-plasmiid ja Glükoos
Glütserool
Glütserool (ehk glütseriin) on lihtne värvitu, lõhnatu ja viskoosne polüoolne ühend, mida kasutatakse laialdaselt farmaatsiatööstuses.
Vaata TOL-plasmiid ja Glütserool
Histoonid
Skemaatiline joonis, mis näitab, kuidas nukleosoomsed histoonid moodustavad nukleosoomi Histoonid on väiksed aluselised valgud (koosnevad 102–135 aminohappest), mida leidub eukarüootide tuumas.
Vaata TOL-plasmiid ja Histoonid
Homoloogiline rekombinatsioon
Meioosis võib homoloogiline rekombinatsioon moodustada uusi geenide kombinatsioone kahest erinevast kromosoomist, pildil on kujutatud inimese esimest kromosoomi. Homoloogiline rekombinatsioon on protsess, kus kaks sarnast või identset DNA molekuli vahetavad nukleotiidseid järjestusi.
Vaata TOL-plasmiid ja Homoloogiline rekombinatsioon
Intermediaat
Intermediaat on keemilises protsessis esinev vaheühend, mis ei ole lähteühend ega lõppsaadus (lõpp-produkt), kuid mida reaktsiooni teel iseloomustab teatud energia miinimum.
Vaata TOL-plasmiid ja Intermediaat
Karboksüülhapped
homoloogilises reas C1…C8. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).
Vaata TOL-plasmiid ja Karboksüülhapped
Kataboolne plasmiid
Kataboolne plasmiid on kromosoomiväline geneetiline element, mis võimaldab bakteril lagundada erinevaid ühendeid, kasutades neid süsiniku-, lämmastiku- või energiaallikatena.
Vaata TOL-plasmiid ja Kataboolne plasmiid
Molekulmass
Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).
Vaata TOL-plasmiid ja Molekulmass
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Vaata TOL-plasmiid ja Oksüdatsioon
Operon
Operon on geneetikas genoomse DNA funktsionaalne ühik, geenide kogum, milles olevad geenid on kõik ühise regulatoorse signaali või promootori kontrolli all.
Vaata TOL-plasmiid ja Operon
Plasmiid
Bakter: 1. Kromosomaalne DNA, 2. Plasmiidid Plasmiidid on kromosoomivälised DNA molekulid, mis avastati Enterobacteriaceae sugukonda kuuluvatest bakteritest.
Vaata TOL-plasmiid ja Plasmiid
Prokarüoot
pisi Prokarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk.
Vaata TOL-plasmiid ja Prokarüoot
Promootor
Promootor on spetsiifiline DNA järjestus, millega seostub RNA polümeraas, alustades sealt transkriptsiooni.
Vaata TOL-plasmiid ja Promootor
Pseudomonas putida
Pseudomonas putida on gramnegatiivne bakter, kelle tüüpiline elukoht on mullas ja kes toitub saprotroofselt.
Vaata TOL-plasmiid ja Pseudomonas putida
RNA polümeraas
RNA polümeraas (RNApol, RNAP) ehk DNA-sõltuv RNA polümeraas on ensüüm, mis transkriptsiooni käigus sünteesib uue RNA molekuli, kasutades matriitsina DNA-d. Ensüüm on klassifikatsioonilt nukleotidüül-transferaas.
Vaata TOL-plasmiid ja RNA polümeraas
Soolekepike
Soolekepike ehk soolebakter ehk coli-bakter ehk kolibakter (Escherichia coli, lühendatult E. coli) on üks paljudest enterobakterite sugukonda kuuluvatest pulgakujuliste bakterite liikidest, kes elab põhiliselt imetajate soolestikus.
Vaata TOL-plasmiid ja Soolekepike
Tolueen
Tolueen (varasem nimetus toluool, IUPACi süstemaatiline nimetus metüülbenseen) on aromaatsete ühendite klassi kuuluv süsivesinik keemilise valemiga CH3C6H5.
Vaata TOL-plasmiid ja Tolueen
Transkriptsioon (geneetika)
Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.
Vaata TOL-plasmiid ja Transkriptsioon (geneetika)
Transponeeruvad elemendid
Bakteriaalne liittransposoon, kus keskel on lisageene kodeeriv ala ja otstes IS-elemendid Transponeeruvad geneetilised elemendid on DNA järjestused, mis suudavad ühe raku piires genoomis ümber paigutuda ehk transponeeruda.
Vaata TOL-plasmiid ja Transponeeruvad elemendid
Transpositsioon
Transpositsioon võib tähendada: Matemaatikas.
Vaata TOL-plasmiid ja Transpositsioon
Tsitraaditsükkel
Tsitraaditsükkel (ka Krebsi tsükkel, ka sidrunhappetsükkel, TCA-tsükkel, di- ja trikarboksüülhapete tsükkel) on enamikul aeroobsetel organismidel toimuv ensüümide katalüüsitud biokeemiliste reaktsioonide tsükkel, mis toimumiseks vajab hapniku manulust.
Vaata TOL-plasmiid ja Tsitraaditsükkel
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Vaata TOL-plasmiid ja Valgud
Tuntud ka kui TOL-plasmiidid.