Sisukord
37 suhted: Aisting, Alter ego, Augustinus, Definitsioon, Edmund Husserl, Elusolend, Fenomenoloogiline filosoofia, Filosoofia ajalugu, Friedrich Nietzsche, Georg Wilhelm Friedrich Hegel, Immanuel Kant, Inimene, Karl Marx, Loogilised uurimused, Maailm, Martin Heidegger, Maurice Merleau-Ponty, Müüt, Metoodiline kahtlus, Mina, Mood, Olemine ja aeg, Olemus, Refleksioon, René Descartes, Søren Kierkegaard, Seletus, Sigmund Freud, Taju, Tõde, Teadus, Teadvus, Teiste vaimude probleem, Terve mõistus, Transtsendentaalfilosoofia, Vivian Puusepp, 1945.
Aisting
Aistinguks nimetatakse filosoofias ja traditsioonilises psühholoogias elementaarset meelelist elamust.
Vaata Taju fenomenoloogia ja Aisting
Alter ego
Alter ego (ladina 'teine mina') on mingi isiku n-ö teine olek, mida usutakse olevat erinev tema normaalsest olekust.
Vaata Taju fenomenoloogia ja Alter ego
Augustinus
Augustinus Hippost Augustinus Hippost Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia – 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Kiriku doktor.
Vaata Taju fenomenoloogia ja Augustinus
Definitsioon
Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.
Vaata Taju fenomenoloogia ja Definitsioon
Edmund Husserl
Edmund Husserl (8. aprill 1859 Prossnitz (praegu Prostějov) – 26. aprill 1938 Freiburg) oli fenomenoloogilise filosoofia rajaja.
Vaata Taju fenomenoloogia ja Edmund Husserl
Elusolend
Elusolendi all mõeldakse bioloogias mis tahes organismi, sealhulgas näiteks taimi ja seeni.
Vaata Taju fenomenoloogia ja Elusolend
Fenomenoloogiline filosoofia
Fenomenoloogiline filosoofia ehk fenomenoloogia on filosoofia suund, mis peab filosoofilise uurimise fundamentaalseks üksuseks fenomeni.
Vaata Taju fenomenoloogia ja Fenomenoloogiline filosoofia
Filosoofia ajalugu
Filosoofia ajalugu on filosoofia ajalugu uuriv filosoofia haru.
Vaata Taju fenomenoloogia ja Filosoofia ajalugu
Friedrich Nietzsche
Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844 Röcken – 25. august 1900 Weimar) oli saksa filosoof.
Vaata Taju fenomenoloogia ja Friedrich Nietzsche
Georg Wilhelm Friedrich Hegel
Hegel. 1831. aasta portree Georg Wilhelm Friedrich Hegel (27. august 1770 Stuttgart – 14. november 1831 Berliin) oli saksa filosoof.
Vaata Taju fenomenoloogia ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Vaata Taju fenomenoloogia ja Immanuel Kant
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Vaata Taju fenomenoloogia ja Inimene
Karl Marx
Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa – 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär.
Vaata Taju fenomenoloogia ja Karl Marx
Loogilised uurimused
"Loogilised uurimused" (saksa keeles "Logische Untersuchungen") on Edmund Husserli teos.
Vaata Taju fenomenoloogia ja Loogilised uurimused
Maailm
Maailm võib tähendada.
Vaata Taju fenomenoloogia ja Maailm
Martin Heidegger
Martin Heidegger (26. september 1889 Meßkirch – 26. mai 1976 Freiburg) oli saksa filosoof, üks 20. sajandi mõjukamaid filosoofe.
Vaata Taju fenomenoloogia ja Martin Heidegger
Maurice Merleau-Ponty
Maurice Merleau-Ponty Maurice Merleau-Ponty (14. märts 1908 – 4. mai 1961) oli prantsuse filosoof, fenomenoloog.
Vaata Taju fenomenoloogia ja Maurice Merleau-Ponty
Müüt
Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab pärimusliku kultuuri teadmiste ja kogemuste põhjal kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust.
Vaata Taju fenomenoloogia ja Müüt
Metoodiline kahtlus
Metodoloogiline kahtlus (ka kartesiaanlik kahtlus) viitab protseduurile, mida René Descartes kasutab oma teoses Meditatsioonid esimesest filosoofiast. Selle meetodi kasutaja peaks kahtlema kõiges, mis võib tekitada vigu.
Vaata Taju fenomenoloogia ja Metoodiline kahtlus
Mina
Mina (ise) on inimese subjektiivse eneseteadvuse fenomen, enesepeegeldus tema meeles.
Vaata Taju fenomenoloogia ja Mina
Mood
16. sajandi Liivimaa naistemood. Albrecht Düreri joonistus (1521) Mood on mittesõnaliste märkide kogum, mis edastab teavet inimeste või inimgruppide elukutse, sotsiaalse positsiooni, soo, päritolu, seksuaalse valmisoleku, jõukuse ja muude kuuluvusnäitajate kohta.
Vaata Taju fenomenoloogia ja Mood
Olemine ja aeg
"Olemine ja aeg" (saksa keeles "Sein und Zeit", 1927) on Saksa filosoofi Martin Heideggeri raamat.
Vaata Taju fenomenoloogia ja Olemine ja aeg
Olemus
Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.
Vaata Taju fenomenoloogia ja Olemus
Refleksioon
Refleksioon (ladina keeles reflexio 'peegeldus') on psühholoogias tähelepanu suunamine tunnetavalt (kognitsiooni) objektilt tunnetajale (kognitiivsele).
Vaata Taju fenomenoloogia ja Refleksioon
René Descartes
René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
Vaata Taju fenomenoloogia ja René Descartes
Søren Kierkegaard
Søren Aabye Kierkegaard (5. mai 1813 – 11. november 1855) oli taani filosoof ja kirjanik, keda peetakse eksistentsialismi üheks alusepanijaks.
Vaata Taju fenomenoloogia ja Søren Kierkegaard
Seletus
Seletus on edukas vastus küsimusele, miks leidis aset mingi konkreetne sündmus või miks on olemas mingi nähtus (sealhulgas mingi seaduspära).
Vaata Taju fenomenoloogia ja Seletus
Sigmund Freud
Sigmund Freud (6. mai 1856 Freiberg – 23. september 1939 London) oli juudi päritolu Austria neuroloog, psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja.
Vaata Taju fenomenoloogia ja Sigmund Freud
Taju
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Vaata Taju fenomenoloogia ja Taju
Tõde
Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.
Vaata Taju fenomenoloogia ja Tõde
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Vaata Taju fenomenoloogia ja Teadus
Teadvus
Teadvus on aju funktsioon, mida põhjustavad miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö, mis väljendub võimes tunda või olla enesest teadlik.
Vaata Taju fenomenoloogia ja Teadvus
Teiste vaimude probleem
Teiste vaimude probleem seisneb küsimuses, miks me usume, et teistel inimestel ja võib-olla et ka muudel kõrgemalt arenenud loomadel on meiega sarnane teadvus ja vaim.
Vaata Taju fenomenoloogia ja Teiste vaimude probleem
Terve mõistus
Terve mõistus, ka tavamõistus, ka argimõistus, on varauusaegses filosoofias inimese võime koordineerida erinevate meelte andmeid.
Vaata Taju fenomenoloogia ja Terve mõistus
Transtsendentaalfilosoofia
Transtsendentaalfilosoofia on mõtlemise tava, mida võib eelkõige seostada Immanuel Kanti filosoofiaga, mis põhjendab tunnetuse aprioorsed vormid transtsendentaalselt.
Vaata Taju fenomenoloogia ja Transtsendentaalfilosoofia
Vivian Puusepp
thumb Vivian Puusepp (sünninimi Vivian Bohl; sündinud 3. mail 1981) on eesti filosoof.
Vaata Taju fenomenoloogia ja Vivian Puusepp
1945
1945.
Vaata Taju fenomenoloogia ja 1945