Kiiremini kui brauser!
143 suhted: Abbe arv, Albert Einstein, Amedeo Avogadro, Ampère'i seadus, André-Marie Ampère, Archimedes, Archimedese seadus, Arnold Sommerfeld, Augustin-Jean Fresnel, Avogadro seadus, Beeri seadus, Binoomjaotus, Biot'-Savarti seadus, Blaise Pascal, Boltzmanni konstant, Boyle'i-Mariotte'i seadus, Carl Friedrich Gauss, Carnot' tsükkel, Chandrasekhara Venkata Raman, Charles Augustin de Coulomb, Charles'i seadus, Christiaan Huygens, Clapeyroni võrrand, Claude Shannon, Coulomb'i seadus, Curie seadus, Daniel Bernoulli, Diraci võrrand, Doppleri efekt, Edme Mariotte, Edward Witten, Edwin Hubble, Einsteini väljavõrrandid, Emil Lenz, Emmy Noether, Enrico Fermi, Ernst Abbe, Ernst Mach, Erwin Schrödinger, Evangelista Torricelli, Faraday seadus, Félix Savart, Fermat' printsiip, Filtratsiooni põhiseadus, Fotoefekt, Fraunhoferi difraktsioon, Friedmanni võrrandid, Gaussi seadus elektrivälja jaoks, Gaussi seadus magnetvälja jaoks, Gay-Lussaci seadus, ..., Georg Simon Ohm, Gibbsi vabaenergia, Gibbsi-Helmholtzi võrrand, Gordon Moore, Guglielmo Marconi, Gustav Kirchhoff, Halli efekt, Harry Nyquist, Heinrich Rudolf Hertz, Helmholtzi võrrand, Hendrik Lorentz, Henry seadus, Hermann von Helmholtz, Hessi seadus, Hooke'i seadus, Hubble'i seadus, Huygensi printsiip, Inertsijõud, Irving Langmuir, Isaac Newton, Jacques Charles, James Clerk Maxwell, James Prescott Joule, Jean Baptiste Biot, Jean le Rond d'Alembert, Johann Heinrich Lambert, Johannes Diderik van der Waals, Johannes Kepler, John Dalton, John Stewart Bell, John von Neumann, Joseph Fourier, Joseph Louis Gay-Lussac, Joseph von Fraunhofer, Joule'i-Lenzi seadus, Kepleri seadused, Kerri efekt, Kirchhoffi seadused, Lamberti koosinusseadus, Laplace'i rõhk, Le Chatelier' printsiip, Lenzi reegel, Lorentzi jõud, Ludwig Boltzmann, Max Born, Max Planck, Maxwelli võrrandid, Määramatuse printsiip, Meissneri efekt, Michael Faraday, Molekulaarorbitaalide teooria, Moore'i seadus, Newtoni seadused, Noetheri teoreem, Nyquisti-Shannoni teoreem, Ohmi seadus, Ostwaldi lahjendusseadus, Pascali seadus, Pascheni seadus, Paul Dirac, Pauli printsiip, Pierre Curie, Pierre de Fermat, Pierre-Simon Laplace, Pieter Zeeman, Plancki kiirgusseadus, Plasmavõnked, Poissoni võrrand, Ramani hajumine, Relatiivsusteooria, Richard Feynman, Robert Boyle, Robert Hooke, Saha võrrand, Schrödingeri võrrand, Siméon Denis Poisson, Siracusa, Snelli seadus, Stefani-Boltzmanni seadus, Steven Weinberg, Stokesi seadus, Stoletovi seadus, Torricelli seadus, Van der Waalsi jõud, Von Neumanni arhitektuur, Werner Heisenberg, Wieni nihkeseadus, Wilhelm Ostwald, Wilhelm Wien, William Henry Bragg, William Lawrence Bragg, Wolfgang Paul, Zeemani efekt. Laienda indeks (93 rohkem) »
Abbe arv
Abbe arv on dimensioonita suurus optikas, mis iseloomustab läbipaistva materjali, eeskätt optilise klaasi dispersiooni toimet ehk materjali murdumisnäitaja ja materjalist keskkonna piirpinnale langeva valguse lainepikkuse suhet.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Abbe arv · Näe rohkem »
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Albert Einstein · Näe rohkem »
Amedeo Avogadro
Amedeo Avogadro "Mémoire" Lorenzo Romano Amedeo Carlo Avogadro, Quareqa ja Carreto krahv (9. august 1776 Torino – 9. juuli 1856 Torino) oli itaalia füüsik ja keemik.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Amedeo Avogadro · Näe rohkem »
Ampère'i seadus
Ampère'i seadus on üks esimesi magnetilise jõu seadusi.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Ampère'i seadus · Näe rohkem »
André-Marie Ampère
André-Marie Ampère André-Marie Ampère (20. jaanuar 1775 – 10. juuni 1836) oli prantsuse füüsik ja matemaatik.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja André-Marie Ampère · Näe rohkem »
Archimedes
Archimedes Domenico Fetti 1620. aastast pärineval maalil Archimedes (Ἀρχιμήδης; umbes 287 – umbes 212 eKr) oli Vana-Kreeka polühistor, matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutaja.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Archimedes · Näe rohkem »
Archimedese seadus
Archimedese seadus on hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Archimedese seadus · Näe rohkem »
Arnold Sommerfeld
Arnold Johannes Wilhelm Sommerfeld (5. detsember 1868 – 26. aprill 1951) oli saksa füüsikateoreetik, kes on tuntud oma teedrajavate uurimustega aatomifüüsikas ja kvantfüüsikas.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Arnold Sommerfeld · Näe rohkem »
Augustin-Jean Fresnel
Augustin-Jean Fresnel (10. mai 1788 – 14. juuli 1827) oli prantsuse ehitusinsener ja füüsik, kelle optikauuringud populariseerisid valguse laineteooriat tehes sellest laialdaselt aktsepteeritud teooria.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Augustin-Jean Fresnel · Näe rohkem »
Avogadro seadus
Avogadro seadus on ideaalsete gaaside seadus.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Avogadro seadus · Näe rohkem »
Beeri seadus
Beeri seadus (ka Bouguer'-Beeri seadus, Beeri-Lamberti seadus ja Lamberti-Beeri seadus) on empiiriliselt tuletatud optika seadus, mis kirjeldab monokromaatilise valguse neeldumise määra absorbeerivas (valgust neelavas) aines (näiteks lahuses) sõltuvalt aine omadused.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Beeri seadus · Näe rohkem »
Binoomjaotus
Binoomjaotus on tõenäosusteoorias ja statistikas juhusliku suuruse X diskreetne jaotus, mis kirjeldab n ühesuguse ja sõltumatu järjestikuse katse korral sündmuse A toimumist, kui iga katse tulemus võib olla kas jah või ei ning jah tulemuse saamise tõenäosus on p ning vastupidise tulemuse tõenäosus on q.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Binoomjaotus · Näe rohkem »
Biot'-Savarti seadus
Biot'-Savarti seadus (ka kujul Biot’-Savart’i-Laplace’i seadus) on elektromagnetismi seadus, mis kirjeldab statsionaarse (püsiva) elektrivoolu tekitatud magnetvälja.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Biot'-Savarti seadus · Näe rohkem »
Blaise Pascal
Blaise Pascal (19. juuni 1623 Clermont-Ferrand, Auvergne'i provints, Prantsusmaa – 19. august 1662 Pariis) oli prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Blaise Pascal · Näe rohkem »
Boltzmanni konstant
Boltzmanni konstant (tähis k või k_\text) on füüsikakonstant, mis seob omavahel ühe aineosakese kineetilise energia ja aine temperatuuri.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Boltzmanni konstant · Näe rohkem »
Boyle'i-Mariotte'i seadus
Konstantsel temperatuuril antud gaasi hulga puhul on rõhk pöördvõrdeline ruumalaga Boyle'i-Mariotte'i seadus on üks gaaside seadustest ning ideaalse gaasi olekuvõrrandi erijuht.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Boyle'i-Mariotte'i seadus · Näe rohkem »
Carl Friedrich Gauss
Johann Carl Friedrich Gauss (30. aprill 1777 Braunschweig – 23. veebruar 1855 Göttingen) oli saksa matemaatik, astronoom ja füüsik.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Carl Friedrich Gauss · Näe rohkem »
Carnot' tsükkel
Carnot' ringprotsessi kujutav rõhu ''p'' ja ruumala ''V'' diagramm: '''1-2''' gaas paisub isotermiliselt (muutumatul temperatuuril) ja soojeneb; '''2-3''' gaas paisub adiabaatiliselt (gaasi siseenergia ei muutu) ja jahtub; '''3-4''' isotermilisel kokkusurumisel annab gaas soojust ära; '''4-1''' adiabaatilisel kokkusurumisel gaasi temperatuur tõuseb Carnot' tsükkel ehk Carnot' ringprotsess on pöörduv termodünaamiline protsess, mis koosneb kahest isotermilisest protsessist ja kahest adiabaatilisest protsessist: 1) isotermilisel paisumisel on töökeha (nt ideaalne gaas) kokkupuutes soojusallikaga, mille absoluutne temperatuur on T1, ja saab sellelt soojushulga Q1; 2) adiabaatilisel paisumisel teeb töökeha oma siseenergia arvel tööd ning jahtub jahutaja temperatuurini T2; 3) isotermilisel kokkusurumisel annab töökeha temperatuuril T2 jahutajale soojushulga Q2; 4) adiabaatilisel kokkusurumisel keha temperatuur tõuseb uuesti soojusallika temperatuurini. Carnot' tsükkel on termodünaamiline ringprotsess, mida kirjeldas soojusmasina tööd analüüsides Nicolas Léonard Sadi Carnot' aastal 1824 ning laiendas Émile Clapeyron aastatel 1830 ja 1840. Carnot' ringprotsessi kasutegur \eta ei sõltu töökeha omadustest, vaid ainult soojusallika temperatuurist T_1 ja jahutaja temperatuurist T_2: See Carnot’ teoreemina tuntud seos määrab soojusjõumasina kasuteguri suurima teoreetiliselt võimaliku väärtuse. Mida suurem on erinevus soojusallika temperatuuri ja jahutaja temperatuuri vahel, seda kõrgem on kasutegur – seda suurem osa protsessi juhitud soojushulgast muudetakse ringprotsessis mehaaniliseks tööks ning seda väiksem soojushulk antakse üle jahutajale. Ringprotsessi juhitav soojushulk muutuks täielikult mehaaniliseks tööks ainult juhul, kui jahutaja temperatuur T_2 oleks 0 K, mis pole aga võimalik. Kui vaadeldav protsess toimub vastassuunas, nimetatakse seda pöördringprotsessiks. Sellel protsessil rajaneb mitmesuguste jahutus- ja külmutusseadmete ning soojuspumpade töö.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Carnot' tsükkel · Näe rohkem »
Chandrasekhara Venkata Raman
pisi Sir Chandrasekhara Venkata Raman (tamili keeles சந்திரசேகர வேங்கட ராமன்; 7. november 1888 – 21. november 1970) oli India füüsik.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Chandrasekhara Venkata Raman · Näe rohkem »
Charles Augustin de Coulomb
Charles Augustin de Coulomb Charles Augustin de Coulomb (14. juuni 1736 Angoulême – 23. august 1806 Pariis) oli prantsuse teadlane, kes on tuntud oma elektri- ja magnetismialaste töödega.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Charles Augustin de Coulomb · Näe rohkem »
Charles'i seadus
Jääval rõhul on gaasi ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga Charles'i seaduse järgi on jääval rõhul ideaalse gaasi ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga: p/T.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Charles'i seadus · Näe rohkem »
Christiaan Huygens
Christiaan Huygens (hollandikeelne hääldus) (14. aprill 1629 Haag – 8. juuli 1695 Haag) oli Madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Christiaan Huygens · Näe rohkem »
Clapeyroni võrrand
Clapeyroni võrrandi all võidakse mõista.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Clapeyroni võrrand · Näe rohkem »
Claude Shannon
Claude Shannon Claude Elwood Shannon (30. aprill 1916 Petoskey, Michigan – 24. veebruar 2001) oli ameerika matemaatik, elektroonik ja kodeerija, keda peetakse informatsiooniteooria isaks.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Claude Shannon · Näe rohkem »
Coulomb'i seadus
Kui kehi saab vaadelda punktlaengutena, siis samanimelise laenguga kehad tõukuvad ja erinimelise laenguga kehad tõmbuvad jõuga, mida kirjeldab esitatud valem Coulomb'i seadus ehk elektrostaatilise vastastikmõju kvantitatiivne seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q_1 ja q_2 mõjutavad teineteist jõuga F_e, mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse r ruuduga.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Coulomb'i seadus · Näe rohkem »
Curie seadus
Curie seadus on füüsikaseadus, mille kohaselt paramagneetikute (paramagetiliste ainete) magnetiline vastuvõtlikkus \chi_\mathrm on pöördvõrdeline absoluutse temperatuuriga T: Paramagnetilise aine magneetumus (magnetiseerumise aste) on magnetilise vastuvõtlikkusega võrdeline: Seega tuleneb Curie seadusest, et püsiva välise magnetvälja korral on paramagneetiku magneetumus pöördvõrdeline temperatuuriga.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Curie seadus · Näe rohkem »
Daniel Bernoulli
Daniel Bernoulli Daniel Bernoulli (8. veebruar 1700 Groningen – 17. märts 1782 Basel) oli Hollandis sündinud Šveitsi matemaatik.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Daniel Bernoulli · Näe rohkem »
Diraci võrrand
Diraci võrrand on poolearvulise spinniga elementaarosakesi kirjeldav lainevõrrand relativistlikus kvantmehaanikas.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Diraci võrrand · Näe rohkem »
Doppleri efekt
Doppleri efekt on füüsikaline nähtus, mis avaldub selles, et helilaine või elektromagnetlaine registreeritav (tajutav, mõõdetav) sagedus sõltub lainete allika ja vastuvõtja liikumise kiirusest ja suunast.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Doppleri efekt · Näe rohkem »
Edme Mariotte
Edme Mariotte (c. 1620 – 12. mai 1684) oli prantsuse füüsik, botaanik ja preester (abt).
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Edme Mariotte · Näe rohkem »
Edward Witten
Edward Witten (2008) Edward Witten (sündinud 26. augustil 1951 Baltimore'is Marylandis) on juudi päritolu Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik, Crafoordi auhinna ja fundamentaalfüüsikaalase läbimurde auhinna laureaat.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Edward Witten · Näe rohkem »
Edwin Hubble
Edwin Powell Hubble (20. november 1889 Marshfield – 28. september 1953) oli ameerika astronoom, Galaktika-välise astronoomia rajaja ja Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Edwin Hubble · Näe rohkem »
Einsteini väljavõrrandid
Einsteini väljavõrrandid, ka Einsteini võrrandid (inglise keeles Einstein field equations), on Albert Einsteini loodud kümme üldrelatiivsusteooria valdkonna võrrandit, mis kirjeldavad gravitatsiooni fundamentaalset vastastikmõju massi ja energia toimel kõverdunud aegruumis.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Einsteini väljavõrrandid · Näe rohkem »
Emil Lenz
Heinrich Friedrich Emil Lenz (24. veebruar/vkj 12. veebruar 1804 Tartu – 10. veebruar 1865 Rooma) oli baltisakslasest füüsik.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Emil Lenz · Näe rohkem »
Emmy Noether
Emmy Noether (õieti Amalie Emmy Noether; 23. märts 1882 – 14. aprill 1935) oli saksa matemaatik, kes panustas märkimisväärselt abstraktsesse algebrasse.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Emmy Noether · Näe rohkem »
Enrico Fermi
Enrico Fermi (29. september 1901 Rooma – 28. november 1954 Chicago) oli itaalia füüsik, kes on tuntud kui beetalagunemise uurija, esimese tuumareaktori looja ja kvantteooria arendaja.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Enrico Fermi · Näe rohkem »
Ernst Abbe
Ernst Karl Abbe (23. jaanuar 1840 Eisenach, Tüüringi – 14. jaanuar 1905 Jena, Tüüringi) oli saksa astronoom, füüsik, optik ja ettevõtja.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Ernst Abbe · Näe rohkem »
Ernst Mach
Ernst Mach Ernst Waldfried Josef Wenzel Mach (18. veebruar 1838 – 19. veebruar 1916) oli austria füüsik ja filosoof.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Ernst Mach · Näe rohkem »
Erwin Schrödinger
Erwin Schrödinger (1933) Erwin Rudolf Josef Alexander Schrödinger (12. august 1887 Viin – 4. jaanuar 1961 Viin) oli austria füüsikateoreetik, kes sai kuulsaks oma töödega kvantmehaanika alal.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Erwin Schrödinger · Näe rohkem »
Evangelista Torricelli
Evangelista Torricelli Evangelista Torricelli (15. oktoober 1608 Faenza - 25. oktoober 1647 Firenze) oli itaalia füüsik ja matemaatik.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Evangelista Torricelli · Näe rohkem »
Faraday seadus
Faraday seadus ehk elektromagnetilise induktsiooni põhiseadus ehk Faraday-Lenzi seadus ehk Faraday-Maxwelli-Lenzi seadus on seaduspärasus, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Faraday seadus · Näe rohkem »
Félix Savart
Félix Savart'i büst Félix Savart (30. juuni 1791, Mézières – 16. märts 1841, Pariis) oli prantsuse füüsik ja matemaatik.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Félix Savart · Näe rohkem »
Fermat' printsiip
Fermat' printsiip (Pierre de Fermat' järgi) või vähima aja printsiip on printsiip optikas, mis väidab, et valguskiir punktist A punkti B levib mööda teed, mille läbimiseks kulunud aeg on minimaalne.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Fermat' printsiip · Näe rohkem »
Filtratsiooni põhiseadus
Filtratsiooni põhiseadus ehk Darcy seadus on eksperimentaalselt tuletatud võrrand, mis kirjeldab vedelike voolamist läbi poorse keskkonna.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Filtratsiooni põhiseadus · Näe rohkem »
Fotoefekt
Fotoelektriline efekt ehk fotoefekt avaldub valguse (või ka muu elektromagnetkiirguse) ja aine vastastikmõjus, mille tulemusena footonite (valguskvantide) energia kandub aine elektronidele.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Fotoefekt · Näe rohkem »
Fraunhoferi difraktsioon
Fraunhoferi difraktsioon kirjeldab olukorda, kus difraktsiooni mustrit vaadeldakse seda tekitavast objektist kaugel või eseme ja vaatlustasandi vahele on paigutatud lääts nii, et vaatlustasand asub läätse fokaaltasandis.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Fraunhoferi difraktsioon · Näe rohkem »
Friedmanni võrrandid
Alexander Friedmann tuletas need võrrandid üldrelatiivsusteooriast 1920ndatel Friedmanni võrrandid on üldrelatiivsusteooriast leitud kosmoloogia võrrandid, mis määravad homogeense ja isotroopse aegruumi evolutsiooni.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Friedmanni võrrandid · Näe rohkem »
Gaussi seadus elektrivälja jaoks
Gaussi seadus elektrivälja jaoks ehk Gaussi teoreem on C. F. Gaussi poolt 1835.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Gaussi seadus elektrivälja jaoks · Näe rohkem »
Gaussi seadus magnetvälja jaoks
Näiteid kinnistest pindadest (vasakul: kera, toroid, kuup) ja avatud pindadest (paremal) Gaussi seadus magnetvälja jaoks on C. F. Gaussi poolt formuleeritud seadus, mis kirjeldab magnetpooluste summaarset välja kinnise pinnaga ümbritsetud ruumiosas.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Gaussi seadus magnetvälja jaoks · Näe rohkem »
Gay-Lussaci seadus
Gay-Lussaci seadus on prantsuse füüsiku Joseph Louis Gay-Lussaci järgi nimetatud loodusseadus, mis käsitleb gaaside omadusi.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Gay-Lussaci seadus · Näe rohkem »
Georg Simon Ohm
Georg Simon Ohm Georg Simon Ohm (16. märts 1789 Erlangen – 6. juuli 1854 München) oli väljapaistev saksa füüsik.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Georg Simon Ohm · Näe rohkem »
Gibbsi vabaenergia
Gibbsi vabaenergia ehk Gibbsi energia, tähis G, on termodünaamiline potentsiaal, mis iseloomustab tööd, mida termodünaamiline süsteem suudab teha konstantsel temperatuuril ja rõhul.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Gibbsi vabaenergia · Näe rohkem »
Gibbsi-Helmholtzi võrrand
Gibbsi-Helmholtzi seadus kirjeldab termodünaamikas energia G ja entalpia H vahelist seost sõltuvalt temperatuurist T: Sümbol \partial/(\partial T) tähistab osatuletist temperatuuri järgi ja |_p tähendab, et suuruste muutus toimub püsival rõhul p. Mõnedes allikates nimetatakse Gibbsi-Helmholtzi võrrandiks ka valemit See on tegelikult Legendre’i transformatsioon ning seostab Gibbsi energia, entalpia, temperatuuri ja entroopia S. Sisult on see identne eelmise võrrandiga, sest on saadud diferentsiaalarvutuse teisenduste teel.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Gibbsi-Helmholtzi võrrand · Näe rohkem »
Gordon Moore
Gordon Moore 1978. aastal Gordon Earle Moore (3. jaanuar 1929 Pescadero, California – 24. märts 2023 Waimea, Hawaii) oli USA ettevõtja ja insener.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Gordon Moore · Näe rohkem »
Guglielmo Marconi
Guglielmo Marconi (25. aprill 1874 Sasso Marconi (Bologna lähedal) – 20. juuli 1937 Rooma) oli vastava hariduseta itaalia insener, keda peetakse sageli raadio leiutajaks.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Guglielmo Marconi · Näe rohkem »
Gustav Kirchhoff
Gustav Robert Kirchhoff (12. märts 1824 Königsberg – 17. oktoober 1887 Berliin) oli saksa füüsik.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Gustav Kirchhoff · Näe rohkem »
Halli efekt
Halli efekti selgituseks: ''B'' ‒ magnetiline induktsioon; ''I'' ‒ elektrivool; ''U''H ‒ Halli pinge, mis tekib magnetvälja ja voolu koosmõjul Halli efekt on niisugune füüsikaline nähtus, mille korral elektrijuhis, mis paikneb püsivas magnetväljas ja mida läbib elektrivool, tekib elektriväli, kusjuures selle elektrivälja suund on risti magnetvälja suunaga ja ka juhti läbiva voolu suunaga. Selle elektrivälja põhjustatud potentsiaalide vahet nimetatakse Halli pingeks UH ja seda väljendab valem kus I on juhti läbiv vool, B ‒ magnetiline induktsioon, d ‒ juhi paksus ja AH ‒ Halli konstant, mis on pöördvõrdeline vabade laengukandjate tihedusega elektrijuhis.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Halli efekt · Näe rohkem »
Harry Nyquist
Harry Theodor Nyquist (7. veebruar 1889 Nilsby – 4. aprill 1976) oli Rootsi päritolu Ameerika füüsik ja elektroonikainsener.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Harry Nyquist · Näe rohkem »
Heinrich Rudolf Hertz
Heinrich Rudolf Hertz (22. veebruar 1857 Hamburg – 1. jaanuar 1894 Bonn) oli saksa füüsik.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Heinrich Rudolf Hertz · Näe rohkem »
Helmholtzi võrrand
Mittehomogeense Helmholtzi võrrandi (\nabla^2 + k^2) A.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Helmholtzi võrrand · Näe rohkem »
Hendrik Lorentz
… Hendrik Antoon Lorentz (18. juuli 1853 Arnhem – 4. veebruar 1928 Haarlem) oli hollandi füüsik.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Hendrik Lorentz · Näe rohkem »
Henry seadus
Henry seadus on üks gaaside seadustest, mille 1803.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Henry seadus · Näe rohkem »
Hermann von Helmholtz
Hermann von Helmholtz Hermann von Helmholtz (sünninimega Hermann Ludwig Ferdinand Helmholtz; 31. august 1821 Potsdam, Preisimaa, Saksamaa – 8. september 1894 Charlottenburg, Berliin, Saksamaa) oli saksa teadlane ja filosoof.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Hermann von Helmholtz · Näe rohkem »
Hessi seadus
Hessi seadus piltlikult: keemilise protsessi kogu entalpia muutus (ΔH) ei sõltu lõpp-produktideni jõudmise teest Hessi seadus on füüsikalise keemia põhiseadus, mille kohaselt keemilise reaktsiooni soojusefekt sõltub ainult süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte reaktsiooni käigust (vahestaadiumidest).
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Hessi seadus · Näe rohkem »
Hooke'i seadus
Hooke'i seadus: vedru pikenemine on võrdeline mõjuva jõuga Hooke'i seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et vedru kokkusurumiseks või pikemaks venitamiseks pikkuse \Delta l jagu vajaminev jõud F on selle pikkusega proportsionaalne (võrdeline) ehk F \propto \Delta l. Teisalt on elastsusjõud F_e, mis takistab vedru pikemaks venitamist või kokkusurumist, võrdvastupidine venitava/suruva (deformeeriva) jõuga F ehk F_e.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Hooke'i seadus · Näe rohkem »
Hubble'i seadus
Hubble'i seadus Hubble'i seadus ehk punanihke seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Hubble'i seadus · Näe rohkem »
Huygensi printsiip
Huygensi printsiip (ka Huygensi-Fresneli printsiip) on meetod, mille järgi saab määrata lainefrondi kuju mingil järgneval hetkel, kui on teada laine levimiskiirus ning selle kuju antud hetkel.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Huygensi printsiip · Näe rohkem »
Inertsijõud
Inertsijõud, tuntud ka kui d'Alemberti jõud, on fiktiivne jõud, mis tuleb klassikalises mehaanikas sisse tuua selleks, et kirjeldada keha liikumist Newtoni II seaduse järgi ka mitteinertsiaalses taustsüsteemis.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Inertsijõud · Näe rohkem »
Irving Langmuir
Irving Langmuir (31. jaanuar 1881 – 16. august 1957) oli ameerika keemik, füüsik ja insener.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Irving Langmuir · Näe rohkem »
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Isaac Newton · Näe rohkem »
Jacques Charles
Jacques Alexandre César Charles (12. november 1746 Beaugency-sur-Loire – 7. aprill 1823 Pariis) oli prantsuse leidur, teadlane, matemaatik ja aeronaut.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Jacques Charles · Näe rohkem »
James Clerk Maxwell
James Clerk Maxwell (13. juuni 1831 – 5. november 1879 Cambridge) oli šoti füüsik ja matemaatik, elektromagnetilise väljateooria rajaja.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja James Clerk Maxwell · Näe rohkem »
James Prescott Joule
James Prescott Joule (24. detsember 1818 Salford, Lancashire – 11. oktoober 1889 Sale, Cheshire) oli inglise füüsik ja õllepruulija.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja James Prescott Joule · Näe rohkem »
Jean Baptiste Biot
Jean-Baptiste Biot Jean-Baptiste Biot (21. aprill 1774 – 3. veebruar 1862) oli prantsuse füüsik, astronoom ja matemaatik, kes tõendas meteoriitide olemasolu ja uuris valguse polarisatsiooni.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Jean Baptiste Biot · Näe rohkem »
Jean le Rond d'Alembert
Jean-Baptiste le Rond d'Alembert (16. november 1717 – 29. oktoober 1783) oli Prantsuse matemaatik, füüsik, filosoof, entsüklopedist ja muusikateoreetik.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Jean le Rond d'Alembert · Näe rohkem »
Johann Heinrich Lambert
Johann Heinrich Lambert Johann Heinrich Lambert (26. august 1728 – 25. september 1777) oli Šveitsi matemaatik, füüsik ja astronoom, kes avaldas töid valguse peegeldumise kohta.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Johann Heinrich Lambert · Näe rohkem »
Johannes Diderik van der Waals
pisi Johannes Diderik van der Waals (23. november 1837 Leiden – 8. märts 1923 Amsterdam) oli hollandi füüsikateoreetik ja termodünaamik, kes on tuntud eeskätt gaaside ja vedelike olekuvõrrandi tõttu.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Johannes Diderik van der Waals · Näe rohkem »
Johannes Kepler
Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Johannes Kepler · Näe rohkem »
John Dalton
John Dalton Manchesteri raekojas John Dalton (6. september 1766 Cumberland – 27. juuli 1844 Manchester) oli inglise keemik ja füüsik, nüüdisaegse molekulaar-atomistliku õpetuse rajajaid.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja John Dalton · Näe rohkem »
John Stewart Bell
John Stewart Bell (28. juuni 1928 – 1. oktoober 1990) oli Põhja-Iirimaa füüsik.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja John Stewart Bell · Näe rohkem »
John von Neumann
John von Neumann John von Neumann (ungari nimega Neumann János Lajos; 28. detsember 1903 – 8. veebruar 1957) oli Ungari juudi päritolu USA matemaatik, füüsik ja leiutaja.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja John von Neumann · Näe rohkem »
Joseph Fourier
Jean Baptiste Joseph Fourier (21. märts 1768 Auxerre – 16. mai 1830 Pariis) oli prantsuse matemaatik ja füüsik, Prantsuse Teaduste Akadeemia liige (aastast 1817).
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Joseph Fourier · Näe rohkem »
Joseph Louis Gay-Lussac
Joseph Louis Gay-Lussac Joseph Louis Gay-Lussac (kuni 1803. aastani oli ta perekonnanimi Gay; 6. detsember 1778 Saint-Léonard-de-Noblat – 10. mai 1850 Pariis) oli prantsuse keemik ja füüsik.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Joseph Louis Gay-Lussac · Näe rohkem »
Joseph von Fraunhofer
Joseph Ritter von Fraunhofer (6. märts 1787 – 7. juuni 1826), oli saksa füüsik ja optikainstrumentide valmistaja.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Joseph von Fraunhofer · Näe rohkem »
Joule'i-Lenzi seadus
Röstri hõõguv küttespiraall Joule'i-Lenzi seadus on füüsikaseadus, mille kohaselt elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdne voolutugevuse I ruudu, juhi takistuse R ja voolu kestuse t korrutisega: kusjuures kõik suurused on SI-süsteemi ühikutes: vool amprites, takistus oomides, aeg sekundites ja soojushulk džaulides.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Joule'i-Lenzi seadus · Näe rohkem »
Kepleri seadused
Kepleri kolme seaduse illustratsioon. (1) Orbiidid on ellipsid, kus esimese planeedi fookusteks on ''ƒ''1 ja ''ƒ''2 ning teise planeedi fookusteks ''ƒ''1 ja ''ƒ''3. Päike asub fookuses ''ƒ''1. (2) Kaks tumedamat sektorit ''A''1 ja ''A''2 on võrdsete pindaladega. Aeg, mis kulub planeedil 1, et katta sektorit ''A''1, on võrdne ajaga, mis kulub, et katta sektor ''A''2. (3) Orbitaalperioodide suhe planeedi 1 ja planeedi 2 jaoks on ''a''13/2: ''a''23/2. Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Kepleri seadused · Näe rohkem »
Kerri efekt
Magnetoptiline Kerri efekt (MOKE) on üks mitmest magnetoptilisest efektist (teised magnetoptilised efektid on Faraday efekt, Voigti efekt ja Zeemani efekt).
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Kerri efekt · Näe rohkem »
Kirchhoffi seadused
Kirchhoffi seadused on kaks hargnevate elektriahelate kohta kehtivat reeglit, mis põhinevad vastavalt elektrilaengu ja energia jäävuse seadusel.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Kirchhoffi seadused · Näe rohkem »
Lamberti koosinusseadus
pisi Lamberti koosinusseadus on optikareegel, mille kohaselt kiirgava keha kiirgusvoog sõltub otseselt kiirgava pinna normaali ja vaatleja sihi vahelise nurga koosinusest.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Lamberti koosinusseadus · Näe rohkem »
Laplace'i rõhk
Katse, mis näitab Laplace'i rõhu olemasolu seebimullides Laplace'i rõhk on gaasilist ja vedelat keskkonda eraldava mittetasandilise pinna sisemisele ja välimisele poolele mõjuvate rõhkude erinevuse suurus.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Laplace'i rõhk · Näe rohkem »
Le Chatelier' printsiip
Le Chatelier' printsiip (ka Le Chatelier' – Brauni printsiip) on seaduspärasus, mis iseloomustab süsteemi termodünaamilise või keemilise tasakaalu nihkumist välismõjude toimel.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Le Chatelier' printsiip · Näe rohkem »
Lenzi reegel
Lenzi reegel on reegel muutuva magnetvälja poolt juhis indutseeritud elektrivoolu – induktsioonivoolu – suuna määramiseks.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Lenzi reegel · Näe rohkem »
Lorentzi jõud
Lorentzi jõuks nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Lorentzi jõud · Näe rohkem »
Ludwig Boltzmann
Ludwig Boltzmann Ludwig Boltzmann (20. veebruar 1844 Viin – 5. september 1906) oli Austria füüsik, üks molekulaarkineetilise teooria rajajaid.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Ludwig Boltzmann · Näe rohkem »
Max Born
Max Born (11. detsember 1882 Breslau – 5. jaanuar 1970 Göttingen) oli juudi päritolu saksa matemaatik ja füüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Max Born · Näe rohkem »
Max Planck
Max Karl Ernst Ludwig Planck (23. aprill 1858 Kiel – 4. oktoober 1947 Göttingen, Saksamaa) oli saksa füüsik.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Max Planck · Näe rohkem »
Maxwelli võrrandid
Maxwelli võrranditeks nimetatakse lineaarsetest osatuletistega diferentsiaalvõrranditest koosnevat süsteemi, mis on koos Lorentzi seadusega klassikalise elektromagnetvälja teooria alus.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Maxwelli võrrandid · Näe rohkem »
Määramatuse printsiip
Määramatusseos või määramatuse printsiip, tuntud ka kui Heisenbergi määramatuse printsiip, (inglise keeles uncertainty principle) on kvantmehaanikas Werner Heisenbergi poolt 1927.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Määramatuse printsiip · Näe rohkem »
Meissneri efekt
Meissneri efekt Meissneri efekti demonstratsioon Meissneri efekt ehk Meißneri efekt on Saksamaa füüsiku Walther Meissneri järgi nimetuse saadud nähtus, mis seisneb selles, et ülijuhist tõrjutakse magnetväli täielikult välja tema üleminekul ülijuhtivasse olekusse.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Meissneri efekt · Näe rohkem »
Michael Faraday
Michael Faraday (22. september 1791 – 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Michael Faraday · Näe rohkem »
Molekulaarorbitaalide teooria
Molekulaarorbitaalide teooria (edaspidi MO teooria) on meetod molekuli elektronstruktuuri kirjeldamiseks, mille kohaselt ei paikne elektronid kindlatel keemilistel sidemetel vaid on delokaliseeritud molekulaarorbitaalidele, mis katavad tervet molekuli.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Molekulaarorbitaalide teooria · Näe rohkem »
Moore'i seadus
Protsessoris olevate transistoride arv ja aeg. Tuleb tähele panna, et tegu on logaritmilise skaalaga; punktiirjoon vastab eksponentsiaalsele kasvule, kus transistoride arv kahekordistub iga kahe aastaga Moore'i seadus põhineb arvutiriistvara ajalool ning ütleb, et mikrokiibil olevate transistoride arv kahekordistub iga kahe aasta järel.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Moore'i seadus · Näe rohkem »
Newtoni seadused
"Principia" esmatrüki tiitelleht (1687) Isaac Newton Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist loodusseadust, mis panevad aluse dünaamikale ja üldisemalt kogu klassikalisele mehaanikale.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Newtoni seadused · Näe rohkem »
Noetheri teoreem
Emmy Noether, matemaatik, kelle järgi on teoreem nime saanud Noetheri teoreemi järgi vastab igale mõju sümmeetriale mingi jäävusseadus.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Noetheri teoreem · Näe rohkem »
Nyquisti-Shannoni teoreem
Nyquisti-Shannoni teoreem on digitaalses signaalitöötluses kasutatav teoreem, mis seob ajaliselt pidevaid ja diskreetseid signaale.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Nyquisti-Shannoni teoreem · Näe rohkem »
Ohmi seadus
280px Ohmi seaduse kolmnurk (rõhtkriips tähistab jagamist ja püstkriips korrutamist). Kui otsitav suurus kinni katta, moodustavad kaks ülejäänud tähist arvutusvalemi Ohmi seadus on üks elektriahelate põhilisi seadusi.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Ohmi seadus · Näe rohkem »
Ostwaldi lahjendusseadus
Ostwaldi lahjendusseadus väljendab nõrkade lahuste dissotsiatsiooniastme ehk dissotsiatsioonimäära sõltuvust lahuse kontsentratsioonist.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Ostwaldi lahjendusseadus · Näe rohkem »
Pascali seadus
Pascali seadus on hüdrostaatika põhiseadus, mille kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi ja on risti rõhutava pinnaga.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Pascali seadus · Näe rohkem »
Pascheni seadus
Pascheni kõverad heeliumi, neooni, argooni, vesiniku ja lämmastiku korral. Vasakpoolsel teljel läbilöögipinge ''U'' väärtus sõltuvana alumisel teljel kujutatud rõhu ja elektroodide vahekauguse korrutisest ''pd'' Pascheni seadus on nime saanud Friedrich Pascheni järgi, kes avaldas selle oma töös 1889.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Pascheni seadus · Näe rohkem »
Paul Dirac
Dirac tahvli juures Paul Adrien Maurice Dirac (8. august 1902 Bristol, Inglismaa, Suurbritannia – 20. oktoober 1984 Tallahassee, Florida, USA) oli Suurbritannia füüsikateoreetik, tuumafüüsika rajaja.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Paul Dirac · Näe rohkem »
Pauli printsiip
Pauli printsiip ehk Pauli keeluprintsiip on oluline printsiip kvantmehaanikas, mille sõnastas 1925.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Pauli printsiip · Näe rohkem »
Pierre Curie
Pierre Curie (15. mai 1859 Pariis – 19. aprill 1906 Pariis) oli prantsuse füüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat 1903.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Pierre Curie · Näe rohkem »
Pierre de Fermat
Pierre de Fermat (17. august 1601, Beaumont-de-Lomagne – 12. jaanuar 1665, Castres) oli prantsuse matemaatik.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Pierre de Fermat · Näe rohkem »
Pierre-Simon Laplace
Pierre-Simon Laplace (23. märts 1749 – 5. märts 1827) oli prantsuse astronoom, füüsik ja matemaatik.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Pierre-Simon Laplace · Näe rohkem »
Pieter Zeeman
Pieter Zeeman (25. mai 1865 Zonnemaire – 9. oktoober 1943 Amsterdam) oli hollandi füüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Pieter Zeeman · Näe rohkem »
Plancki kiirgusseadus
Tähed ei ole täiesti ideaalsed kiirgusallikad, kuid nad on ideaalsele absoluutselt mustale kehale lähedased ja nende uurimisel annab võrdlus Plancki kiirgussagedusega tõepäraseid tulemusi Plancki kiirgusseadus ehk Plancki seadus kirjeldab musta keha kiirguse spektraalset kirkust.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Plancki kiirgusseadus · Näe rohkem »
Plasmavõnked
Plasmavõnked ehk Langmuiri lained (Ameerika füüsiku ja keemiku Irving Langmuiri järgi) on kiired muutused laengujaotuses, mis on tingitud elektronide võnkumisest kuloonilises väljas.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Plasmavõnked · Näe rohkem »
Poissoni võrrand
Poissoni võrrand on mittehomogeenne osatuletistega diferentsiaalvõrrand kujul kus \Delta on Laplace'i operaator, g on teadaolev ja f on otsitav funktsioon.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Poissoni võrrand · Näe rohkem »
Ramani hajumine
Ramani hajumine ehk Ramani efekt on valguse mitteelastne hajumine valguse interaktsiooni tõttu molekulide ja kristallide võnkemoodidega.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Ramani hajumine · Näe rohkem »
Relatiivsusteooria
Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Relatiivsusteooria · Näe rohkem »
Richard Feynman
Richard Phillips Feynman (11. mai 1918 – 15. veebruar 1988) oli USA füüsikateoreetik.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Richard Feynman · Näe rohkem »
Robert Boyle
Robert Boyle Robert Boyle (25. jaanuar 1627 – 30. detsember 1691) oli iiri füüsik ja keemik, keemia kui katselise teaduse rajajaid.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Robert Boyle · Näe rohkem »
Robert Hooke
Robert Hooke Robert Hooke (18. juuli 1635 – 3. märts 1703) oli Inglise füüsik ja loodusteadlane, kes mängis tähtsat rolli 17. sajandi teadusrevolutsioonis.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Robert Hooke · Näe rohkem »
Saha võrrand
Saha võrrand (ka Saha ionisatsioonivõrrand, Eggerti-Saha võrrand) kirjeldab gaasi ionisatsiooniastme sõltuvust temperatuurist.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Saha võrrand · Näe rohkem »
Schrödingeri võrrand
Schrödingeri võrrand on lineaarne osatuletisega diferentsiaalvõrrand, mis võimaldab arvutada kvantmehaanilise süsteemi osakese lainefunktsiooni.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Schrödingeri võrrand · Näe rohkem »
Siméon Denis Poisson
Siméon Poisson Parun Siméon Denis Poisson (21. juuni 1781 – 25. aprill 1840) oli prantsuse matemaatik, insener ja füüsik, kellel on palju olulisi teaduslikke saavutusi.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Siméon Denis Poisson · Näe rohkem »
Siracusa
''Duomo di Siracusa'', Via Minerva, Sürakuusa katedraal (toomkirik), mis toetub antiiksele templile Siracusa (itaalia keeles Siracusa, sitsiilia keeles Saracusa; antiigi kontekstis Sürakuusa, vanakreeka keeles Συρακοῦσαι) on ajalooline linn Sitsiilias.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Siracusa · Näe rohkem »
Snelli seadus
murdumine erinevate murdumisnäitajatega keskkondade piirpinnal, kus n_2 > n_1. Kuna valguse kiirus on parempoolses keskkonnas aeglasem, siis on murdumisnurk \theta_2 väiksem kui langemisnurk \theta_1 Snelli seadus (tuntud ka kui Snelli-Descartesi seadus, Snelliuse seadus või murdumisseadus) kirjeldab matemaatiliselt langemisnurga ja murdumisnurga vahelist seost, kui valguslaine (või mõni muu laine) läbib kahe isotroopse keskkonna piirpinda.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Snelli seadus · Näe rohkem »
Stefani-Boltzmanni seadus
Absoluutselt musta keha soojuskiirguse intensiivsuse j^\star sõltuvus temperatuurist T\,. Sinisega on näidatud ka koguenergia Wieni seaduse järgi: j^\star_W.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Stefani-Boltzmanni seadus · Näe rohkem »
Steven Weinberg
Steven Weinberg 2010. aastal Austinis Steven Weinberg 2005. aastal Steven Weinberg (3. mai 1933 New York – 23. juuli 2021 Austin, Texas) oli Ameerika Ühendriikide füüsik.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Steven Weinberg · Näe rohkem »
Stokesi seadus
Keha vertikaalne liikumine vedelikus. Kujutatud on kehale mõjuvad raskusjõud (allapoole) ja üleslükkejõud (ülespoole) Stokesi seadus on loodusseadus, mis käsitleb vedelikus liikuvale kerale mõjuvat hõõrdetakistust.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Stokesi seadus · Näe rohkem »
Stoletovi seadus
Stoletovi seadus ütleb, et valguskiirguse toimel metalli pinnalt emiteerivate (väljuvate) elektronide arv on võrdeline kiirguse intensiivsusega.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Stoletovi seadus · Näe rohkem »
Torricelli seadus
Torricelli seadus on Itaalia teadlase Evangelista Torricelli avastatud ja tema järgi nime saanud seadus, mis määrab anumast ava kaudu väljavoolava vee kiiruse.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Torricelli seadus · Näe rohkem »
Van der Waalsi jõud
Van der Waalsi jõud on füüsikalises keemias summa molekulidevahelistest jõududest, mis ei tulene kovalentsetest sidemetest ega ioonide elektrostaatilisest vastastikmõjust neutraalsete või laetud molekulidega.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Van der Waalsi jõud · Näe rohkem »
Von Neumanni arhitektuur
alt.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Von Neumanni arhitektuur · Näe rohkem »
Werner Heisenberg
Werner Heisenberg Werner Karl Heisenberg (5. detsember 1901 Würzburg – 1. veebruar 1976 München) oli saksa füüsik.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Werner Heisenberg · Näe rohkem »
Wieni nihkeseadus
intensiivsuse jaotus sõltuvalt lainepikkusest eri temperatuuridel. Nagu näha, siis mustkiirguri temperatuuri langedes nihkub intensiivsuse maksimum kiirgusspektri pikemate lainepikkuste poole. Seda eriomadust kirjeldabki Wieni seadus Wieni nihkeseadus on füüsikaseadus, mis määratleb absoluutselt musta keha ehk mustkiirguri kiirgusspektri intensiivsuse hariväärtusele vastava lainepikkuse sõltuvust temperatuurist.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Wieni nihkeseadus · Näe rohkem »
Wilhelm Ostwald
Wilhelm Friedrich Ostwald (kutsutud lihtsalt Wilhelm Ostwald, läti: Vilhelms Ostvalds) (2. september (vkj 21. august) 1853 Riia – 4. aprill 1932 Grossbothen Leipzigi lähedal) oli baltisaksa keemik, füüsik ja filosoof, füüsikalise keemia rajajaid.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Wilhelm Ostwald · Näe rohkem »
Wilhelm Wien
1911 Wilhelm Carl Werner Otto Fritz Franz Wien (13. jaanuar 1864 Gaffken – 30. august 1928 München) oli saksa füüsik.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Wilhelm Wien · Näe rohkem »
William Henry Bragg
pisi William Henry Bragg (2. juuli 1862 Wigton, Cumberland – 12. märts 1942 London) oli Suurbritannia füüsik, keemik, matemaatik ja sportlane.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja William Henry Bragg · Näe rohkem »
William Lawrence Bragg
1915 William Lawrence Bragg (31. märts 1890 Adelaide, Austraalia – 1. juuli 1971 Ipswich, Inglismaa) oli Briti füüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja William Lawrence Bragg · Näe rohkem »
Wolfgang Paul
Wolfgang Paul (10. august 1913 Lorenzkirch, Saksimaa – 7. detsember 1993 Bonn) oli saksa füüsik.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Wolfgang Paul · Näe rohkem »
Zeemani efekt
Zeemani efekt on saanud nimetuse hollandi teadlase Pieter Zeemani (1865–1943) järgi, kes 1896.
Uus!!: Teadlasenimeliste füüsikaseaduste loend ja Zeemani efekt · Näe rohkem »
