Sisukord
63 suhted: Ajam, Alalisvoolumootor, Auto, Automaatjuhtimissüsteem, Deformatsioon, Diameeter, Elastsusjõud, Elektriajam, Elektrienergia, Elektriimpulss, Elektrijuht, Elektrivool, Elektromagnet, Energia, Gaas, Hammasratas, Hüdraulika, Hüdroajam, Inglise keel, Jõud, Jõumoment, Juhtmevaba toitega täitur, Kiirus, Kilogramm, Kohtutäitur, Kolb, Kruvi, Kummi, Liikumine, Magnet, Magnetväli, Mähis, Mehaanika, Millimeeter, Mootor, Pöördenurk, Pöörlemine, Pidur, Pinge (elekter), Plastid, Pneumaatika, Pneumomootor, Programmeeritav loogikakontroller, Protsent, Raud, Rõhk, Regulaator, Rong, Sagedus, Servojuhtimine, ... Laienda indeks (13 rohkem) »
Ajam
Ajam on töömasinat või -mehhanismi käitav seade, mis koosneb jõuallikast (energiaallikast), ülekandeseadmest ja juhtimisaparatuurist.
Vaata Täitur ja Ajam
Alalisvoolumootor
Alalisvoolumootor Püsimagnetergutusega alalisvoolumootori ristlõige kommutaatoril on ainult kaks lamelli, siis väli vaheldub iga poolpöörde ehk 180 kraadi järel Alalisvoolumootor (ka alalisvoolumasin) on elektrimootor, mis töötab alalisvooluga.
Vaata Täitur ja Alalisvoolumootor
Auto
Karl Benz'i mudel "Velo" aastast 1894 Chevrolet' tehas 1936. aastal Auto on lühend sõnast automobiil, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast autos, 'ise' ja ladinakeelsest sõnast mobilis, 'liikuv'.
Vaata Täitur ja Auto
Automaatjuhtimissüsteem
Automaatjuhtimissüsteem ehk automaatne juhtimissüsteem ehk automatiseeritud juhtimissüsteem on tootmis-, majandus- vms.
Vaata Täitur ja Automaatjuhtimissüsteem
Deformatsioon
158x158px Deformatsiooniks ehk deformeerumiseks nimetatakse keha osakeste vastastikuse asendi muutusi, mis tingivad selle keha kuju ja mõõtmete (mahu) muutuse.
Vaata Täitur ja Deformatsioon
Diameeter
Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.
Vaata Täitur ja Diameeter
Elastsusjõud
Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ning suuruselt võrdne jõuga, mis keha antud hetkel deformeerib.
Vaata Täitur ja Elastsusjõud
Elektriajam
Elektriajam (saksa Elektroantrieb, soome sähkökäyttö, vene электропривод, rootsi Elektriska drivsystem) on ajam, mis koosneb elektrimootorist koos selle juurde kuuluvate ülekande-, juhtimis-, reguleerimis- ja kaitseseadmetega.
Vaata Täitur ja Elektriajam
Elektrienergia
Elektrienergia on elektromagnetvälja energia.
Vaata Täitur ja Elektrienergia
Elektriimpulss
Impulsikujude näiteidÜlal ‒ ühepolaarsed ristkülikimpulsid: ideaalne ja reaalne impulss.All ‒ kahepolaarne impulss ja võnkeimpulss (raadioimpulss) Elektrimpulss on elektripinge või -voolu lühiajaline kõrvalekalle läviväärtusest.
Vaata Täitur ja Elektriimpulss
Elektrijuht
Elektrijuht ehk juht on kasutusel kahes tähenduses.
Vaata Täitur ja Elektrijuht
Elektrivool
Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.
Vaata Täitur ja Elektrivool
Elektromagnet
Elektromagnet on seadis magnetvälja tekitamiseks elektrivoolu abil, mis läbib juhtmekeerdudest koosnevat mähist.
Vaata Täitur ja Elektromagnet
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Täitur ja Energia
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Vaata Täitur ja Gaas
Hammasratas
Hammasratas on hammastega ratas, mis tavaliselt kannab üle pöördemomenti teistele hammasratastele või hammastega elementidele.
Vaata Täitur ja Hammasratas
Hüdraulika
Hüdraulika (kreeka sõnadest hÿdor 'vesi' + aulos 'toru, renn') on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu (hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamika) seaduspärasusi.
Vaata Täitur ja Hüdraulika
Hüdroajam
Hüdroajam ehk hüdrauliline ajam on ajam, kus töötavaks kehaks on vedelik (pneumoajamis on töötavaks kehaks gaas, tavaliselt õhk).
Vaata Täitur ja Hüdroajam
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Vaata Täitur ja Inglise keel
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Vaata Täitur ja Jõud
Jõumoment
Jõu moment telje suhtes, siin tähistatud τ Jõumoment ehk moment on mehaanikas jõuga seotud vektoriaalne suurus, mis iseloomustab antud jõu pööravat toimet.
Vaata Täitur ja Jõumoment
Juhtmevaba toitega täitur
Juhtmevaba toitega täitur on mootor või muundur, mis saab tööks vajaliku toite õhu kaudu.
Vaata Täitur ja Juhtmevaba toitega täitur
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Vaata Täitur ja Kiirus
Kilogramm
Kilogramm (tähis kg) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühik massi mõõtmiseks ja ühtlasi üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Vaata Täitur ja Kilogramm
Kohtutäitur
Kohtutäitur on Eesti Vabariigis vabakutseline isik, kellele riik on delegeerinud õigused ja kohustused viia riigi nimel läbi sundtäitmisega seotud toiminguid ehk täitetoiminguid.
Vaata Täitur ja Kohtutäitur
Kolb
silinder (roheline) Kolb on mehhanismi osa, mis asub ja liigub reeglina silindris ning millele avaldatakse erineval moel jõudu, et see annaks sellest saadud energia edasi masinale või seadmele.
Vaata Täitur ja Kolb
Kruvi
Valik eri suuruses ja laadis kruvisid eri otstarveteks Kruvi on keermestatud silindriline või harvem kooniline kinnitusvahend.
Vaata Täitur ja Kruvi
Kummi
Kummi on kautšuki vulkaniseerimisel saadav sitke elastne materjal (elastomeerne süsivesinikpolümeer).
Vaata Täitur ja Kummi
Liikumine
Liikumine ehk mehaaniline liikumine on füüsikas (mehaanikas) kehade või osakeste asukoha pidev muutumine ajas (aja jooksul).
Vaata Täitur ja Liikumine
Magnet
Magnet on keha või toode, mis loob enda ümber magnetvälja.
Vaata Täitur ja Magnet
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Vaata Täitur ja Magnetväli
Mähis
Mähis on mähisetraadist valmistatud, teatud ruumilise paigutusega keerust või keerdudest moodustatud elektriahel või nende kogum.
Vaata Täitur ja Mähis
Mehaanika
Mehaanika (ka mehhaanika; vanakreeka keele väljendist μηχανική τέχνη, mekhanikē tekhnē 'masinate ehitamise kunst') on füüsika haru, mis uurib tahkete kehade, vedelike ja gaaside liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Vaata Täitur ja Mehaanika
Millimeeter
Millimeeter (tähis mm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub tuhandiku meetriga: Tavalisel meetermõõdustiku joonlaual on väikseim kriipsude vahe millimeeter.
Vaata Täitur ja Millimeeter
Mootor
Sisepõlemismootor Mootor (ladina keeles motor 'liigutaja') on masin, mis muundab mingit liiki energiat mehaaniliseks tööks.
Vaata Täitur ja Mootor
Pöördenurk
Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul.
Vaata Täitur ja Pöördenurk
Pöörlemine
Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti.
Vaata Täitur ja Pöörlemine
Pidur
Pidur on seade, mida kasutatakse liikuva massi kiiruse kiireks vähendamiseks.
Vaata Täitur ja Pidur
Pinge (elekter)
Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning näitab, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise: kus Q on positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks.
Vaata Täitur ja Pinge (elekter)
Plastid
Plaste kasutatakse laialdaselt pakendamisel. Plastist veepudelid plastkastides Plastid ehk plastmassid on materjalid, mis koosnevad peamiselt kõrgmolekulaarsetest ühenditest – polümeeridest.
Vaata Täitur ja Plastid
Pneumaatika
Pneumaatika on rakendusteadus, mis tegeleb gaaside mehaaniliste omadustega ning nende rakendamisega.
Vaata Täitur ja Pneumaatika
Pneumomootor
Pneumomootor ehk suruõhumootor on mootor, mis muundab gaasi rõhuenergiat mehaaniliseks tööks.
Vaata Täitur ja Pneumomootor
Programmeeritav loogikakontroller
Programmeeritav loogikakontroller ehk PLC (programmable logic controller – programmeeritav loogikakontroller), kõnekeeles tihti ka lihtsalt kontroller, on spetsiaalne arvuti, mida kasutatakse masinate ja protsesside juhtimiseks varem koostatud programmi järgi.
Vaata Täitur ja Programmeeritav loogikakontroller
Protsent
60px Protsent (lad pro centum, saja kohta) on ühik, mis väljendab arvulist suhet üks sajandikosa tervikust.
Vaata Täitur ja Protsent
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Täitur ja Raud
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Vaata Täitur ja Rõhk
Regulaator
Regulaator (ingl controller) on tehnikas seade või seadis, mis koos andurite ja täituritega on ette nähtud masina, aparaadi või tehnoloogilise protsessi mingi parameetri nõutavais piires hoidmiseks või soovitud muutmiseks, nt vastavalt programmile.
Vaata Täitur ja Regulaator
Rong
Perthis Lääne-Austraalias Droonivideo Aegviidu jaama saabuvast reisirongist Kohalike liinide elektrirong Soomes Jaapani Shinkansen 500 Series süstikrong pisi Raudteerong on enamasti paljudest üksteise järele haagitud reisi-, platvorm- ja kaubavagunitest ning ühest või mitmest vedurist koosnev raudtee veerem.
Vaata Täitur ja Rong
Sagedus
Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.
Vaata Täitur ja Sagedus
Servojuhtimine
Servojuhtimine ehk järgiv juhtimine on automaatjuhtimise moodus kahe mehaaniliselt seostamata masina või nende osa asendi või liikumise kooskõlastamiseks.
Vaata Täitur ja Servojuhtimine
Silinder (mootori osa)
silinder (roheline) Kolb on mehhanismi osa, mis asub ja liigub reeglina silindris ning millele avaldatakse erineval moel jõudu, et see annaks sellest saadud energia edasi masinale või seadmele.Silindriks kutsutakse sisepõlemismootoris mootoriploki osa, mille sees liiguvad kolvid.
Vaata Täitur ja Silinder (mootori osa)
Sirge
Sirge ehk sirgjoon on ilma läbimõõduta, mõlemas suunas lõpmata pikk, kõverusteta joon ehk ühemõõtmeline ruum, mis võib sisalduda mitmemõõtmelises ruumis.
Vaata Täitur ja Sirge
Soojuskindlus
Soojuskindlus ehk kuumakindlus on materjali võime säilitada tugevust ja mitte roomata kõrgetel temperatuuridel.
Vaata Täitur ja Soojuskindlus
Suruõhk
Suruõhk on õhk, mis on kokku pressitud kõrgema rõhu alla kui ümbritseva õhu rõhk (üldjuhul atmosfäärirõhk).
Vaata Täitur ja Suruõhk
Täpsus
Täpsus on näitaja, mis iseloomustab mingi mõõteriistaga mõõdetud näidu lähedust mõõdetava suuruse tõesele väärtusele.
Vaata Täitur ja Täpsus
Töö (füüsika)
Töö (tähis W või A) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka.
Vaata Täitur ja Töö (füüsika)
Teras
Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.
Vaata Täitur ja Teras
Toiteplokk
Toiteplokk on elektrotehnikas kasutatav seade, mis varustab elektrienergia tarbijat sobivate parameetritega elektriga (pinge, voolutugevus jne).
Vaata Täitur ja Toiteplokk
Traat
Terastraadi vihid laoplatsil Okastraat Traat on pikk, peen ja painduv, enamasti paljassooneline metalltoode, mida saab kerida hasplile, poolile või trumlile.
Vaata Täitur ja Traat
Uks
Kultuurimälestiseks arvatud uks Tartus, Kalevi 30 Cesvaine lossi peauks. Uks on valmistatud täispuidust ja sellel on sepistatud hinged ning koputid. Uks on tarind, mille abil saab hoonesse või ruumi sissepääsu ja sellest väljapääsu võimaldamiseks mõeldud ava sulgeda.
Vaata Täitur ja Uks
Võimsus
Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust: kus P\! – võimsus, A\! – töö, \Delta t\! – aja muut (ajavahemik).
Vaata Täitur ja Võimsus
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Vaata Täitur ja Vedelik
Vedru
keerdvedru tõmbele kinnituselementidega. Ülemine on keeruga, alumine täiskeeruga keerdlvedru survele Teleskoopiline vedru käsitööriistal Lehtvedru veoautol Torsioonvedru Vedru on masina või mehhanismi elastne konstruktsioonielement, mis sellele mõjuval deformeerival jõul, kuju muutuse kaudu, salvestab energiat.
Vaata Täitur ja Vedru
Tuntud ka kui Aktuaator.