Kiiremini kui brauser!
70 suhted: Alumiinium, Antonín Dvořák, Antonio Stradivari, Barokk (muusika), Bass (pill), Belgia, C-Jam, Edward Elgar, Eebenipuu, Euroopa, György Ligeti, Harilik kuusk, Harilik pukspuu, Hobune, Inimhääl, Instrumentaalkontsert, Itaalia keel, Jean-Baptiste Vuillaume, Johann Sebastian Bach, Johannes Brahms, Joseph Haydn, Kampol, Kõla, Kõlakast, Kõlalaud, Kõlapulk, Keelpillid, Klaaskiud, Klassikaline muusika, Klassitsism (muusika), Klaver, Kontrabass, Kordofonid, Levimuusika, Ludwig van Beethoven, Mahagonipuu, Marius Järvi, Metallid, Nailon, Niiskus, Orkester, Paju, Pappel, Paul Hindemith, Pillikeel, Plastid, Poogen (muusika), Poogenkeelpillid, Popmuusika, Puit, ..., Robert Schumann, Rokkmuusika, Romantism (muusika), Roop (muusika), Süsinikkiud, Sõrmlaud, Sonaat, Tšellist, Tšellokontsert, Teet Järvi, Temperatuur, Teras, Vahelihas, Vaher (perekond), Viiul, Viiuli perekond, Vioola, Virbel, Zoltán Kodály, 20. sajand. Laienda indeks (20 rohkem) »
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Uus!!: Tšello ja Alumiinium · Näe rohkem »
Antonín Dvořák
Antonín Leopold Dvořák (8. september 1841 Nelahozeves Praha lähedal – 1. mai 1904 Praha) oli tšehhi helilooja.
Uus!!: Tšello ja Antonín Dvořák · Näe rohkem »
Antonio Stradivari
Antonio Stradivari Stradivari viiul Antonio Stradivari (ladinapäraselt Stradivarius, lühendatult Strad; 1644 Cremona – 18. detsember 1737 Cremona) oli kuulus itaalia viiulimeister.
Uus!!: Tšello ja Antonio Stradivari · Näe rohkem »
Barokk (muusika)
Barokk (portugali keeles barroco, 'ebaregulaarne või sibulakujuline pärl') on muusikastiil, mis iseloomustab eriskummalist, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistatud, efektset ja emotsionaalset muusikat.
Uus!!: Tšello ja Barokk (muusika) · Näe rohkem »
Bass (pill)
Kontrabassi diapasoon Bass on madalamat registrit mängiv muusikainstrument orkestris või ansamblis.
Uus!!: Tšello ja Bass (pill) · Näe rohkem »
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Tšello ja Belgia · Näe rohkem »
C-Jam
C-Jam on Eesti instrumentaalansambel (tšellokvartett).
Uus!!: Tšello ja C-Jam · Näe rohkem »
Edward Elgar
Sir Edward William Elgar, esimene baronet, (2. juuni 1857 – 23. veebruar 1934) oli hilise romantismiajastu briti helilooja.
Uus!!: Tšello ja Edward Elgar · Näe rohkem »
Eebenipuu
Eebenipuu ehk diospüür (Diospyros L.) on lehtpuude perekond eebenipuuliste sugukonnast.
Uus!!: Tšello ja Eebenipuu · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Tšello ja Euroopa · Näe rohkem »
György Ligeti
György Ligeti (1984) György Sándor Ligeti (28. mai 1923 – 12. juuni 2006) oli kaasaegse klassikalise muusika helilooja.
Uus!!: Tšello ja György Ligeti · Näe rohkem »
Harilik kuusk
Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Tšello ja Harilik kuusk · Näe rohkem »
Harilik pukspuu
Harilik pukspuu (Buxus sempervirens) on pukspuuliste sugukonda kuuluv igihaljas põõsas või väike puu, mis kasvab 6–10 m, Eestis kuni 1 m kõrguseks ja mille läbimõõt on kuni 20 cm (harva kuni 45 cm).
Uus!!: Tšello ja Harilik pukspuu · Näe rohkem »
Hobune
Hobused Baskimaal mägedes Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.
Uus!!: Tšello ja Hobune · Näe rohkem »
Inimhääl
Inimhääl ehk hääl on kõik inimese kõnetrakti vahendusel tahtlikult või tahtmatult tekitatud helid, sealhulgas kõnelemine, laulmine, naermine, nutmine, karjatused jne.
Uus!!: Tšello ja Inimhääl · Näe rohkem »
Instrumentaalkontsert
Instrumentaalkontsert on tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile.
Uus!!: Tšello ja Instrumentaalkontsert · Näe rohkem »
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Uus!!: Tšello ja Itaalia keel · Näe rohkem »
Jean-Baptiste Vuillaume
Jean-Baptiste Vuillaume Jean-Baptiste Vuillaume (7. oktoober 1798 Mirecourt – 19. märts 1875 Pariis) oli auhinnatud prantsuse keelpillimeister.
Uus!!: Tšello ja Jean-Baptiste Vuillaume · Näe rohkem »
Johann Sebastian Bach
Johann Sebastian Bachi autogramm Johann Sebastian Bach (31. märts (vana kalendri järgi 21. märts) 1685 Eisenach – 28. juuli 1750 Leipzig) oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige.
Uus!!: Tšello ja Johann Sebastian Bach · Näe rohkem »
Johannes Brahms
Johannes Brahms Johannes Brahms (7. mai 1833 Hamburg – 3. aprill 1897 Viin) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent, üks juhtivaid romantismiajastu muusikuid.
Uus!!: Tšello ja Johannes Brahms · Näe rohkem »
Joseph Haydn
Haydni keelpillikvartett nr. 42 C major, Op. 54, Nr. 2, Hob.III-57 Franz Joseph Haydn (31. märts 1732 Rohrau – 31. mai 1809 Viin), rohkem tuntud kui Joseph Haydn, oli Austria helilooja, üks klassitsismiajastu viljakamaid ja tähtsamaid komponiste, kolmest Viini klassikust vanim.
Uus!!: Tšello ja Joseph Haydn · Näe rohkem »
Kampol
Abietiinhappe struktuur, põhikomponent kampolis Kampol (ladina keeles pix græca) ehk kolofoonium on tahke mass, mis saadakse männi ja mõne muu taime (peamiselt paljasseemnetaimede) vaigust.
Uus!!: Tšello ja Kampol · Näe rohkem »
Kõla
Kõla (saksa keeles Klang) on muusikas kompleksne helisündmus, mille moodustavad koostoimes helitekitajate, näiteks muusikainstrumentide helid ja mürad, aga ka ruumikaja ning kuulajani jõudvad soovimatud helid ja mürad.
Uus!!: Tšello ja Kõla · Näe rohkem »
Kõlakast
Kitarri põhjata kõlakast Kõlakast on keelpilli kambrikujuline avaga osa, mis muudab pilli tekitatavat heli, võimendab seda resonantsi abil ja vahendab ümbritsevasse õhku.
Uus!!: Tšello ja Kõlakast · Näe rohkem »
Kõlalaud
Tšembalo kaunistatud kõlalaud Kitarride kõlalauad Kõlalaud on keelpilli (tavaliselt kõlakasti) pealmine pind, mis võtab vastu keele võnkeid ja peegeldab neid.
Uus!!: Tšello ja Kõlalaud · Näe rohkem »
Kõlapulk
Kõlapulk vaadelduna läbi f-ava Kõlapulk on väike puidust pulk poogenkeelpillide kõlakastis.
Uus!!: Tšello ja Kõlapulk · Näe rohkem »
Keelpillid
Hiina muusikapoe keelpillide väljapanek Keelpillitrio esitab Beethoveni pala Trio nr 1 G, Op 9 I Adago Allegro con brio Keelpillid ehk kordofonid on muusikainstrumendid, mille heli tekitab pillikeele võnkumine.
Uus!!: Tšello ja Keelpillid · Näe rohkem »
Klaaskiud
Klaaskiudn Klaaskiud on pikk peenike klaasist valmistatud kiud.
Uus!!: Tšello ja Klaaskiud · Näe rohkem »
Klassikaline muusika
Klassikaline muusika laiemas tähenduses on muusika,.
Uus!!: Tšello ja Klassikaline muusika · Näe rohkem »
Klassitsism (muusika)
Klassitsism (ladina keeles esmaklassiline, suurepärane, näidislik ehk eeskujulik) on muusikastiil, mida iseloomustab klassitsismi ideaalide – lihtsuse, selguse ja vormilise tasakaalustatuse – avaldumine muusikas.
Uus!!: Tšello ja Klassitsism (muusika) · Näe rohkem »
Klaver
Henriëtte Ronner-Knip (1897) Klaver on klahvpill.
Uus!!: Tšello ja Klaver · Näe rohkem »
Kontrabass
Kontrabass on keelpill, mis kuulub viiuli perekonda.
Uus!!: Tšello ja Kontrabass · Näe rohkem »
Kordofonid
Kordofonid - Cornelis Sachtleven. Duett. 1635 Kordofonid on muusikainstrumendid, kus heli tekitab pinguldatud võnkuv keel.
Uus!!: Tšello ja Kordofonid · Näe rohkem »
Levimuusika
Levimuusika (inglise keeles popular music, saksa keeles Unterhaltungsmusik) on üldnimetus muusikastiilidele ja -suundadele, mis on tekkinud ja kujunenud 20. sajandi teisel poolel ning mida iseloomustab jäädvustamine helisalvestustehnika abil ning levitamine massiteabevahendite kaudu.
Uus!!: Tšello ja Levimuusika · Näe rohkem »
Ludwig van Beethoven
Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn – 26. märts 1827 Viin) oli saksa klassitsistlik helilooja ja pianist, kolmest Viini klassikust noorim.
Uus!!: Tšello ja Ludwig van Beethoven · Näe rohkem »
Mahagonipuu
Mahagonipuu (Swietenia) on pooligihaljaste lehtpuude perekond meelialiste sugukonnast.
Uus!!: Tšello ja Mahagonipuu · Näe rohkem »
Marius Järvi
Marius Järvi (sündinud 1. septembril 1981 Tallinnas) on eesti tšellist.
Uus!!: Tšello ja Marius Järvi · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Tšello ja Metallid · Näe rohkem »
Nailon
Nailonsukk mikroskoobi all Nailon (DuPont Nylon) on tehis- ehk kunstkiud (sünteetiline kiud).
Uus!!: Tšello ja Nailon · Näe rohkem »
Niiskus
Niiskus on vee või veeauru sisaldus aines.
Uus!!: Tšello ja Niiskus · Näe rohkem »
Orkester
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Stockholmis (2008) Orkester on suurekoosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist.
Uus!!: Tšello ja Orkester · Näe rohkem »
Paju
Paju (Salix) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude ja põõsaste perekond.
Uus!!: Tšello ja Paju · Näe rohkem »
Pappel
Must pappel Pappel (Populus L.) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.
Uus!!: Tšello ja Pappel · Näe rohkem »
Paul Hindemith
Paul Hindemith Paul Hindemith (16. november 1895 Hanau – 28. detsember 1963 Frankfurt) oli saksa uusklassitsistlik helilooja ja dirigent.
Uus!!: Tšello ja Paul Hindemith · Näe rohkem »
Pillikeel
Mähisega keeled Pillikeel ehk lihtsalt keel on kordofoni (keeltega muusikainstrumendi) osa, mis võnkumisel tekitab heli.
Uus!!: Tšello ja Pillikeel · Näe rohkem »
Plastid
Plaste kasutatakse laialdaselt pakendamisel. Plastist veepudelid plastkastides Plastid ehk plastmassid on materjalid, mis koosnevad peamiselt kõrgmolekulaarsetest ühenditest – polümeeridest.
Uus!!: Tšello ja Plastid · Näe rohkem »
Poogen (muusika)
Tšello poogen Poogna osad Poogen on vahend, millega muusikainstrumendi teatud osa vastu hõõrumisel tekib vibratsioon, mille pill muudab heliks.
Uus!!: Tšello ja Poogen (muusika) · Näe rohkem »
Poogenkeelpillid
Poogenkeelpillid ehk poogenpillid on keelpillid, mille mängimisel kasutatakse poognat.
Uus!!: Tšello ja Poogenkeelpillid · Näe rohkem »
Popmuusika
Popmuusikalugu Magic esitajatelt Rudy Mancuso ja Maia Mitchell Popmuusika (inglise keeles popular music, pop music, ka pop-rock) on 1960.
Uus!!: Tšello ja Popmuusika · Näe rohkem »
Puit
Langetatud puutüved Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kude.
Uus!!: Tšello ja Puit · Näe rohkem »
Robert Schumann
Robert Schumann (8. juuni 1810 Zwickau (Saksamaa) – 29. juuli 1856 Endenich (Bonni lähedal)) oli saksa pianist, helilooja ja muusikakriitik.
Uus!!: Tšello ja Robert Schumann · Näe rohkem »
Rokkmuusika
Rokkmuusika on laialdane ja varieeruv levimuusika liik, milles meloodilist vokaali saadavad enamasti kitarr, trummid ja sageli ka basskitarr.
Uus!!: Tšello ja Rokkmuusika · Näe rohkem »
Romantism (muusika)
Romantism on muusikastiil, mida iseloomustab romantismi tunnuste avaldumine muusikas.
Uus!!: Tšello ja Romantism (muusika) · Näe rohkem »
Roop (muusika)
Viiuli roop Kitarri roop Kromaatilise kandle roop Roop on keelpillide ja mõnede klahvpillide metallist, puidust või luust detail, mis ühendab keeli pilli kerega, on keelte võnkuva osa alguseks ja kannab nende võnkumist edasi pilli kerele.
Uus!!: Tšello ja Roop (muusika) · Näe rohkem »
Süsinikkiud
Süsinikkiust "kangas" Süsinikkiud (inglise carbon fiber; lühend CF) on materjal, mis koosneb 5–10 µm diameetriga kiududest, mis sisaldavad enamjaolt süsiniku aatomeid.
Uus!!: Tšello ja Süsinikkiud · Näe rohkem »
Sõrmlaud
Kitarri krihvidega sõrmlaudSõrmlaud on kaelaga keelpillide pikk ja kitsas osa, mille poole vajutatakse pillikeeli, et määrata keele kõlava osa pikkus ja seega helikõrgus.
Uus!!: Tšello ja Sõrmlaud · Näe rohkem »
Sonaat
Sonaat on instrumentaalmuusika žanr.
Uus!!: Tšello ja Sonaat · Näe rohkem »
Tšellist
Tšellist Pablo Casals Tšellist ehk tšellomängija on instrumentalist, kes mängib tšellot.
Uus!!: Tšello ja Tšellist · Näe rohkem »
Tšellokontsert
Tšellokontsert on tšellole ja orkestrile loodud muusikateos (instrumentaalkontsert).
Uus!!: Tšello ja Tšellokontsert · Näe rohkem »
Teet Järvi
Teet Järvi (sündinud 22. aprillil 1958) on eesti tšellist.
Uus!!: Tšello ja Teet Järvi · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Tšello ja Temperatuur · Näe rohkem »
Teras
Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.
Uus!!: Tšello ja Teras · Näe rohkem »
Vahelihas
Vahelihas ehk diafragma on lai kuplikujuline lihas, mis eraldab rinnaõõnt kõhuõõnest.
Uus!!: Tšello ja Vahelihas · Näe rohkem »
Vaher (perekond)
Vaher (Acer L.) on heitlehiste (mõned on igihaljad) puude ja põõsaste perekond.
Uus!!: Tšello ja Vaher (perekond) · Näe rohkem »
Viiul
Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.
Uus!!: Tšello ja Viiul · Näe rohkem »
Viiuli perekond
Viiuli, vioola ja tšello poogen Viiuli perekond on pilliperekond, mis koosneb viiulisarnastest poogenkeelpillidest.
Uus!!: Tšello ja Viiuli perekond · Näe rohkem »
Vioola
Vioola ehk altviiul (itaalia keeles viola) on viiulist veidi suurem neljakeeleline keelpill.
Uus!!: Tšello ja Vioola · Näe rohkem »
Virbel
Viiuli virbel Virbel on puust, metallist või muust materjalist valmistatud pulgakujuline detail, millele kinnitub keelpilli keel ja mille abil on võimalik keele pikkust muuta ehk keelt häälestada.
Uus!!: Tšello ja Virbel · Näe rohkem »
Zoltán Kodály
Zoltán Kodály Zoltán Kodály (16. detsember 1882 Kecskemét – 6. märts 1967 Budapest) oli ungari helilooja, haridustegelane, lingvist ja filosoof.
Uus!!: Tšello ja Zoltán Kodály · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Tšello ja 20. sajand · Näe rohkem »
