Kiiremini kui brauser!
39 suhted: Abietiinhape, Adhesioon, Alkeenid, Amorfne aine, Atsetoon, Autooksüdatsioon, Benseen, Bensiin, Derivaat, Dietüüleeter, Dimeer, Eeter, Emulgaator, Etanool, Fenoolid, Fungitsiid, Hüdratatsioon, Isomerisatsioon, Kaksikside, Kampol, Karboksüülhapped, Karboksürühm, Kartong, Keemiline reaktsioon, Kondensatsioonireaktsioon, Konjugeerunud sidemed, Kvantitatiivne analüüs, Männilised, Metanaal, Oksüdatsioon, Paber, Siberi seedermänd, Siirdemetallid, Sikatiiv, Soolad, Spektrofotomeetria, Tärpentin, Terpenoidid, Vaik.
Abietiinhape
pisi Abietiinhape (sõna moodustamisel on kasutatud ladina sõna abies 'nulg'; molekulivalem C19H29COOH) on vaikhapete hulka kuuluv keemiline aine, üks tähtsamaid vaikhappeid.
Uus!!: Vaikhapped ja Abietiinhape · Näe rohkem »
Adhesioon
Adhesioon on molekulaarjõududest (adhesioonijõududest) tulenev eri materjalidest kehade pindade või eri tüüpi osakeste (molekulide või aatomite) üksteise külge kinnijäämine.
Uus!!: Vaikhapped ja Adhesioon · Näe rohkem »
Alkeenid
Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.
Uus!!: Vaikhapped ja Alkeenid · Näe rohkem »
Amorfne aine
Amorfne aine on niisugune tahkise esinemisvorm, mis on täiesti isotroopne, s.t füüsikalised omadused ei sõltu suunast selle aine sees.
Uus!!: Vaikhapped ja Amorfne aine · Näe rohkem »
Atsetoon
Atsetooni keemiline valem Atsetoon ehk 2-propanoon ehk dimetüülketoon (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga (56 °C) ja sulamistemperatuuriga (–95 °C) läbipaistev vedelik, mis kuulub ketoonide aineklassi.
Uus!!: Vaikhapped ja Atsetoon · Näe rohkem »
Autooksüdatsioon
Autooksüdatsioon on aine iseeneslik, enamasti tavalisel temperatuuril õhuhapniku toimel ahelreaktsioonina kulgev oksüdeerumine.
Uus!!: Vaikhapped ja Autooksüdatsioon · Näe rohkem »
Benseen
Benseen on orgaaniline keemiline ühend molekulvalemiga C6H6.
Uus!!: Vaikhapped ja Benseen · Näe rohkem »
Bensiin
Bensiin purgis Bensiin (Briti inglise keeles petrol, Ameerika inglise keeles gasoline, saksa keeles Benzin) on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergete süsivesinike segu (keeb temperatuurivahemikus 30–200 °C), kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik.
Uus!!: Vaikhapped ja Bensiin · Näe rohkem »
Derivaat
Keemias on derivaat keemiline ühend, mida saab vaadelda teatud ühendist tuletatuna, kui selle üks aatom või rühm asendatakse teise aatomi või rühmaga.
Uus!!: Vaikhapped ja Derivaat · Näe rohkem »
Dietüüleeter
Dietüüleeter ehk etüüleeter ehk etoksüetaan ehk eeter on kergesti lenduv iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega värvuseta vedelik.
Uus!!: Vaikhapped ja Dietüüleeter · Näe rohkem »
Dimeer
Dimeer on keemias kahe identse molekuli (kahe monomeeri molekuli) ühinemisprodukt, tihti on selleks tsükliline ühend.
Uus!!: Vaikhapped ja Dimeer · Näe rohkem »
Eeter
Eeter võib tähendada mitut asja.
Uus!!: Vaikhapped ja Eeter · Näe rohkem »
Emulgaator
Emulgaator on pindaktiive aine, mis põhjustab kahe või enama segunematu koostisfaasi (homogeenset) emulsiooni.
Uus!!: Vaikhapped ja Emulgaator · Näe rohkem »
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Uus!!: Vaikhapped ja Etanool · Näe rohkem »
Fenoolid
Kahealuselised fenoolid: katehhool, resortsinool ja hüdrokinoon Bifenool Terminit fenoolid kasutatakse keemiliste ühendite kohta, milles on aromaatse tsükliga seotud hüdroksüülrühm (-OH), seega on tegu hüdroksübenseenidega.
Uus!!: Vaikhapped ja Fenoolid · Näe rohkem »
Fungitsiid
Fungitsiid on agrokemikaal, millega tõrjutakse taimede seenhaigusi.
Uus!!: Vaikhapped ja Fungitsiid · Näe rohkem »
Hüdratatsioon
Näide '''hüdratatsioon'''ist: naatriumiiooni interaktsioon veemolekulidega Hüdratatsioon on keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine (hüdraatumine) või liitmine (hüdraatimine) veega.
Uus!!: Vaikhapped ja Hüdratatsioon · Näe rohkem »
Isomerisatsioon
Keemias tähendab isomerisatsioon aine molekulis aatomite omavahelist ümberpaiknemist, nii et moodustub uus molekul täpselt nendestsamadest aatomitest.
Uus!!: Vaikhapped ja Isomerisatsioon · Näe rohkem »
Kaksikside
'''Sinisega''' märgitud kaksiksidemed eri ainetes: atsetaldehüüd, atsetoon ja äädikhappe metüülester (ülemine rida vasakult paremale) ning 3-oksasoliin, atsetoonoksiim ja propeen (alumine rida). Kaksikside on kovalentsete sidemete hulka kuuluv keemilise sideme tüüp, mille puhul sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari.
Uus!!: Vaikhapped ja Kaksikside · Näe rohkem »
Kampol
Abietiinhappe struktuur, põhikomponent kampolis Kampol (ladina keeles pix græca) ehk kolofoonium on tahke mass, mis saadakse männi ja mõne muu taime (peamiselt paljasseemnetaimede) vaigust.
Uus!!: Vaikhapped ja Kampol · Näe rohkem »
Karboksüülhapped
homoloogilises reas C1…C8. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).
Uus!!: Vaikhapped ja Karboksüülhapped · Näe rohkem »
Karboksürühm
Karboksürühm Karboksüülhape Karboksürühm ehk karboksüülrühm on orgaanilist hapet karboksüülhapet iseloomustav funktsionaalrühm, mida tähistatakse valemiga –C(.
Uus!!: Vaikhapped ja Karboksürühm · Näe rohkem »
Kartong
Kartong on paks paber või õhem papp, mille grammkaal jääb vahemikku 170–600 g/m2.
Uus!!: Vaikhapped ja Kartong · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Vaikhapped ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Kondensatsioonireaktsioon
Kahe aminohappe molekuli kondensatsioon peptiidsideme (punane) moodustumisega Dieckmanni kondensatsioonireaktsioon Kondensatsioonireaktsioon on keemiline reaktsioon, milles kaks orgaanilise aine molekuli ühinevad produktiks, kusjuures reaktsiooni kõrvalsaaduseks on mingi väike molekul, näiteks vesi, vesinikkloriid, metanool või äädikhape.
Uus!!: Vaikhapped ja Kondensatsioonireaktsioon · Näe rohkem »
Konjugeerunud sidemed
Konjugeerunud sidemed, ehk konjugeerunud süsteemid (kõige sagedamini konjugeeritud kaksiksidemed) esinevad orgaanilistes ühendites, kui (süsiniku) aatomite vaheliste kovalentsete sidemete süsteemis esineb valentselektronide delokalisatsioon ("laialimäärimine") üle kogu konjugeerunud süsteemi.
Uus!!: Vaikhapped ja Konjugeerunud sidemed · Näe rohkem »
Kvantitatiivne analüüs
Kvantitatiivne analüüs on keemiline analüüs, mille eesmärk on teatud aine või ainete sisalduse kvantitatiivne määramine proovis.
Uus!!: Vaikhapped ja Kvantitatiivne analüüs · Näe rohkem »
Männilised
Männilised (Pinaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv paljasseemnetaimede sugukond.
Uus!!: Vaikhapped ja Männilised · Näe rohkem »
Metanaal
Metanaal Metanaal Metanaal ehk formaldehüüd on lihtsaim aldehüüd.
Uus!!: Vaikhapped ja Metanaal · Näe rohkem »
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Uus!!: Vaikhapped ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »
Paber
Paberilehtede virn Bhutanis 2015. aastal Paber (vanakreeka sõnast πάπυρος (pápyros) 'papüürus-lõikhein') on põhiliselt taimsetest kiududest koosnev materjal, mida kasutatakse eelkõige kirjutusmaterjalina (kirjutamisel, trükkimisel ja printimisel), samuti pakkematerjalina pakkimisel (pakkepaber, papp, kartong), tualettpaberina ja muul hügieeniotstarbel ning eripaberina (näiteks tapeet).
Uus!!: Vaikhapped ja Paber · Näe rohkem »
Siberi seedermänd
Siberi seedermänd (Pinus sibirica) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Vaikhapped ja Siberi seedermänd · Näe rohkem »
Siirdemetallid
Siirdemetallid ehk üleminekumetallid (inglise keeles ''Transition metal'') on metallid, mis kuuluvad perioodilisustabelis B-rühma.
Uus!!: Vaikhapped ja Siirdemetallid · Näe rohkem »
Sikatiiv
Sikatiiv (prantsuse sõnast siccatif 'kuivatav'. Sikatiive lisatakse näiteks värnitsatele, õlilakkidele ja õlivärvidele.
Uus!!: Vaikhapped ja Sikatiiv · Näe rohkem »
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Uus!!: Vaikhapped ja Soolad · Näe rohkem »
Spektrofotomeetria
Ühe kiire spektrofotomeetri skeem. Olulisemad koostisosad on valgusallikas, monokromaator, reguleeritav ava, küvett selles oleva prooviga, fototakisti, kordisti ja registraatorseade väljundis. Keemias on spektrofotomeetria füüsikalis-keemiline ainete uurimise meetod, mis tegeleb ainete neeldumisspektritega ultraviolett-, nähtava valguse ja infrapunakiirguse piirkonnas.
Uus!!: Vaikhapped ja Spektrofotomeetria · Näe rohkem »
Tärpentin
Tärpentin ehk puhastatud tärpentiniõli on osade okaspuude vaigust valmistatav õline vedelik.
Uus!!: Vaikhapped ja Tärpentin · Näe rohkem »
Terpenoidid
Isopreen, limoneen, farnesool, retinool Nerolidool Linalooli saamine pineenist Terpenoidid (ka isoprenoidid) on arvukas (looduslike) orgaaniliste ühendite klass, mille molekulis sisaldub isopreeni molekulile vastavaid viit süsiniku aatomit sisaldavaid lülisid ning mis võivad olla funktsionaalrühmadega modifitseeritud mitmel viisil.
Uus!!: Vaikhapped ja Terpenoidid · Näe rohkem »
Vaik
Männivaik Vaigu korjamine (enne 1997) Vaik on orgaanilist päritolu, harilikult läbipaistev viskoosne vedelik või tahke amorfne, enamasti kõrgmolekulaarne aine, millel puudub kindel sulamistemperatuur ning mille üleminek vedelast olekust tahkesse (või vastupidi) toimub mingis kindlas temperatuurivahemikus.
Uus!!: Vaikhapped ja Vaik · Näe rohkem »
