Sisukord
32 suhted: Aatom, Aldoolkondensatsioon, Alkoholid, Aminohapped, Bensoiinkondensatsioon, Claiseni kondensatsioon, Ester, Estrid, Etanool, Fosforüülumine, Funktsionaalrühm, Glükosüülimine, Intramolekulaarne reaktsioon, Karboksüülhapped, Keemiline reaktsioon, Metanool, Molekul, Monomeer, Nailon, Nimelised reaktsioonid, Orgaaniline reaktsioon, Orgaanilised ühendid, Peptiidside, Polüestrid, Polükondensatsioon, Polümeerid, Polüpeptiidid, Terpeenid, Tsüklisatsioon, Valgud, Vesi, Vesinikkloriid.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Kondensatsioonireaktsioon ja Aatom
Aldoolkondensatsioon
Aldoolkondensatsioon on reaktsioon orgaaniliste ühendite vahel.
Vaata Kondensatsioonireaktsioon ja Aldoolkondensatsioon
Alkoholid
Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.
Vaata Kondensatsioonireaktsioon ja Alkoholid
Aminohapped
α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.
Vaata Kondensatsioonireaktsioon ja Aminohapped
Bensoiinkondensatsioon
Bensoiinkondensatsiooni nimetatakse tihti kondensatsioonireaktsiooniks, kuid ainult ajaloolistel põhjustel.
Vaata Kondensatsioonireaktsioon ja Bensoiinkondensatsioon
Claiseni kondensatsioon
Claiseni kondensatsioon on süsinik-süsinik sideme moodustamise reaktsioon (mitte segamini ajada Claiseni ümberasetumisega).
Vaata Kondensatsioonireaktsioon ja Claiseni kondensatsioon
Ester
Ester (5. sajand eKr; heebrea keeles אסתר) oli naine kristliku Piibli Vanas Testamendis ja juudi Tanahis, Pärsia ja Meedia kuninga Ahasverose (Xerxes I) kuninganna, Estri raamatu kangelanna.
Vaata Kondensatsioonireaktsioon ja Ester
Estrid
Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega.
Vaata Kondensatsioonireaktsioon ja Estrid
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Vaata Kondensatsioonireaktsioon ja Etanool
Fosforüülumine
Fosforüülumine (terminina harvem ka fosforüleerumine) on keemiline reaktsioon, kus fosfaatrühm (PO4) seostub valgu või mingi muu orgaanilise ühendiga.
Vaata Kondensatsioonireaktsioon ja Fosforüülumine
Funktsionaalrühm
Orgaanilises keemias on funktsionaalrühm ehk funktsionaalne rühm spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused.
Vaata Kondensatsioonireaktsioon ja Funktsionaalrühm
Glükosüülimine
Glükosüülimine on glükaanide liitmine valkudele ja lipiididele ensüümide abil.
Vaata Kondensatsioonireaktsioon ja Glükosüülimine
Intramolekulaarne reaktsioon
Intramolekulaarne reaktsioon (ehk sisemolekulaarne reaktsioon) on keemiline protsess, mis toimub ühe kindla molekuli siseselt, seejuures saab see võimalikuks tänu selle molekuli spetsiifilisele struktuurile.
Vaata Kondensatsioonireaktsioon ja Intramolekulaarne reaktsioon
Karboksüülhapped
homoloogilises reas C1…C8. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).
Vaata Kondensatsioonireaktsioon ja Karboksüülhapped
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Vaata Kondensatsioonireaktsioon ja Keemiline reaktsioon
Metanool
Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool (triviaalnimetusega puupiiritus) keemiline ühend valemiga CH3OH.
Vaata Kondensatsioonireaktsioon ja Metanool
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Vaata Kondensatsioonireaktsioon ja Molekul
Monomeer
Polüetüleen, mille monomeer on etüleen Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.
Vaata Kondensatsioonireaktsioon ja Monomeer
Nailon
Nailonsukk mikroskoobi all Nailon (DuPont Nylon) on tehis- ehk kunstkiud (sünteetiline kiud).
Vaata Kondensatsioonireaktsioon ja Nailon
Nimelised reaktsioonid
Nimelised reaktsioonid keemias on need reaktsioonid, mis on saanud tuntuks selle esmakirjeldaja(te) nime järgi.
Vaata Kondensatsioonireaktsioon ja Nimelised reaktsioonid
Orgaaniline reaktsioon
Orgaaniline reaktsioon on keemiline reaktsioon, milles osalevad orgaanilised ühendid, üks või enam.
Vaata Kondensatsioonireaktsioon ja Orgaaniline reaktsioon
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Vaata Kondensatsioonireaktsioon ja Orgaanilised ühendid
Peptiidside
Peptiidside ja selles osalevate aatomite vahelised kaugused ning keemiliste sidemete vahelised nurgad Peptiidside on kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel.
Vaata Kondensatsioonireaktsioon ja Peptiidside
Polüestrid
Polüestrid on lineaarse või hargnenud ahelaga polümeerid, mida saadakse mitmealuselisi orgaanilisi happeid ja alkohole polükondenseerides.
Vaata Kondensatsioonireaktsioon ja Polüestrid
Polükondensatsioon
Karbamiidvaik saadakse karbamiidi ja metanaali polükondensatsioonil Polükondensatsioon on polümeeride või polükondensaatide saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi (näiteks –COOH, –OH, –NH2).
Vaata Kondensatsioonireaktsioon ja Polükondensatsioon
Polümeerid
Polümeerid on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille makromolekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – monomeersetest lülidest.
Vaata Kondensatsioonireaktsioon ja Polümeerid
Polüpeptiidid
Polüpeptiidid (ka peptiidahel või valguahel) on peptiidsidemetega seotud aminohappejääkide ahelad.
Vaata Kondensatsioonireaktsioon ja Polüpeptiidid
Terpeenid
Terpeenid on looduslike süsivesinike klass üldvalemiga (C5H8)n, mille molekulis sisaldub 2 või enam isopreeni molekulist tulenevat lüli: n.
Vaata Kondensatsioonireaktsioon ja Terpeenid
Tsüklisatsioon
Nazarovi tsüklisatsioon Dieckmanni tsükliseerimisreaktsioon Tsüklisatsioon või tsükliseerimine on enamasti orgaaniline reaktsioon, mille tulemusena moodustub tsüklilise struktuuriga ühend, see tähendab mingi hulk aatomeid ühineb, nii et saadakse suletud ring ehk tsükkel.
Vaata Kondensatsioonireaktsioon ja Tsüklisatsioon
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Vaata Kondensatsioonireaktsioon ja Valgud
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Kondensatsioonireaktsioon ja Vesi
Vesinikkloriid
Vesinikkloriid (ehk kloorvesinik) on vesiniku ja kloori ühend keemilise valemiga HCl.
Vaata Kondensatsioonireaktsioon ja Vesinikkloriid