Kiiremini kui brauser!
50 suhted: Aatom, Aatomiraadius, Aatommass, Aatomorbitaal, Aktinoidid, Aluseline oksiid, Amfoteerne oksiid, D-elemendid, Elavhõbe, Elektrijuht, Elektrijuhtivus, Elektrivool, Elektron, Elektronkiht, Elektronskeem, Elektronvalem, Happeline oksiid, Hõbe, Iriidium, Keemiline element, Keemiliste elementide perioodilisussüsteem, Keemistemperatuur, Koobalt, Kovalentne side, Kroom, Kuld, Lantanoidid, Magnet, Metallid, Metalliline side, Molübdeen, Nikkel, Nioobium, Oksüdatsiooniaste, Oksiidid, Orbitaal, Osmium, Periood (keemia), Plastsus, Raskmetallid, Raud, Soojusjuhtivus, Sulam, Sulamistemperatuur, Tantaal, Tihedus, Tsink, Vask, Väliselektronkiht, Volfram.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Siirdemetallid ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomiraadius
Aatomiraadius on suurus, mis on avaldatav naaberaatomite omavahelise kauguse kaudu aines.
Uus!!: Siirdemetallid ja Aatomiraadius · Näe rohkem »
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Uus!!: Siirdemetallid ja Aatommass · Näe rohkem »
Aatomorbitaal
tuumast (r)). Need pildid kujutavad enam-vähem tõepäraselt orbitaali kaldenurka, kuid ei näita siiski täpset orbitaali kuju tervikuna.'' Aatomorbitaal (ingl atomic orbital) on ruumiosa, kus on suur tõenäosus aatomi elektron leida.
Uus!!: Siirdemetallid ja Aatomorbitaal · Näe rohkem »
Aktinoidid
Aktinoidid perioodilisustabelis Aktinoidideks nimetatakse 15 keemilist elementi aktiiniumist lavrentsiumini järjenumbritega 89–103.
Uus!!: Siirdemetallid ja Aktinoidid · Näe rohkem »
Aluseline oksiid
Aluseline oksiid on oksiid, mis reageerib hapetega, moodustades soola ja vee.
Uus!!: Siirdemetallid ja Aluseline oksiid · Näe rohkem »
Amfoteerne oksiid
Amfoteerne oksiid on poolmetallioksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt.
Uus!!: Siirdemetallid ja Amfoteerne oksiid · Näe rohkem »
D-elemendid
d-elemendid (ka d-metallid, B-metallid) on keemilised elemendid, millel viimasena täitub (täituvad) elektronidega eelviimase elektronkihi d-alakihi orbitaal(id).
Uus!!: Siirdemetallid ja D-elemendid · Näe rohkem »
Elavhõbe
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.
Uus!!: Siirdemetallid ja Elavhõbe · Näe rohkem »
Elektrijuht
Elektrijuht ehk juht on kasutusel kahes tähenduses.
Uus!!: Siirdemetallid ja Elektrijuht · Näe rohkem »
Elektrijuhtivus
Elektrijuhtivus on aine või materjali või keha võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel.
Uus!!: Siirdemetallid ja Elektrijuhtivus · Näe rohkem »
Elektrivool
Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.
Uus!!: Siirdemetallid ja Elektrivool · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Siirdemetallid ja Elektron · Näe rohkem »
Elektronkiht
Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.
Uus!!: Siirdemetallid ja Elektronkiht · Näe rohkem »
Elektronskeem
Elektronskeem on aatomi elektronkatte ehitust väljendav skeem, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides.
Uus!!: Siirdemetallid ja Elektronskeem · Näe rohkem »
Elektronvalem
Elektronvalem on aatomi elektronstruktuuri kirjeldav üleskirjutus, mis näitab elektronide jaotumist kihtidesse ja alakihtidesse.
Uus!!: Siirdemetallid ja Elektronvalem · Näe rohkem »
Happeline oksiid
Happeline oksiid on oksiid, mis reageerib kas.
Uus!!: Siirdemetallid ja Happeline oksiid · Näe rohkem »
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Uus!!: Siirdemetallid ja Hõbe · Näe rohkem »
Iriidium
Iriidium on keemiline element järjekorranumbriga 77.
Uus!!: Siirdemetallid ja Iriidium · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Siirdemetallid ja Keemiline element · Näe rohkem »
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem
Üks võimalikke keemilise elemendi kujutusviise tabelis Keemiliste elementide perioodilisussüsteem ehk Mendelejevi tabel on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse.
Uus!!: Siirdemetallid ja Keemiliste elementide perioodilisussüsteem · Näe rohkem »
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Uus!!: Siirdemetallid ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »
Koobalt
Koobalt (tähis Co) on keemiline element, mille aatomnumber on 27.
Uus!!: Siirdemetallid ja Koobalt · Näe rohkem »
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Uus!!: Siirdemetallid ja Kovalentne side · Näe rohkem »
Kroom
Kroom on keemiline element järjenumbriga 24.
Uus!!: Siirdemetallid ja Kroom · Näe rohkem »
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Uus!!: Siirdemetallid ja Kuld · Näe rohkem »
Lantanoidid
Lantanoididideks nimetatakse 15 keemilist elementi lantaanist luteetsiumini järjekorranumbritega 57–71.
Uus!!: Siirdemetallid ja Lantanoidid · Näe rohkem »
Magnet
Magnet on keha või toode, mis loob enda ümber magnetvälja.
Uus!!: Siirdemetallid ja Magnet · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Siirdemetallid ja Metallid · Näe rohkem »
Metalliline side
Metalliline side ehk metalliside on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivse laenguga vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis.
Uus!!: Siirdemetallid ja Metalliline side · Näe rohkem »
Molübdeen
Molübdeen on keemiline element, metall järjenumbriga 42.
Uus!!: Siirdemetallid ja Molübdeen · Näe rohkem »
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Uus!!: Siirdemetallid ja Nikkel · Näe rohkem »
Nioobium
pisi Nioobium on keemiline element järjenumbriga 41.
Uus!!: Siirdemetallid ja Nioobium · Näe rohkem »
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Uus!!: Siirdemetallid ja Oksüdatsiooniaste · Näe rohkem »
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Uus!!: Siirdemetallid ja Oksiidid · Näe rohkem »
Orbitaal
Orbitaal on lainefunktsioon, mis kirjeldab elektroni lainelaadest käitumist aatomis (aatomorbitaal) või mitmest aatomist koosnevas molekulis (molekulorbitaal).
Uus!!: Siirdemetallid ja Orbitaal · Näe rohkem »
Osmium
pisi Osmium (sümbol Os) on keemiline element järjekorranumbriga 76.
Uus!!: Siirdemetallid ja Osmium · Näe rohkem »
Periood (keemia)
Periood on rida keemiliste elementide perioodilisustabelis.
Uus!!: Siirdemetallid ja Periood (keemia) · Näe rohkem »
Plastsus
Plastsus ehk plastilisus (kreeka plastos 'voolitud') on keha võime muuta (purunemata) talle rakendatud välisjõu (nt väliskoormuse) mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat deformatsiooni (plastset deformatsiooni) pärast välisjõu mõju lakkamist.
Uus!!: Siirdemetallid ja Plastsus · Näe rohkem »
Raskmetallid
Raskmetallideks nimetatakse metalliliste omadustega elemente, mille tihedus on suurem kui 5000 kg/m³.
Uus!!: Siirdemetallid ja Raskmetallid · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Siirdemetallid ja Raud · Näe rohkem »
Soojusjuhtivus
Soojusjuhtivus on energia levimine soojusena kõrgema temperatuuriga kehalt (või kehaosalt) madalama temperatuuriga kehale (kehaosale) aine mikroskoopiliste osakeste vastastikmõju tagajärjel (ei ole seotud keskkonna makroskoopilise liikumisega).
Uus!!: Siirdemetallid ja Soojusjuhtivus · Näe rohkem »
Sulam
Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.
Uus!!: Siirdemetallid ja Sulam · Näe rohkem »
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Uus!!: Siirdemetallid ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »
Tantaal
Tantaal (sümbol Ta) on keemiline element järjekorranumbriga 73.
Uus!!: Siirdemetallid ja Tantaal · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Siirdemetallid ja Tihedus · Näe rohkem »
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Uus!!: Siirdemetallid ja Tsink · Näe rohkem »
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Uus!!: Siirdemetallid ja Vask · Näe rohkem »
Väliselektronkiht
Väliselektronkiht ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht.
Uus!!: Siirdemetallid ja Väliselektronkiht · Näe rohkem »
Volfram
Volframitükid Volfram on keemiline element järjekorranumbriga 74.
Uus!!: Siirdemetallid ja Volfram · Näe rohkem »
