Kiiremini kui brauser!
17 suhted: Aatom, Alus (keemia), Aluseline oksiid, Anioon, Elektrilaeng, Elektronegatiivsus, Hape, Keemiline element, Molekul, Molekulivalem, Oksüdatsiooniaste, Oksiidid, Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit, Soolad, Vääveldioksiid, Vähim ühiskordne, Vesi.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Happeline oksiid ja Aatom · Näe rohkem »
Alus (keemia)
Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse hüdroksiidioone.
Uus!!: Happeline oksiid ja Alus (keemia) · Näe rohkem »
Aluseline oksiid
Aluseline oksiid on oksiid, mis reageerib hapetega, moodustades soola ja vee.
Uus!!: Happeline oksiid ja Aluseline oksiid · Näe rohkem »
Anioon
Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.
Uus!!: Happeline oksiid ja Anioon · Näe rohkem »
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Uus!!: Happeline oksiid ja Elektrilaeng · Näe rohkem »
Elektronegatiivsus
400px Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone.
Uus!!: Happeline oksiid ja Elektronegatiivsus · Näe rohkem »
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Uus!!: Happeline oksiid ja Hape · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Happeline oksiid ja Keemiline element · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Happeline oksiid ja Molekul · Näe rohkem »
Molekulivalem
Molekulivalem ehk molekulaarvalem (ka molekulvalem) on keemiline valem, mis näitab molekuli koostist, kasutades keemiliste elementide sümboleid ja allindekseid, mis näitavad elemendi aatomite arvu molekulis.
Uus!!: Happeline oksiid ja Molekulivalem · Näe rohkem »
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Uus!!: Happeline oksiid ja Oksüdatsiooniaste · Näe rohkem »
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Uus!!: Happeline oksiid ja Oksiidid · Näe rohkem »
Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit
Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit (inglise keeles International Union of Pure and Applied Chemistry, lühend IUPAC) on keemikute esindusorganisatsioon paljudes riikides.
Uus!!: Happeline oksiid ja Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit · Näe rohkem »
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Uus!!: Happeline oksiid ja Soolad · Näe rohkem »
Vääveldioksiid
Vääveldioksiid (keemiline valem SO2) on ühest väävli ja kahest hapniku aatomist koosneva molekuliga oksiid.
Uus!!: Happeline oksiid ja Vääveldioksiid · Näe rohkem »
Vähim ühiskordne
Väikseim ühiskordne ehk vähim ühiskordne (lühend VÜK) on kahe või enama täisarvu (naturaalarvuline) ühiskordne, millega jagub nende arvude iga teine ühiskordne.
Uus!!: Happeline oksiid ja Vähim ühiskordne · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Happeline oksiid ja Vesi · Näe rohkem »
