Kiiremini kui brauser!
58 suhted: Alamliik, Balkani poolsaar, Biomeetria, Carl von Linné, Erituselundkond, Euroopa, Hapnik, Harilik lehekonn, Harilik mudakonn, Hübriid, Inglismaa, Itaalia, Järvekonn, Juttselg-kärnkonn, Kahepaiksed, Kapillaar, Kärnkonn, Keelikloomad, Keskjooks, Kollane, Konlased, Konn (perekond), Kopsud, Laialehised metsad, Lammimets, Liik (bioloogia), Loomad, Loomade elu, Nahk, Nõukogude Liit, Osmoos, Päriskonnalised, Pürenee poolsaar, Perekond (bioloogia), Poola, Prantsusmaa, Putukad, Roheline, Rohukonn, Sääselised, Segamets, Seroloogia, Sinine, Soodsas seisundis, Stepp, Suguküpsus, Sugukond (bioloogia), Taiga, Talveuni, Tiigikonn, ..., Ujulestad, Ussid, Varvas, Venemaa, Vesi, Vesilik, Volga, 19. sajand. Laienda indeks (8 rohkem) »
Alamliik
kalakajaka alamliiki: kalakajakas (''Larus canus canus'') ja järve-kalakajakas (''Larus canus heinei'') Alamliik (ladina keeles subspecies, lühend ssp. või subsp.) on takson, mis on liigist ühe võrra madalamal olev üksus.
Uus!!: Veekonn ja Alamliik · Näe rohkem »
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Uus!!: Veekonn ja Balkani poolsaar · Näe rohkem »
Biomeetria
Biomeetria (ekslikult biomeetrika) ehk biostatistika on matemaatiliste meetodite, eriti matemaatilise statistika rakendamine biosüsteemide uurimiseks ning saadud andmete põhjal analüüsimine ja järelduste tegemine.
Uus!!: Veekonn ja Biomeetria · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Veekonn ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Erituselundkond
Erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja ureetra ehk kusiti.
Uus!!: Veekonn ja Erituselundkond · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Veekonn ja Euroopa · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Veekonn ja Hapnik · Näe rohkem »
Harilik lehekonn
Juveniilne harilik lehekonn Harilik lehekonn (Hyla arborea, varem Rana arborea) on lehekonlaste sugukonda kuuluv kahepaiksete liik.
Uus!!: Veekonn ja Harilik lehekonn · Näe rohkem »
Harilik mudakonn
Mudakonn Harilik mudakonn ehk mudakonn (Pelobates fuscus) on mudakonlaste sugukonda, mudakonna perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Veekonn ja Harilik mudakonn · Näe rohkem »
Hübriid
Muul on hobusemära ja eeslitäku järglane Nõiapuu hübriid ''Hamamelis x intermedia'' Hübriid (tuleb ld sõnast hybrida 'segavereline'; ka ristand, värd, ristsugutis, bastard) on ristumise või ristamise tagajärjel geneetiliselt (genotüübilt) suhteliselt erinevatest vanemorganismidest alguse saanud järglane.
Uus!!: Veekonn ja Hübriid · Näe rohkem »
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Uus!!: Veekonn ja Inglismaa · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Veekonn ja Itaalia · Näe rohkem »
Järvekonn
Järvekonn käes. Pildistatud Hollandis. Järvekonn (Rana ridibunda) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Veekonn ja Järvekonn · Näe rohkem »
Juttselg-kärnkonn
Juttselg-kärnkonn ehk kõre (Epidalea calamita, endise ladinakeelse nimega Bufo calamita) on kärnkonlaste sugukonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Veekonn ja Juttselg-kärnkonn · Näe rohkem »
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Veekonn ja Kahepaiksed · Näe rohkem »
Kapillaar
Kapillaar on väga väikese läbimõõduga torukujuline tühemik mingis aines.
Uus!!: Veekonn ja Kapillaar · Näe rohkem »
Kärnkonn
Kärnkonn (Bufo) on perekond päriskonnaliste seltsist kärnkonlaste (Bufonidae) sugukonnast.
Uus!!: Veekonn ja Kärnkonn · Näe rohkem »
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Uus!!: Veekonn ja Keelikloomad · Näe rohkem »
Keskjooks
1 – ülemjooks2 – keskjooks3 – alamjooks Keskjooks on jõe osa alam- ja ülemjooksu vahel.
Uus!!: Veekonn ja Keskjooks · Näe rohkem »
Kollane
Kollaste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud Y-ga Kollane on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~575–585 nanomeetrit ja paikneb rohelise ja oranži vahel.
Uus!!: Veekonn ja Kollane · Näe rohkem »
Konlased
Konlased (Ranidae) on sugukond päriskonnaliste seltsist.
Uus!!: Veekonn ja Konlased · Näe rohkem »
Konn (perekond)
Konn Alam-Pedja kaitsealalt Konn (Rana) on konlaste sugukonda kuuluv kahepaiksete perekond.
Uus!!: Veekonn ja Konn (perekond) · Näe rohkem »
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Uus!!: Veekonn ja Kopsud · Näe rohkem »
Laialehised metsad
Pöögimets Belgias Laialehised metsad on metsad, kus puurindes valitsevad suhteliselt suurte lehtedega puud.
Uus!!: Veekonn ja Laialehised metsad · Näe rohkem »
Lammimets
Lammimets on jõeorgudes ja madalatel järveäärsetel aladel vooluvee kohalekantud setteil kasvav metsatüüp, mis perioodiliselt on tulvavee poolt üleujutatudÖkoloogialeksikon.
Uus!!: Veekonn ja Lammimets · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Veekonn ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Veekonn ja Loomad · Näe rohkem »
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Uus!!: Veekonn ja Loomade elu · Näe rohkem »
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Uus!!: Veekonn ja Nahk · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Veekonn ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Osmoos
Osmoos on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotentsiaal).
Uus!!: Veekonn ja Osmoos · Näe rohkem »
Päriskonnalised
Päriskonnalised ehk anuurid (Anura) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.
Uus!!: Veekonn ja Päriskonnalised · Näe rohkem »
Pürenee poolsaar
Satelliidifoto Pürenee poolsaarest Pürenee poolsaar ehk Ibeeria poolsaar on poolsaar Euroopa edelaosas Atlandi ookeani (läänes) ja Vahemere (idas ja lõunas) vahel.
Uus!!: Veekonn ja Pürenee poolsaar · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Veekonn ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Veekonn ja Poola · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Veekonn ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Uus!!: Veekonn ja Putukad · Näe rohkem »
Roheline
Roheline on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse umbes 520–570 nm lainepikkusega osa.
Uus!!: Veekonn ja Roheline · Näe rohkem »
Rohukonn
Rohukonn Prandi külas Rohukonna kuduklomp ja kärnkonna kudunöör 2021. aasta kevadel Kõrvemaal Rohukonn (Rana temporaria) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Veekonn ja Rohukonn · Näe rohkem »
Sääselised
Sääse tiiva äär Isase metsasääse (Aedes cinereus) hüpopüüg ehk genitaalid Sääselised (Nematocera) on putukate alamselts kahetiivaliste seltsis.
Uus!!: Veekonn ja Sääselised · Näe rohkem »
Segamets
Segamets Segamets on mets, kus kasvab nii okaspuid kui ka lehtpuid, ilma et kumbki neist oleks olulises ülekaalus.
Uus!!: Veekonn ja Segamets · Näe rohkem »
Seroloogia
Seroloogia ehk seerumiõpetus on õpetus vereseerumi omadustest ja vereseerumi rakendamisest arstiteaduses.
Uus!!: Veekonn ja Seroloogia · Näe rohkem »
Sinine
Siniste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud B-ga Sinine on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~440–495 nanomeetrit ja paikneb violetse ja rohelise vahel.
Uus!!: Veekonn ja Sinine · Näe rohkem »
Soodsas seisundis
Soodsas seisundis (inglise least concern, lühendatult LC) on üks Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) kaitsestaatuse kategooriatest, mis määratakse elusolevale taksonile, mille ökoloogilist seisukorda on hinnatud ning mis ei kvalifitseeru ühegi muu kategooria alla.
Uus!!: Veekonn ja Soodsas seisundis · Näe rohkem »
Stepp
Stepp Kõrgõzstanis Stepiks nimetatakse Euraasia parasvöötmes asuvat rohtlat.
Uus!!: Veekonn ja Stepp · Näe rohkem »
Suguküpsus
Suguküpsus on organismi võime suguliseks paljunemiseks.
Uus!!: Veekonn ja Suguküpsus · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Veekonn ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Taiga
Norra taiga Siberi taiga Taiga levik põhjapoolkeral Taiga on põhjapoolkera parasvöötme mandrilise kliimaga ala (bioom) okasmetsa enamusega.
Uus!!: Veekonn ja Taiga · Näe rohkem »
Talveuni
Ka siilid magavad talveund Talveuni ehk hibernatsioon on hrl selgroogsete loomade eriline puhkeseisund (tardumusseisund), mida iseloomustab normaalsest madalam kehatemperatuur ja ainevahetuskiirus ning aeglasem hingamine.
Uus!!: Veekonn ja Talveuni · Näe rohkem »
Tiigikonn
Tiigikonn (Rana lessonae) on konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.
Uus!!: Veekonn ja Tiigikonn · Näe rohkem »
Ujulestad
Ujulestad ehk ujunahad on peamiselt veeloomade varvaste vahel paiknevad õhukesed nahkmoodustised, mis hõlbustavad ujumist.
Uus!!: Veekonn ja Ujulestad · Näe rohkem »
Ussid
Harilik vihmauss (''Lumbricus terrestris'') on maailma kõige levinum uss Ussid on selgrootute koondrühm, keda iseloomustab piklik (usjas) kehakuju, nahklihasmõigu olemasolu ja (päris)jäsemete puudumine.
Uus!!: Veekonn ja Ussid · Näe rohkem »
Varvas
Inimese varbad Varvas on imetaja, roomaja või linnu maha toetuva jäseme hargnenud ja osaliselt küünisega kaetud (või lõppev) osa.
Uus!!: Veekonn ja Varvas · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Veekonn ja Venemaa · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Veekonn ja Vesi · Näe rohkem »
Vesilik
Vesilik ehk triiton (Triturus) on salamanderlaste sugukonda arvatud perekond kahepaikseid.
Uus!!: Veekonn ja Vesilik · Näe rohkem »
Volga
Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.
Uus!!: Veekonn ja Volga · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Veekonn ja 19. sajand · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Pelophylax esculentus, Pelophylax kl. esculentus, Rana esculenta.
