Kiiremini kui brauser!
41 suhted: Ahja jõgi, Ants Viires, Õhne jõgi, Emajõgi, Hansa Liit, Horisont (ajakiri), Johan Mey, Kadri Tüür, Kasari jõgi, Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni, Kuramaa, Laevatee, Lahkvesi, Linnus, Maantee, Marika Mägi, Mauri Kiudsoo, Naissaar, Narva jõgi, Ojamaa, Pärnu–Viljandi–Tartu veetee, Põletusmatus, Põltsamaa jõgi, Pedja jõgi, Peipsi järv, Pihkva järv, Piusa jõgi, Połack, Revala, Skandinaavia, Soome, Soome laht, Suur väin, Talitee, Tänassilma jõgi, Valgla, Väike Emajõgi, Võhandu jõgi, Võrtsjärv, Velikaja jõgi, Viikingiaeg.
Ahja jõgi
Ahja jõgi on Emajõe suurim parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Veetee ja Ahja jõgi · Näe rohkem »
Ants Viires
Ants Viires (kuni 28.02.1938 Veber; 23. detsember 1918 Tartu – 18. märts 2015) oli eesti etnoloog ja kultuuriloolane.
Uus!!: Veetee ja Ants Viires · Näe rohkem »
Õhne jõgi
Õhne jõgi (ka Suislepa ja Hoomuli jõgi) on jõgi Sakala kõrgustiku kaguosas Viljandi maakonnas ja Valga maakonnas.
Uus!!: Veetee ja Õhne jõgi · Näe rohkem »
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Uus!!: Veetee ja Emajõgi · Näe rohkem »
Hansa Liit
Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
Uus!!: Veetee ja Hansa Liit · Näe rohkem »
Horisont (ajakiri)
Kõige esimese Horisondi kaas Horisont on Eesti vanim, 1967.
Uus!!: Veetee ja Horisont (ajakiri) · Näe rohkem »
Johan Mey
Johan Mey Johan Mey (ka Johann Mey, Juhan Mei; 19. november 1867 Suuremõisa vald, Pühalepa kihelkond, Läänemaa – 5. aprill 1927 Tallinn) oli eesti meresõitja, hüdrograaf, geodeet ja sõjaväelane (kolonelleitnant).
Uus!!: Veetee ja Johan Mey · Näe rohkem »
Kadri Tüür
Kadri Tüür (sündinud 15. detsembril 1975) on eesti kirjandusteadlane, semiootik ja ökofeminist.
Uus!!: Veetee ja Kadri Tüür · Näe rohkem »
Kasari jõgi
Kasari jõgi on Lääne-Eesti veerohkeim jõgi.
Uus!!: Veetee ja Kasari jõgi · Näe rohkem »
Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni
Läänemerelt Mustale merele viinud kaubateede harud Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni (ka Austrvegr ehk Idatee) oli keskaegne (8.–11. sajandi) kaubatee Põhja-Euroopa ja Aasia vahel.
Uus!!: Veetee ja Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Veetee ja Kuramaa · Näe rohkem »
Laevatee
Laevatee (ka faarvaater, laevajoom) on veetee osa, mis on veeliikluseks sobivaim ning navigatsiooniteabes avaldatud ja vajaduse korral meremärkidega tähistatud.
Uus!!: Veetee ja Laevatee · Näe rohkem »
Lahkvesi
Lahkvesi on jäävaba vesi rannajää ja ajujää vahel.
Uus!!: Veetee ja Lahkvesi · Näe rohkem »
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Uus!!: Veetee ja Linnus · Näe rohkem »
Maantee
Maantee E20 Taanis Maantee on asulatevaheline maismaatee sõidukite (sealhulgas liikurmasinate) ja jalakäijate liiklemiseks.
Uus!!: Veetee ja Maantee · Näe rohkem »
Marika Mägi
Marika Mägi (sündinud 25. veebruaril 1968 Tallinnas) on eesti arheoloog.
Uus!!: Veetee ja Marika Mägi · Näe rohkem »
Mauri Kiudsoo
Mauri Kiudsoo (sündinud 9. novembril 1973) on eesti arheoloog, kelle peamised uurimisvaldkonnad on mündiaarded ja peitleiud, viikingiaegsed veeteed, muinasaegne rauakaubandus ning 1940/50.
Uus!!: Veetee ja Mauri Kiudsoo · Näe rohkem »
Naissaar
Naissaar (soome keeles Naissaari, saksa keeles Nargen, rootsi keeles Nargö, vahel nimetatud ka Nargent) on Eesti põhjaranniku saar, mis eraldab Tallinna lahte ülejäänud Soome lahest.
Uus!!: Veetee ja Naissaar · Näe rohkem »
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Uus!!: Veetee ja Narva jõgi · Näe rohkem »
Ojamaa
Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.
Uus!!: Veetee ja Ojamaa · Näe rohkem »
Pärnu–Viljandi–Tartu veetee
Oletatava veetee marsruut Pärnu–Viljandi–Tartu veetee on arvatav kunagine veetee Pärnust läbi Viljandi Tartuni.
Uus!!: Veetee ja Pärnu–Viljandi–Tartu veetee · Näe rohkem »
Põletusmatus
Põletusmatus Indoneesias 2005. aastal Põletusmatus on matus, mille korral maetakse põletatult.
Uus!!: Veetee ja Põletusmatus · Näe rohkem »
Põltsamaa jõgi
Põltsamaa jõgi (ka Paala jõgi, lõiguti Mustjõgi, Vakkjõgi, Vorstijõgi; saksa keeles Pahle) on jõgi Eestis, Pedja jõe parempoolne lisajõgi.
Uus!!: Veetee ja Põltsamaa jõgi · Näe rohkem »
Pedja jõgi
Droonivideo Pedja jõe lättest Simunas 2022. aasta juulis Droonivideo Pedja jõest ja Jõgeva alevikust 2022. aasta juunis Pedja jõgi on Eesti pikkuselt neljas jõgi.
Uus!!: Veetee ja Pedja jõgi · Näe rohkem »
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Uus!!: Veetee ja Peipsi järv · Näe rohkem »
Pihkva järv
Pihkva järve asend Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.
Uus!!: Veetee ja Pihkva järv · Näe rohkem »
Piusa jõgi
Piusa jõgi (ka Pimža jõgi; vene Пиуза, Пимжа) on jõgi Kagu-Eestis.
Uus!!: Veetee ja Piusa jõgi · Näe rohkem »
Połack
Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.
Uus!!: Veetee ja Połack · Näe rohkem »
Revala
Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani hindamisraamatus Reuælæ, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.
Uus!!: Veetee ja Revala · Näe rohkem »
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Uus!!: Veetee ja Skandinaavia · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Veetee ja Soome · Näe rohkem »
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Uus!!: Veetee ja Soome laht · Näe rohkem »
Suur väin
Virtsu–Kuivastu laevatee veebruaris 2009 Suur väin on väin Lääne-Eestis Muhu saare ja Mandri-Eesti vahel.
Uus!!: Veetee ja Suur väin · Näe rohkem »
Talitee
Talitee on talvel kasutatav tee, mis võib kulgeda nt üle soode, veekogude, väljade.
Uus!!: Veetee ja Talitee · Näe rohkem »
Tänassilma jõgi
Tänassilma jõgi on jõgi Sakala kõrgustiku põhjaosas ja Võrtsjärve madalikul Viljandi maakonnas Viljandi vallas.
Uus!!: Veetee ja Tänassilma jõgi · Näe rohkem »
Valgla
jõgikonnad Veekogu valgla ehk valgala (ka vesikond, bassein) on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.
Uus!!: Veetee ja Valgla · Näe rohkem »
Väike Emajõgi
Väike Emajõgi (võru keeles Väikene Imäjõgi) on jõgi Eestis.
Uus!!: Veetee ja Väike Emajõgi · Näe rohkem »
Võhandu jõgi
Võhandu jõgi on pikim täies ulatuses Eesti territooriumil asuv jõgi.
Uus!!: Veetee ja Võhandu jõgi · Näe rohkem »
Võrtsjärv
Võrtsjärv Droonivideo Võrtsjärvest ja Vaibla külast 2022. aasta augustis Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti piires olev järv.
Uus!!: Veetee ja Võrtsjärv · Näe rohkem »
Velikaja jõgi
Velikaja jõgi (ka: Pihkva Emajõgi) on jõgi Venemaal; suurim Peipsi järve suubuv jõgi.
Uus!!: Veetee ja Velikaja jõgi · Näe rohkem »
Viikingiaeg
Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).
Uus!!: Veetee ja Viikingiaeg · Näe rohkem »
