Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Veetee

Index Veetee

Veetee on laevatatav veeala merel ja laevatatavatel sisevetel.

41 suhted: Ahja jõgi, Ants Viires, Õhne jõgi, Emajõgi, Hansa Liit, Horisont (ajakiri), Johan Mey, Kadri Tüür, Kasari jõgi, Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni, Kuramaa, Laevatee, Lahkvesi, Linnus, Maantee, Marika Mägi, Mauri Kiudsoo, Naissaar, Narva jõgi, Ojamaa, Pärnu–Viljandi–Tartu veetee, Põletusmatus, Põltsamaa jõgi, Pedja jõgi, Peipsi järv, Pihkva järv, Piusa jõgi, Połack, Revala, Skandinaavia, Soome, Soome laht, Suur väin, Talitee, Tänassilma jõgi, Valgla, Väike Emajõgi, Võhandu jõgi, Võrtsjärv, Velikaja jõgi, Viikingiaeg.

Ahja jõgi

Ahja jõgi on Emajõe suurim parempoolne lisajõgi, pikkus 102,1 km, valgla 1074,3 km², langus 87 m. Keskjooksul on kohaliku nimena olnud kasutusel ka Aarna jõgi.

Uus!!: Veetee ja Ahja jõgi · Näe rohkem »

Ants Viires

Ants Viires (kuni 28.02.1938 Veber; 23. detsember 1918 Tartu – 18. märts 2015) oli eesti etnoloog ja kultuuriloolane.

Uus!!: Veetee ja Ants Viires · Näe rohkem »

Õhne jõgi

Õhne jõgi (ka Suislepa ja Hoomuli jõgi) on jõgi Sakala kõrgustiku kaguosas Viljandi maakonnas ja Valga maakonnas.

Uus!!: Veetee ja Õhne jõgi · Näe rohkem »

Emajõgi

Emajõgi on Eesti suurimaid jõgesid, pikkuselt Eesti üheksas (100 km).

Uus!!: Veetee ja Emajõgi · Näe rohkem »

Hansa Liit

Hansa Liidu kaubaringid Hansa Liit (hanse tähistas vanasaksa keeles meeste salka) oli 13.–17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.

Uus!!: Veetee ja Hansa Liit · Näe rohkem »

Horisont (ajakiri)

Kõige esimese Horisondi kaas Horisont on Eesti vanim järjepidevalt ilmuv üldpopulaarteaduslik ajakiri.

Uus!!: Veetee ja Horisont (ajakiri) · Näe rohkem »

Johan Mey

Johan Mey Johan Mey (ka Johann Mey, Juhan Mei; 19. november 1867 Suuremõisa vald, Pühalepa kihelkond, Läänemaa – 5. aprill 1927 Tallinn) oli eesti meresõitja, hüdrograaf, geodeet ja sõjaväelane (kolonelleitnant).

Uus!!: Veetee ja Johan Mey · Näe rohkem »

Kadri Tüür

Kadri Tüür (sündinud 15. detsembril 1975) on eesti kirjanduse uurija, semiootik ja muuseumitöötaja, ökofeminist.

Uus!!: Veetee ja Kadri Tüür · Näe rohkem »

Kasari jõgi

Kasari jõgi on Lääne-Eesti veerohkeim jõgi.

Uus!!: Veetee ja Kasari jõgi · Näe rohkem »

Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni

Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni (ka Austrvegr ehk Idatee) oli keskaegne (8.–11. sajandi) kaubatee Põhja-Euroopa ja Aasia vahel.

Uus!!: Veetee ja Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni · Näe rohkem »

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Uus!!: Veetee ja Kuramaa · Näe rohkem »

Laevatee

Laevatee (ka faarvaater, laevajoom) on veetee osa, mis on veeliikluseks sobivaim ning navigatsiooniteabes avaldatud ja vajaduse korral meremärkidega tähistatud.

Uus!!: Veetee ja Laevatee · Näe rohkem »

Lahkvesi

Lahkvesi on jäävaba vesi rannajää ja ajujää vahel.

Uus!!: Veetee ja Lahkvesi · Näe rohkem »

Linnus

Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.

Uus!!: Veetee ja Linnus · Näe rohkem »

Maantee

Maantee E20 Taanis Maantee on asulatevaheline maismaatee mootorsõidukite (varem hobusõidukite) liiklemiseks.

Uus!!: Veetee ja Maantee · Näe rohkem »

Marika Mägi

Marika Mägi (sündinud 25. veebruaril 1968 Tallinnas) on Tallinna Ülikooli arheoloogia vanemteadur ja endine arheoloogiaprofessor.

Uus!!: Veetee ja Marika Mägi · Näe rohkem »

Mauri Kiudsoo

Mauri Kiudsoo (sündinud 9. novembril 1973) on eesti arheoloog ja Muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste eksperdinõukogu liige.

Uus!!: Veetee ja Mauri Kiudsoo · Näe rohkem »

Naissaar

Naissaar (soome keeles Naissaari, saksa keeles Nargen, rootsi keeles Nargö, vahel nimetatud ka Nargent) on saar Eesti põhjarannikul, mis eraldab Tallinna lahte ülejäänud Soome lahest.

Uus!!: Veetee ja Naissaar · Näe rohkem »

Narva jõgi

Narva jõgi on jõgi Eesti idapiiril, mis algab Peipsist Vasknarva külast lõuna pool ja suubub Narva-Jõesuus Narva lahte.

Uus!!: Veetee ja Narva jõgi · Näe rohkem »

Ojamaa

Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.

Uus!!: Veetee ja Ojamaa · Näe rohkem »

Pärnu–Viljandi–Tartu veetee

Pärnu–Viljandi–Tartu veetee on oletatavalt kunagi liiklemiseks kasutusel olnud veetee Pärnust läbi Viljandi Tartuni mööda Pärnu, Navesti, Halliste ja Raudna jõge veelahkmel oleva Viljandi järveni ja sealt edasi Tänassilma jõe, Võrtsjärve ja Suure Emajõe kaudu Tartuni.

Uus!!: Veetee ja Pärnu–Viljandi–Tartu veetee · Näe rohkem »

Põletusmatus

Põletusmatus on matus, mille korral maetakse põletatult.

Uus!!: Veetee ja Põletusmatus · Näe rohkem »

Põltsamaa jõgi

Põltsamaa jõgi (ka Paala jõgi, lõiguti Mustjõgi, Vakkjõgi ja Vorstijõgi; saksa keeles Pahle) on jõgi Eestis, Pedja jõe parempoolne lisajõgi.

Uus!!: Veetee ja Põltsamaa jõgi · Näe rohkem »

Pedja jõgi

Pedja jõgi on Eesti pikkuselt neljas jõgi.

Uus!!: Veetee ja Pedja jõgi · Näe rohkem »

Peipsi järv

Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.

Uus!!: Veetee ja Peipsi järv · Näe rohkem »

Pihkva järv

Pihkva järve asend. Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas. Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.

Uus!!: Veetee ja Pihkva järv · Näe rohkem »

Piusa jõgi

Piusa jõgi (ka Pimža jõgi; vene Пиуза, Пимжа) on jõgi Kagu-Eestis, mille alamjooks kuni 14 km ulatuses asub Venemaa territooriumil.

Uus!!: Veetee ja Piusa jõgi · Näe rohkem »

Połack

Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.

Uus!!: Veetee ja Połack · Näe rohkem »

Revala

Eesti muinasmaakonnad. Revala ehk Revälä (Läti Henrikul Revele, Taani Hindamisraamatu Reuælæ ehk Revälä, hilisematel autoritel ka Revelä, Rivälä, samuti Rävala ja Räbala; saksa Reval, ladina Revalia, vene Revel jne) oli ajalooline maakond Põhja-Eestis.

Uus!!: Veetee ja Revala · Näe rohkem »

Skandinaavia

Satelliidifoto Skandinaavia poolsaarest ja naabermaadest Olaus Magnuse kaart "Carta Marina" aastast 1539 Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).

Uus!!: Veetee ja Skandinaavia · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Veetee ja Soome · Näe rohkem »

Soome laht

Soome laht Soome laht on laht Läänemeres.

Uus!!: Veetee ja Soome laht · Näe rohkem »

Suur väin

Virtsu–Kuivastu laevatee veebruaris 2009 Suur väin on väin Lääne-Eestis Muhu saare ja Mandri-Eesti vahel.

Uus!!: Veetee ja Suur väin · Näe rohkem »

Talitee

Talitee on talvel kasutatav tee, mis võib kulgeda nt üle soode, veekogude, väljade.

Uus!!: Veetee ja Talitee · Näe rohkem »

Tänassilma jõgi

Tänassilma jõgi on jõgi Sakala kõrgustiku põhjaosas ja Võrtsjärve madalikul, Viljandi maakonnas Viljandi vallas.

Uus!!: Veetee ja Tänassilma jõgi · Näe rohkem »

Valgla

jõgikonnad Veekogu valgla ehk valgala on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.

Uus!!: Veetee ja Valgla · Näe rohkem »

Väike Emajõgi

Väike Emajõgi, Märdi küla Väike Emajõgi (võru keeles Väikene Imäjõgi) on jõgi Eestis.

Uus!!: Veetee ja Väike Emajõgi · Näe rohkem »

Võhandu jõgi

Võhandu jõgi on pikim täielikult Eesti territooriumil asuv jõgi.

Uus!!: Veetee ja Võhandu jõgi · Näe rohkem »

Võrtsjärv

Võrtsjärv Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti territooriumil olev järv, suuruselt jääb see alla Peipsile, millest osa asub Venemaa piirides.

Uus!!: Veetee ja Võrtsjärv · Näe rohkem »

Velikaja jõgi

Velikaja jõgi (ka: Pihkva Emajõgi) on jõgi Venemaal; suurim Peipsi järve suubuv jõgi.

Uus!!: Veetee ja Velikaja jõgi · Näe rohkem »

Viikingiaeg

Viikingiaja linnad Skandinaavias Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni: sinisega on märgitud kaubatee Läänemeri - Laadoga - Volga. Teised maismaa kaubateed on märgitud oranži värviga Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8. sajandist 11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).

Uus!!: Veetee ja Viikingiaeg · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »