Sisukord
41 suhted: Amper, Äike, Õhk, Elekter, Elektrilaeng, Elektriväli, Elektrivool, Elektrivoolu tugevus, Energia, Footon, Hapnik, Heelium, Ionosfäär, Ioon, Joonvälk, Keravälk, Kettvälk, Kihtpilved, Kihtsajupilved, Kiirendi, Kondensaator, Kosmiline kiirgus, Kosmos, Kulon, Läbilöök, Lööklaine, Maa, Magnetväli, Osake, Päike, Raud, Ristlõige, Sädelahendus, Süsinik, Teeninduskombinaat Välk, Temperatuur, The Lancet, Tulekahju, Valgus, Välk (film 2008), Vesinik.
Amper
Amper (tähis A) on elektrivoolu tugevuse ühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Vaata Välk ja Amper
Äike
Äike Oradea linna kohal Kumaril Elektriline sädelahendus Äike on kompleksne õhuelektriline atmosfäärinähtus, mis tekib tavaliselt kõrgele tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu tagajärjel ning koosneb mitmest komponendist, nagu rünksajupilved, sajualad, õhuvoolude süsteemid, laengud, välgud (nähtav sädelahendus valgussähvatusena) ja müristamine (kuuldav kaasnev heli) jne, moodustades äikeserinde.
Vaata Välk ja Äike
Õhk
Õhu allegooria. Jan van Kessel vanem (1661) Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu.
Vaata Välk ja Õhk
Elekter
Elektri ülekandeliinid Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks.
Vaata Välk ja Elekter
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Vaata Välk ja Elektrilaeng
Elektriväli
Elektriväli on füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osakest või keha ja mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid.
Vaata Välk ja Elektriväli
Elektrivool
Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.
Vaata Välk ja Elektrivool
Elektrivoolu tugevus
Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub ajaühikus elektrijuhi ristlõike pinda läbinud elektrilaenguga: kus \Delta Q on aja \Delta t jooksul juhti läbinud laeng.
Vaata Välk ja Elektrivoolu tugevus
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Välk ja Energia
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Vaata Välk ja Footon
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Välk ja Hapnik
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Vaata Välk ja Heelium
Ionosfäär
Ionosfäär atmosfääris. E- ja F-tähed tähistavad plasma kontsentratsiooni kahte maksimumväärtust vastavates kihtides Ionosfäär on üks atmosfääri kõrgemaid kihte, mis algab umbes 50–70 km kõrguselt ning ulatub 800–1000 km kõrgusele.
Vaata Välk ja Ionosfäär
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Vaata Välk ja Ioon
Joonvälk
Joonvälk on tavalisim välgu liik.
Vaata Välk ja Joonvälk
Keravälk
Keravälk Keravälk on harva esinev muutuva värviga helenduv kera läbimõõduga umbes 20 cm kuni meeter.
Vaata Välk ja Keravälk
Kettvälk
Kettvälk ehk helmesvälk on väga haruldane välk, mis koosneb 20-30-st kuni 10 cm diameetriga kehast, mis liiguvad joonvälgu kanalis ja meenutavad sätendavat helmekeed.
Vaata Välk ja Kettvälk
Kihtpilved
Kihtpilved varjavad Tartus oleva telemasti tippu Kihtpilved (ladina keeles Stratus, St) on madal, sageli kogu taevast kattev ühtlane, laineline või rebenenud ilmega pilvekiht, mis tekib aluspinnale lähedal (madalamal kui 2 km), kuuludes seetõttu alumiste pilvede klassi.
Vaata Välk ja Kihtpilved
Kihtsajupilved
Kihtsajupilved põhjustamas lausvihma Tartus Kihtsajupilved (ladina keeles Nimbostratus, lühend Ns) on keskmiste pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik.
Vaata Välk ja Kihtsajupilved
Kiirendi
Aerofoto kaheksakujulisest Fermilabi Tevatroni kiirendist. Kaugem rõngas on põhikiirendi, lähemal asuv (poole väiksem) on mõeldud esialgseks kiirenduseks, kiire hoidmiseks ja jahutamiseks Osakestekiirendi on masin, mis kasutab elektriliselt laetud osakeste valguse kiiruse lähedaste kiiruste juurde kiirendamiseks ja kiirtes hoidmiseks elektromagnetvälja.
Vaata Välk ja Kiirendi
Kondensaator
Kondensaator on passiivne elektri- ja elektroonikakomponent, mille põhiomadus on mahtuvus, s.o võime salvestada (mahutada ja säilitada) elektrilaengut ning seega ühtlasi energiat.
Vaata Välk ja Kondensaator
Kosmiline kiirgus
Kosmilise primaarkiirguse suure energiaga osake (prooton p) laguneb atmosfääri ülakihtide osakestega põrkumisel elementaarosakesteks ja aatomituuma kildudeks, mis omakorda põrkudes laviinitaoliselt paljunevad, moodustades kosmilise sekundaarkiirguse. Maapinnale jõudvatest osakestest moodustavad suurema osa müüonid (µ), mis kohe lagunevad Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog.
Vaata Välk ja Kosmiline kiirgus
Kosmos
Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.
Vaata Välk ja Kosmos
Kulon
Kulon (tähis C) on elektrilaengu mõõtühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI).
Vaata Välk ja Kulon
Läbilöök
Läbilöök õhus Läbilöök on dielektriku järsk muutumine elektrijuhiks piisavalt tugeva elektrivälja toimel.
Vaata Välk ja Läbilöök
Lööklaine
Schliereni fototehnikas tehtud foto terava ninaga kehast, mis tekitab selle ümber ülehelikiirusel voolavas keskkonnas lööklaineid Lööklaine on füüsikas mingis keskkonnas detonatsioonil või mõnel muul põhjusel tekkinud häiritus, mis levib keskkonnas helikiirusest suurema kiirusega.
Vaata Välk ja Lööklaine
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Vaata Välk ja Maa
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Vaata Välk ja Magnetväli
Osake
Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.
Vaata Välk ja Osake
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Vaata Välk ja Päike
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Välk ja Raud
Ristlõige
Ristlõige on ruumilise kujundi ühisosa tasandiga, mis ristub mõne fikseeritud sirgega.
Vaata Välk ja Ristlõige
Sädelahendus
süüteküünlas Sädelahendus on lühiajaline (mikrosekundites mõõdetav) kaarlahendus kahe elektrijuhi vahel.
Vaata Välk ja Sädelahendus
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Välk ja Süsinik
Teeninduskombinaat Välk
Teeninduskombinaat Välk oli tööstuskombinaat Eesti NSV-s, mille keskus asus Tallinnas aadressil Kotka tänav 26.
Vaata Välk ja Teeninduskombinaat Välk
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Vaata Välk ja Temperatuur
The Lancet
The Lancet (ka Lancet) on aastast 1823 Suurbritannias kord nädalas ilmuv ingliskeelne teaduslik meditsiiniajakiri.
Vaata Välk ja The Lancet
Tulekahju
Tulekahju kustutamine Tuletõrjujad tulekahju likvideerimisel Magasini tänav 25 maja juuresFoto: Ave Maria Mõistlik, 12. august 2011 Ettenähtust võimsama lambi kasutamise tagajärjel sulama hakanud lambipesa. Satelliitfoto maastikupõlengust Austraalias 2019. aastal Tulekahju (ka põleng) on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda.
Vaata Välk ja Tulekahju
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Vaata Välk ja Valgus
Välk (film 2008)
"Välk" ("Bolt") on 2008 valminud Walt Disney animastuudio joonisfilm.
Vaata Välk ja Välk (film 2008)
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Välk ja Vesinik