Kiiremini kui brauser!
85 suhted: Adolf Hitler, Adrakohus, Alexander von Uexküll-Güldenband (1840−1912), Ambla kihelkond, Austria-Ungari, Baltisakslased, Claus von Stauffenberg, Eestimaa, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkonna maanõunik, Eestimaa rüütelkonna peameeste loend, Esna mõis, Haljala kihelkond, Hanila kihelkond, Harjumaa, Härgla mõis, Helmut von Uexküll, Illuste mõis, Ingeri, Järva-Jaani kihelkond, Jelgava, Juuru kihelkond, Kammerhärra (fiskaalametnik), Karuse kihelkond, Kiievi kubermang, Kiltsi mõis, Konrad von Uexküll, Kortermeister, Krahv, Kristiina, Kuie mõis, Kuramaa kubermang, Läänemaa, Leetse mõis, Liepāja, Liivimaa kuberneride loend, Malta ordu, Mandžuuria, Mõisaküla mõis, Mõtsu mõis, Mecklenburg-Schwerini hertsogkond, Metsiku mõis, Muuga mõis, Ooberst, Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg, Paadrema mõis, Paatsalu mõis, Paide kreis, Püha Georgi orden, Pihkva kuberneride loend, ..., Poltava, Pour le Mérite, Pudivere mõis, Ratsaväekindral, Rooma, Rootsi rüütelkond, Saare mõis (Tarvastu), Saksi mõis, Särevere mõis, Simuna kihelkond, Tallinna toomkirik, Tamsalu mõis, Türi kirik, Tõeline riiginõunik, Tori mõis, Uudeküla mõis, Vabahärra, Vappepitaaf, Vasad, Väike-Kareda mõis, Vene-Jaapani sõda, Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium, Venemaa keiserlik merevägi, Venemaa keisririigi senaatorite loend, Viru kreis, Vorsti mõis, Württembergi hertsogkond, Württembergi kuningriik, 1648, 1652, 1790, 1944, 20. juuli vandenõu, 23. august, 9. oktoober. Laienda indeks (35 rohkem) »
Adolf Hitler
Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari – 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921–1945).
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Adolf Hitler · Näe rohkem »
Adrakohus
Adrakohus ehk haagikohus (rahvakeeles ka aakreht, aagreht või haagreht, haagrehikohus või aagrehikohus) oli maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui ka madalama astme kohtu ülesandeid ning moodustati Liivimaal 15.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Adrakohus · Näe rohkem »
Alexander von Uexküll-Güldenband (1840−1912)
Alexander Karl Abraham von Üxküll-Güldenband (1907) Alexander Karl Abraham von Uexküll-Güldenband (ka Üxküll-Gyllenband, Yxkull-Gyllenband; vene Александр Александрович Икскуль фон Гильденбандт; 20. veebruar 1840 Peterburi – 10. juuli 1912 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane, vabahärra.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Alexander von Uexküll-Güldenband (1840−1912) · Näe rohkem »
Ambla kihelkond
Ambla kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ampel, lühend Amb) oli ajalooline haldusüksus Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Ambla kihelkond · Näe rohkem »
Austria-Ungari
| nimi.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Austria-Ungari · Näe rohkem »
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Baltisakslased · Näe rohkem »
Claus von Stauffenberg
Claus Philipp Maria Schenk von Stauffenberg (15. november 1907 Jettingen, Saksamaa – 21. juuli 1944 Berliin) oli aadlisoost (krahv) Saksamaa sõjaväelane.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Claus von Stauffenberg · Näe rohkem »
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Eestimaa · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna maanõunik
Eestimaa rüütelkonna maanõunikud (saksa keeles Landrat, vene keeles ландрат) moodustasid kokku Eestimaa seisusliku omavalitsusorgani Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi, kes lahendas Eestimaa olulisi küsimusi maapäevade vahelisel ajal.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Eestimaa rüütelkonna maanõunik · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna peameeste loend
Artiklis on loetletud Eestimaa rüütelkonna peamehi.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Eestimaa rüütelkonna peameeste loend · Näe rohkem »
Esna mõis
Peahoone Ait-kuivati Piimaköök Piimaköögi sisevaade 2014 Viinavabriku varemed Esna mõisa kasvuhoone varemed. Esna mõis (saksa keeles Orrisaar, varem ka Orgesall) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Esna mõis · Näe rohkem »
Haljala kihelkond
Haljala kirik Eestimaa kubermangu Rakvere kreis. Liivimaa atlas (1798) Haljala kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Haljall, lühend Hlj) oli kihelkond Eestimaa kubermangu Rakvere ja Viru kreisis ning Virumaal.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Haljala kihelkond · Näe rohkem »
Hanila kihelkond
Hanila kirik Hanila kihelkond (lühend Han; saksa keeles Kirchspiel Hannehl) on kihelkond Läänemaal ja oli Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Hanila kihelkond · Näe rohkem »
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Harjumaa · Näe rohkem »
Härgla mõis
Peahoone eestvaates Peahoone otsa- ja tagakülg Ait Valitsejamaja Mõisa park Härgla mõis (saksa keeles Herküll) oli rüütlimõis Harjumaal Juuru kihelkonnas, tänapäeval jääb mõisakompleks Rapla maakonna Rapla valla territooriumile.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Härgla mõis · Näe rohkem »
Helmut von Uexküll
Helmut R. von Uexküll (Helmut Baron von Uexküll-Güldenband; 10. november 1925 Marienpol, Läti – 13. jaanuar 2005 Bad Godesberg) oli põllumajandusteadlane.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Helmut von Uexküll · Näe rohkem »
Illuste mõis
Mõisa peahoone (2018) Illuste mõis (saksa keeles Illust) oli mõis Läänemaal Karuse kihelkonnas, mõisasüda on tänapäevase haldusjaotuse järgi Paatsalu külas Lääneranna vallas Pärnu maakonnas.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Illuste mõis · Näe rohkem »
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Ingeri · Näe rohkem »
Järva-Jaani kihelkond
Järva-Jaani kirik Järva-Jaani kihelkond (lühend JJn; saksa keeles Kirchspiel St. Johannis) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Järva-Jaani kihelkond · Näe rohkem »
Jelgava
Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Jelgava · Näe rohkem »
Juuru kihelkond
Juuru kihelkond (lühend Juu, saksa keeles Kirchspiel Jörden) oli kihelkond ajaloolisel Harjumaal ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Juuru kihelkond · Näe rohkem »
Kammerhärra (fiskaalametnik)
Kammerhärra oli fiskaalametnik Venemaa keisririigis.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Kammerhärra (fiskaalametnik) · Näe rohkem »
Karuse kihelkond
Karuse kirik Karuse kihelkond (lühend Kse; saksa keeles Kirchspiel Karusen in Wiek) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Karuse kihelkond · Näe rohkem »
Kiievi kubermang
Kiievi kubermang oli Venemaa keisririigi ja hiljem Ukraina NSV haldusüksus (kubermang).
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Kiievi kubermang · Näe rohkem »
Kiltsi mõis
Vaade mõisa härrastemajale enne restaureerimistöid aastail 2008–2010 Vaade härrastemajale paremalt Vaade härrastemajale vasakult Kiltsi mõis (saksa keeles Schloß Aß, Schloss Ass, ka Gilsenhof) oli rüütlimõis Virumaal Väike-Maarja kihelkonnas.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Kiltsi mõis · Näe rohkem »
Konrad von Uexküll
Konrad (Conrad) von Uexküll oli mitme Uexküllide suguvõsa esindaja nimi.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Konrad von Uexküll · Näe rohkem »
Kortermeister
Kortermeister Poola kunstniku Wojciech Kossaki maalil (umbes 1893) Kortermeister (saksa sõnast Quartiermeister) on endisaegne ohvitser, kes algselt (kuni 16. sajandini) tegeles vägede majutuse, toidu ja hobusemoona küsimustega, hiljem (kuni 20. sajandini) aga eelkõige operatiivküsimustega.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Kortermeister · Näe rohkem »
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Krahv · Näe rohkem »
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Kristiina · Näe rohkem »
Kuie mõis
Kuie mõis (saksa keeles Kui) oli rüütlimõis Järva-Jaani kihelkonnas Järvamaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Tapa vallas Lääne-Viru maakonnas.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Kuie mõis · Näe rohkem »
Kuramaa kubermang
Kuramaa kubermang (saksa keeles Kurländisches Gouvernement, läti keeles Kurzemes guberņa, vene keeles Курляндская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Venemaa vabariigis ja Nõukogude Venemaal aastatel 1796−1918.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Kuramaa kubermang · Näe rohkem »
Läänemaa
Läänemaa (ladina keeles Maritima, Rotalia, saksa keeles Kreis Wiek, samuti Rotelewich – Wikke – Wikkezland – Wicia – Wikkelandia) on ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Läänemaa · Näe rohkem »
Leetse mõis
Leetse mõisa peahoone varemed koos trepiga Leetse mõisa värav Leetse mõis mere poolt (tagant) vaadatuna. Postkaart, 1920. aastad Leetse mõisa eestvaade, 1922. Foto Aleksander Kink Leetse mõisasüda 1879. aasta kaardil, kollane aia-põllumaa, heleroheline heinamaa, tumeroheline – mets, sinine – kraavid, tiigid; tumepruun – karjamaa; hallikas – põllumajanduslikult kõlbmatu maa Leetse mõis (saksa keeles Leetz) oli rüütlimõis Harju-Madise kihelkonnas Harjumaal, tänapäeva Paldiski linna lähedal Lääne-Harju vallas Harju maakonnas.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Leetse mõis · Näe rohkem »
Liepāja
Liepāja (ka Liibavi, saksa keeles Libau) on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Liepāja · Näe rohkem »
Liivimaa kuberneride loend
Selles loendis on loetletud Liivimaa kubermangu kindralkubernerid, kubernerid ja Riia linnuse asehaldurid.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Liivimaa kuberneride loend · Näe rohkem »
Malta ordu
Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta Malta ordu lipp Malta ordu vapp Malta ordu lippMalta ordu vapp deviis: Defensio fidei et obsequium pauperum SuurmeisterMarco Luzzago Liikmeidumbes 13 500 Tekkis1048 Rahaühikscudo Malta ordu on suveräänne katoliiklik ordu (ametlikult Sovrano Militare Ordine Ospedaliero di San Giovanni di Gerusalemme di Rhodi e di Malta 'Jeruusalemma, Rhodose ja Malta Püha Johannese Suveräänne Sõjaline Hospitaliitide Ordu').
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Malta ordu · Näe rohkem »
Mandžuuria
Mandžuuria (mandžu keeles Manju, lihtsustatud hiina kirjas 满洲, traditsioonilises hiina kirjas 滿洲, pinyin'is Manzhou (Mǎnzhōu)) on ala Kirde-Aasias, mis hõlmab Kirde-Hiinat.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Mandžuuria · Näe rohkem »
Mõisaküla mõis
Mõisaküla mõis (saksa keeles Moisaküll) oli Massu mõisa kõrvalmõis Hanila kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 20.01.2016).
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Mõisaküla mõis · Näe rohkem »
Mõtsu mõis
Vaade Mõtsu mõisa pargile aastal 2020. Mõtsu mõis (saksa keeles Metzaküll, rootsi keeles Metzeboe) oli mõis Läänemaal Hanila kihelkonnas.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Mõtsu mõis · Näe rohkem »
Mecklenburg-Schwerini hertsogkond
Lipp Vapp Mecklenburg-Schwerin Mecklenburg-Schwerini hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Mecklenburg-Schwerin) oli aastal 1701 Põhja-Saksamaal loodud hertsogkond, kui Friedrich Wilhelm ja Adolf Friedrich II jagasid Mecklenburgi hertsogkonna Schwerini ja Strelitzi vahel.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Mecklenburg-Schwerini hertsogkond · Näe rohkem »
Metsiku mõis
Metsiku mõis (saksa keeles Metzikus) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/kihel/haljala.shtml (vaadatud 11.06.2019).
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Metsiku mõis · Näe rohkem »
Muuga mõis
Muuga mõis (saksa keeles Münkenhof) oli mõis Simuna kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Muuga mõis · Näe rohkem »
Ooberst
Saksamaa oobersti õlak Ooberst (saksa keeles Oberst, taani ja norra keeles oberst, rootsi keeles överste, soome keeles eversti, islandi keeles ofursti) on kolonelile vastav sõjaväeline auaste, mis on kasutusel olnud saksakeelsetes riikides ning Rootsis, Taanis, Norras, Soomes ja Islandil.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Ooberst · Näe rohkem »
Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg
Parun Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg (kasutas nimekuju Otto Magnus; 18. august 1867 (ukj) Ungru mõis, Kiltsi vald – 3. veebruar 1947 Doberan) oli baltisaksa genealoog ja kirjanik.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg · Näe rohkem »
Paadrema mõis
Paadrema mõis aastal 2020. Vasakul ait, paremal tõllakuur, taga keskel peahoone ase. Paadrema mõis (saksa keeles Padenorm) oli rüütlimõis Läänemaal Hanila kihelkonnas.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Paadrema mõis · Näe rohkem »
Paatsalu mõis
Paatsalu mõis (saksa keeles Patzal) oli rüütlimõis Hanila kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Paatsalu mõis · Näe rohkem »
Paide kreis
Paide ehk Järva kreis (saksa keeles Kreis Jerwen; vene keeles Йервенский, Эрвенский) уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kesk-Eestis aastatel 1796–1917. Ajalooline Järvamaa oli asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehalduskonna Paide kreis (saksa keeles Der Weissensteinsche Kreis, vene keeles Вейсенштейнский уезд), hiljem Järva kreis ja siis kreisilinna saksakeelse nime Weissenstein järgi Der Weissensteinsche Kreis ja Вейсенштейнский уезд. Paide kreis moodustati 3. juulist 1783, samal aastal sai oma linnaõigused tagasi ka Paide linn. Venestamisajast kasutati ametlikes venekeelsetes dokumentides nimetust Вейсенштейнский уезд - Weissensteini maakond. Paide kreis piirnes põhjas Eestimaa kubermangu Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga ja Rakvere kreisiga, lõunas Liivimaa kubermang Tartu kreisi ja Pärnu kreisiga.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Paide kreis · Näe rohkem »
Püha Georgi orden
Püha Georgi ordeni I järk tähe ja lindiga Püha Georgi ordeni I järk tähe ja lindilõikega Püha Georgi II järgu orden tähega Püha Georgi ordeni IV järk (1850. aastad) Püha Georgi orden, õieti Püha Suurkannataja ja Võidutooja Georgi Keiserlik Sõjaline orden (vene keeles Императорский Военный орден Святого Великомученника и Победоносца Георгия) on Venemaa Keisririigi sõjaväeline autasu lahingulise vapruse eest.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Püha Georgi orden · Näe rohkem »
Pihkva kuberneride loend
Pihkva kuberneride loendis on loetletud Venemaa keisririigi Pihkva kubermangu juhtinud, kubernerid, kindralkubernerid, sõjakubernerid ning kohalikku aadlikke esindanud aadelkonna eestseisjad.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Pihkva kuberneride loend · Näe rohkem »
Poltava
Poltava (mööndav ka Poltaava) on linn Ukrainas, Poltava oblasti ja Poltava rajooni keskus.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Poltava · Näe rohkem »
Pour le Mérite
Pour le Mérite. Pour le Mérite "rahuklass" ehk teadus- ja kunstiteenete eest antav aumärk Pour le Mérite orden oli 1740.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Pour le Mérite · Näe rohkem »
Pudivere mõis
Pudivere mõis (saksa keeles Poidifer) oli Avanduse mõisa kõrvalmõis Simuna kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.03.2016), tänapäeva Pudivere küla lähedal Väike-Maarja vallas Lääne-Viru maakonnas.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Pudivere mõis · Näe rohkem »
Ratsaväekindral
Ratsaväekindral (saksa keeles General der Kavalierie) oli sõjaväeline auaste ratsavägedes, kus oli kasutusel Saksa sõjaväemudel.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Ratsaväekindral · Näe rohkem »
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Rooma · Näe rohkem »
Rootsi rüütelkond
Rootsi rüütelkond on Rootsi aadelkonna seisuslik ühendus.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Rootsi rüütelkond · Näe rohkem »
Saare mõis (Tarvastu)
Saare mõis (saksa keeles Saaremois) oli riigimõis Tarvastu kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 24.01.2016).
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Saare mõis (Tarvastu) · Näe rohkem »
Saksi mõis
Saksi mõisa peahoone peatrepi poolt vaadatuna 2012. aastal Saksi mõis (saksa keeles Saximois, Saximois in Kirchspiel St. Katharinen, Wierland) oli mõis Lääne-Virumaal Kadrina kihelkonnas, tänapäeval asub mõis Lääne-Virumaal Tapa valla territooriumil.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Saksi mõis · Näe rohkem »
Särevere mõis
Foto: Ivar Leidus 28.04.2012 Särevere mõis (saksa keeles Serrefer) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Nüüdisajal on Särevere mõis muinsuskaitse all olev mõis Särevere alevikus Türi vallas Järvamaal, mida haldab ja hooldab Järvamaa Kutsehariduskeskus.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Särevere mõis · Näe rohkem »
Simuna kihelkond
Simuna kihelkond (saksa keeles Kirchspiel St. Simonis) (lühend Sim) oli ajalooline kihelkond Eestimaa kubermangus, Rakvere ja Viru kreisis ning Virumaal.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Simuna kihelkond · Näe rohkem »
Tallinna toomkirik
Tallinna toomkiriku torn barokse kiivriga Toomkirik (2005) Toomkiriku kesklööv Toomkiriku torni muna ja tuulelipp Tallinna toomkirik on kirik Tallinnas.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Tallinna toomkirik · Näe rohkem »
Tamsalu mõis
Tamsalu mõis (saksa keeles Tamsal) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Tamsalu mõis · Näe rohkem »
Türi kirik
Türi kirik Türi kirik idast Türi Püha Martini kirik on sakraalhoone Türil.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Türi kirik · Näe rohkem »
Tõeline riiginõunik
Tõeline riiginõunik (ka tegelik riiginõunik; vene keeles действительный статский советник) oli Venemaa keisririigi tsiviilteenistuse IV klassi teenistusaste, mis oli võrdne armee kindralmajori ja mereväe kontradmirali auastmega.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Tõeline riiginõunik · Näe rohkem »
Tori mõis
Tori mõis (saksa keeles Torgel) oli riigimõis Tori kihelkonnas Pärnumaal (vaadatud 25.01.2016).
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Tori mõis · Näe rohkem »
Uudeküla mõis
Uudeküla mõis (saksa keeles Udenküll) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Uudeküla mõis · Näe rohkem »
Vabahärra
Vabahärra kroon heraldikas. Vabahärra (saksa keeles Freiherr, rootsi keeles friherre) oli Saksamaal läänindusajastul maahärra teenistusest vaba aadliku tiitel; hiljem auastmelt krahvile allpool järgnev aadlik (1561. aastast ka Rootsis).
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Vabahärra · Näe rohkem »
Vappepitaaf
Eestimaa aadliku ja Rootsi ohvitseri Heinrich von Knorringi vappepitaaf Niguliste kirikus Vappepitaaf on epitaafi ja surnusildi funktsioone ühendav enamasti puust nikerdatud polükroomne aadlivapina kujundatud mälestustahvel koos mälestustekstiga, mis on aadlisoost surnu mälestuseks kirikusse üles seatud.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Vappepitaaf · Näe rohkem »
Vasad
Vasade vapp Vasad (Vasa dünastia) olid kuninglik dünastia Rootsis aastail 1523–1654 ja Poolas aastail 1587–1668.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Vasad · Näe rohkem »
Väike-Kareda mõis
Väike-Kareda mõis (saksa keeles Essenberg) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Väike-Kareda mõis · Näe rohkem »
Vene-Jaapani sõda
Vene-Jaapani sõda (8. veebruar 1904 – 5. september 1905) oli relvakonflikt Venemaa Keisririigi ning Jaapani vahel.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Vene-Jaapani sõda · Näe rohkem »
Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium
Venemaa keisririigi Evangeelse Luteri Kiriku Peakonsistoorium (vene keeles Государственная евангелическая генеральная консистория, Евангелическо-лютеранская генеральная консистория, saksa keeles General-Konsistorium, Generalkonsistorium, Reichs-Generalkonsistorium) oli Venemaa keisririigis 20.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium · Näe rohkem »
Venemaa keiserlik merevägi
Venemaa keiserlik laevastik, ka Venemaa keiserlik merevägi (vene Российский императорский флот) oli Venemaa Keisririigi merevägi.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Venemaa keiserlik merevägi · Näe rohkem »
Venemaa keisririigi senaatorite loend
Venemaa keisririigi Valitseva Senati liikmete loend 1711−1917.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Venemaa keisririigi senaatorite loend · Näe rohkem »
Viru kreis
Viru kreis Mellini Liivimaa atlases (1798). Viru kreis (saksa keeles Die Wierlandische Kreis, vene keeles Вирляндский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kirde-Eestis Virumaal.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Viru kreis · Näe rohkem »
Vorsti mõis
Vorsti mõis (saksa keeles Sternhof) oli Kiltsi mõisa kõrvalmõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Vorsti mõis · Näe rohkem »
Württembergi hertsogkond
Württembergi lipp Württembergi vapp Württembergi hertsogkond (kollane) ja teised Švaabimaa territooriumid. See kaart järelandmine, kuna Švaabimaa ringkonnas oli umbes 80 erinevat territooriumi ning sadu enklaave ja eksklaave. Avaldatud Mattäus Seutteri poolt umbes aastal 1750 Topograafiline ühel lehel kaart Württembergi hertsogkonnast Lõuna-Saksamaal (u 1619) Ludwigsburgi palee, "Baroki õitseaeg", siseõu Piirikivi Badeni ja Württembergi vahel Württembergi hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Württemberg) oli riik Edela-Saksamaal.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Württembergi hertsogkond · Näe rohkem »
Württembergi kuningriik
Württembergi kuningriik (saksa Königreich Württemberg) oli riik Saksamaal, mis eksisteeris aastatel 1806–1918, paiknedes tänapäeva Baden-Württembergi territooriumil.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja Württembergi kuningriik · Näe rohkem »
1648
1648.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja 1648 · Näe rohkem »
1652
1652.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja 1652 · Näe rohkem »
1790
1790.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja 1790 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja 1944 · Näe rohkem »
20. juuli vandenõu
Hitler ja Mussolini sündmuskohal 20.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja 20. juuli vandenõu · Näe rohkem »
23. august
23.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja 23. august · Näe rohkem »
9. oktoober
9.
Uus!!: Uexküll-Güldenband ja 9. oktoober · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Uexkull-Gyllenband, Uexküll-Gyldenband, Uexküll-Gyllenband, Uexküll-Güldenbandt, Uexküll–Güldenband, Uxkull-Gyllenband, Von Yxkull-Gyllenband, Yxkull-Gyllenband, Üxküll-Gyllenband.
