Kiiremini kui brauser!
52 suhted: Arter, Arteriool, Eesti Maaülikool, Endoteel, Enn Ernits, Erütrotsüüt, Esta-Laine Nahkur, Georg Loogna, Halo Kirjastus, Hapnik, Hematoentsefaalne barjäär, Hormoonid, Imetajad, Immuunvastus, Inimene, Inimese füsioloogia ja anatoomia, Kasvaja, Kesknärvisüsteem, Kopsud, Kude, Ladina keel, Lümfikapillaarid, Lümfisooned, Linnud, Maks, Maolised, Marcello Malpighi, Mürkmadu, Medicina, Meditsiinisõnastik, Metabolism, Metastaseerumine, Mikrovereringe, Millimeeter, Peaaju, Rakk, Süsihappegaas, Tartu, Terminologia Histologica, Termoregulatsioon, Toitained, Toksiin, Uussoonestumine, Vähirakk, Vähk (haigus), Veen, Verelible, Vererõhk, Veresoon, Veri, ..., 1661, 2013. Laienda indeks (2 rohkem) »
Arter
Arter (ladina keeles arteria) ehk tuiksoon on veresoon, mis viib verd südamest eemale.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Arter · Näe rohkem »
Arteriool
Arterioolid (ladina keeles ains arteriola; mitm arteriolae) on mikrovereringe väikesed arterid, mis algavad arteritest ja lähevad üle kapillaaridesse.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Arteriool · Näe rohkem »
Eesti Maaülikool
Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Eesti Maaülikool · Näe rohkem »
Endoteel
Endoteeliks (ladina keeles endothelium) nimetatakse paljude selgroogsete loomade vere- ja lümfisoonte sisekesta ning südame sisepinda katvat ühekihilist endoteelirakkudest koosnevat lameepiteelikihti.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Endoteel · Näe rohkem »
Enn Ernits
Enn Ernits (sündinud 5. mail 1945 Vara vallas) on eesti loomaarstiteadlane, keeleteadlane ja esperantist, veterinaariadoktor (1996).
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Enn Ernits · Näe rohkem »
Erütrotsüüt
Punased verelibled Erütrotsüüt ehk punalible ehk punaverelible (ladina keeles erythrocytus; lühend RBC) on selgroogsetel südame-veresoonkonna kaudu hapnikku ja süsihappegaasi transportiv vererakk.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Erütrotsüüt · Näe rohkem »
Esta-Laine Nahkur
Esta-Laine Nahkur (sündinud 10. aprillil 1966 Võrus) on eesti loomaarstiteadlane.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Esta-Laine Nahkur · Näe rohkem »
Georg Loogna
Georg Loogna (aastani 1939 Georg Gross; 20. november 1914 Peterburi – 20. jaanuar 2009) oli eesti arstiteadlane, meditsiinikandidaat.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Georg Loogna · Näe rohkem »
Halo Kirjastus
Halo Kirjastus on Tartus asuv Eesti kirjastus, mis annab välja õpikuid, õppevahendeid, teaduspublikatsioone, monograafiaid, erialaajakirju, käsiraamatud, teatmeteoseid.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Halo Kirjastus · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Hapnik · Näe rohkem »
Hematoentsefaalne barjäär
Hematoentsefaalne barjäär ehk vere-aju tõke ehk vere-aju barjäär on selgroogsete ja paljude selgrootute närvisüsteemi keskse elundi peaaju mikrokeskkonna osade piirkondadekapillaaride endoteelirakkude kiht, mis reguleerib kesknärvisüsteemi homöostaasi ja ei võimalda paljudel suur- ja väikemolekulaarsetel ainetel verest ajju imenduda või toimub imendumine märgatavalt aeglasemalt.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Hematoentsefaalne barjäär · Näe rohkem »
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Hormoonid · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Imetajad · Näe rohkem »
Immuunvastus
Immuunvastus on immuunsüsteemi rakuliste ja humoraalsete faktorite koordineeritud aktsioon vastusena võõrast geneetilist informatsiooni sisaldavatele struktuuridele.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Immuunvastus · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Inimene · Näe rohkem »
Inimese füsioloogia ja anatoomia
"Inimese füsioloogia ja anatoomia" (soome keeles "Ihmisen fysiologia ja anatomia") on Walter Nienstedti, Osmo Hännineni, Antti Arstila ja Stig-Eyrik Björkqvisti koostatud raamat, mis käsitleb inimorganismi normaalset anatoomiat ja füsioloogiat.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Inimese füsioloogia ja anatoomia · Näe rohkem »
Kasvaja
Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Kasvaja · Näe rohkem »
Kesknärvisüsteem
Kesknärvisüsteem ehk tsentraalne närvisüsteem (lühend KNS, ladina keeles pars centralis, systema nervosum centrale) on kolju ja lülisamba moodustatud luulise katte sees asuv närvisüsteemi osa selgroogsetel organismidel, mis koosneb selja- ja peaajust ning neid ümbritsevatest ajukestadest.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Kesknärvisüsteem · Näe rohkem »
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Kopsud · Näe rohkem »
Kude
Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Kude · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lümfikapillaarid
Lümfikapillaarid (ladina vas lymphocapillare) on paljude selgroogsete lümfisüsteemi peenimad sooned.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Lümfikapillaarid · Näe rohkem »
Lümfisooned
Lümfisooned (ladina ains vas lymphaticum; mitm vasa lymphatica) on paljude loomade lümfisüsteemi kuuluvad sooned, kus liigub lümf.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Lümfisooned · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Linnud · Näe rohkem »
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Maks · Näe rohkem »
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Maolised · Näe rohkem »
Marcello Malpighi
Marcello Malpighi portree Marcello Malpighi (10. märts 1628 – 30. september 1694) oli itaalia arst ja loodusteadlane.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Marcello Malpighi · Näe rohkem »
Mürkmadu
Looduses elav ja maokasvandustes peetav harilik rästik kuulub Euroopas meditsiiniliselt ja farmakoloogiliselt oluliste mürkmadude hulka Mürkmadu on madu, kes saakloomade püüdmisel ja enesekaitseks röövloomade ehk vaenlaste vastu eritab, valdavalt hammustuse ajal, lõualuudel paiknevate mürgihammaste kaudu mürgist süljenäärmete eritist – sülge.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Mürkmadu · Näe rohkem »
Medicina
Kirjastus Medicina ehk Aktsiaselts Medicina ehk Medicina AS (ka – Medicina, vana registrinumber 01262883, registrikood 10380512) oli Eesti Arstide Liidu, Soome Arstide Seltsi Duodecim ja kirjastuse Kustannus Oy Duodecim poolt Eestis 2.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Medicina · Näe rohkem »
Meditsiinisõnastik
"Meditsiinisõnastik" on 1996.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Meditsiinisõnastik · Näe rohkem »
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Metabolism · Näe rohkem »
Metastaseerumine
Metastaseerumiseks (ka siirdkolletena levimiseks) nimetatakse peamiselt üksiku kasvajaraku ehk pahaloomulise kasvaja levikut algkoldest kaugemal asuvatesse kehapiirkondadesse, kus nad tekitavad algkoega vahetult mitte seotud koldeid ehk metastaase.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Metastaseerumine · Näe rohkem »
Mikrovereringe
Mikrovereringe ehk mikrotsirkulatsioon (ladina keeles microcirculatio) on koondnimetus arterioolides, verekapillaarides ja veenulites toimiva vereringe kohta.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Mikrovereringe · Näe rohkem »
Millimeeter
Millimeeter (tähis mm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub tuhandiku meetriga: Tavalisel meetermõõdustiku joonlaual on väikseim kriipsude vahe millimeeter.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Millimeeter · Näe rohkem »
Peaaju
Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Peaaju · Näe rohkem »
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Rakk · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Tartu · Näe rohkem »
Terminologia Histologica
Terminologia Histologica (lühend TH) on rahvusvaheline inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavara.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Terminologia Histologica · Näe rohkem »
Termoregulatsioon
Termoregulatsioon ehk soojusregulatsioon on organismi, organismide koosluse või isereguleeruva tehnilise süsteemi omadus toimida viisil, mis hoiab tema temperatuuri kindlais piirides ja sõltumatuna või vähesõltuvana ümbruse temperatuurist.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Termoregulatsioon · Näe rohkem »
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Toitained · Näe rohkem »
Toksiin
Toksiin (toxinum) on bioloogilise organismi – mikroobi, taime, seene või looma eritatud mürgine aine.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Toksiin · Näe rohkem »
Uussoonestumine
Uussoonestumiseks ehk neovaskularisatsiooniks (ladina keeles neovascularisatio) nimetatakse valdavalt uute veresoonte kasvuga seotud protsesse kas soonteta või väheste soontega koealasse kardiovaskulaarsüsteemiga täiskasvanud organismides.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Uussoonestumine · Näe rohkem »
Vähirakk
Vähirakuks (inglise keeles cancer cell) nimetatakse mõnede loomade (tõenäoliselt ainuõõssete hõimkonnast alates) rakusiseste genoomimuutuste tagajärjel kujunenud ja iseseisvalt talitlevat rakutüüpi, mis võib kontrollimatult, invasiivselt ja infiltreerivalt ümbritsevatesse kudedesse vohada, kasvajakoldeid moodustada, metastaase anda ning vähktõbe ja surma põhjustada.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Vähirakk · Näe rohkem »
Vähk (haigus)
Vähk ehk vähktõbi on laiemas mõttes pahaloomuliste kasvajate põhjustatud haiguslik seisund organismis.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Vähk (haigus) · Näe rohkem »
Veen
Veenideks ehk tõmbsoonteks (ladina ains vena, mitm venae) nimetatakse peamiselt paljudel selgroogsetel loomadel tsirkulatsioonisüsteemi kuuluvaid õhukese seinaga mahtuvusveresooni, mida mööda juhitakse verd südame suunas.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Veen · Näe rohkem »
Verelible
Verelibled ehk vererakud (ladina keeles haemocytys) on paljude selgrootute hemolümfis ja selgroogsete veres ringlevate rakkude koondnimetus.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Verelible · Näe rohkem »
Vererõhk
Vererõhk on suletud vereringeelundkonnaga organismidel vereringesüsteemi erinevates osades toimiv sisemine hüdrostaatiline rõhk, mis põhineb vere liikumisel veresoontes.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Vererõhk · Näe rohkem »
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Veresoon · Näe rohkem »
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja Veri · Näe rohkem »
1661
1661.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja 1661 · Näe rohkem »
2013
2013.
Uus!!: Kapillaar (anatoomia) ja 2013 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Juussoon, Juussooned, Kapillaarid, Vas capillare, Vasa capillaria, Verekapillaar.
