Kiiremini kui brauser!
65 suhted: Alavere mõis, Anders Torstenson, Aruküla mõis (Koeru), Čechy, Brandenburgi mark, Breitenfeldi lahing (1642), Christian IV, Dalsland, Doonau, Eestimaa kindralkuberneride loend, Gustav II Adolf, Halland, Harjumaa, Ingolstadt, Järvamaa, Jüütimaa, Johan De la Gardie, Koeru kihelkond, Krahv, Kristiina, Maardu mõis, Marssal, Mäo mõis, Morava, Paide kihelkond, Peningi mõis, Pommeri, Raasiku mõis, Riddarholmeni kirik, Riigitaaler, Rootsi, Saksamaa, Saksimaa kuurvürstiriik, Sileesia, Steninge loss, Stockholm, Taani, Taube, Värmland, Västergötland, Viin, 1603, 1627, 1628, 1629, 1631, 1633, 1637, 1638, 1639, ..., 1641, 1642, 1643, 1644, 1645, 1647, 1648, 1651, 1662, 17. august, 23. november, 23. oktoober, 24. veebruar, 7. aprill, 8. detsember. Laienda indeks (15 rohkem) »
Alavere mõis
Alavere mõis oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Alavere mõis · Näe rohkem »
Anders Torstenson
Anders Torstenson (2. jaanuar 1641 Stralsund – 8. november 1686 Stockholm) oli Rootsi riigimees.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Anders Torstenson · Näe rohkem »
Aruküla mõis (Koeru)
Aruküla mõisa härrastemaja Aruküla mõisa härrastemaja tagakülg Aruküla mõis oli rüütlimõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Aruküla mõis (Koeru) · Näe rohkem »
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Čechy · Näe rohkem »
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »
Breitenfeldi lahing (1642)
Breitenfeldi lahing oli Kolmekümneaastase sõja ajal 2. novembril (vkj 23. oktoobril) 1642 Rootsi ja Keisririigi vägede vahel Leipzigi lähedal Breitenfeldis peetud lahing.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Breitenfeldi lahing (1642) · Näe rohkem »
Christian IV
Christian IV. Portree autor: Pieter Isaacsz Christian IV (eestipäraselt ka Kristian IV; 12. aprill 1577 – 28. veebruar 1648) oli Taani kuningas 1588–1648.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Christian IV · Näe rohkem »
Dalsland
Dalsland on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Rootsi edelaosas Götalandil.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Dalsland · Näe rohkem »
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Doonau · Näe rohkem »
Eestimaa kindralkuberneride loend
Eestimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga või Venemaa keisririigi keisri/keisrinna poolt määratud kõrgeim Eestimaa kindralkubermangu ja Eestimaa kubermangu valitsusametnik (kindralkuberner).
Uus!!: Lennart Torstenson ja Eestimaa kindralkuberneride loend · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Halland
Hallandi asukoht Halland on ajalooline maakond (landskap) Lõuna-Rootsis.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Halland · Näe rohkem »
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Harjumaa · Näe rohkem »
Ingolstadt
Ingolstadt on linn Saksamaal Baieri liidumaal.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Ingolstadt · Näe rohkem »
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Järvamaa · Näe rohkem »
Jüütimaa
Jüütimaa Jüütimaa ehk Jüüti poolsaar (taani keeles Jylland, saksa keeles Jytland, friisi keeles Jutlân, alamsaksa keeles Jötlann) on poolsaar, mis langeb enam-vähem kokku Taani mandriosaga.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Jüütimaa · Näe rohkem »
Johan De la Gardie
Johan De la Gardie Vabahärra Johan De la Gardie (3. mai 1582 Tallinn – 10. märts 1642 Steninge) oli Rootsi riigitegelane Johan De la Gardie sündis prantsuse päritolu Rootsi väejuhi ja riigitegelase Pontus De la Gardie (surnud 1585) ning Johan III (1537–1592) vallastütre Sofia Gyllenhielmi (surnud 1583) pojana.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Johan De la Gardie · Näe rohkem »
Koeru kihelkond
Koeru kirik Koeru kihelkond (ka Maarja-Magdaleena kihelkond, saksa keeles St. Marien-Magdalenen, lühend Koe) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Koeru kihelkond · Näe rohkem »
Krahv
Krahv on parunist kõrgem ja markkrahvist madalam aadlitiitel.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Krahv · Näe rohkem »
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Kristiina · Näe rohkem »
Maardu mõis
Maardu mõisa peahoone eestvaade Maardu mõisa peahoone tagantvaade Maardu mõis (saksa keeles Maart) oli mõis Harjumaal Jõelähtme kihelkonnas.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Maardu mõis · Näe rohkem »
Marssal
Césarine Davin-Mirvault, "Prantsusmaa marssali François Joseph Lefebvre'i portree" (1807) Marssal, ka feldmarssal ja kindralfeldmarssal on paljude riikide kõrgeim sõjaväeline auaste.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Marssal · Näe rohkem »
Mäo mõis
Härrastemaja Valitsejamaja Mäo mõis (saksa keeles Mexhof) oli rüütlimõis Paide kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Mäo mõis · Näe rohkem »
Morava
Morava (eesti keeles on kasutatud ka nime Moraavia) on Tšehhi Vabariigi idapoolne ajalooline piirkond.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Morava · Näe rohkem »
Paide kihelkond
Paide kirik Paide kihelkond (lühend Pai; saksa keeles Kirchspiel Weißenstein in Jerwen) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Paide kihelkond · Näe rohkem »
Peningi mõis
Peningi mõisa peahoone Peningi mõis (saksa keeles Penningby) oli rüütlimõis Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Peningi mõis · Näe rohkem »
Pommeri
Pommeri 21. sajandil, jagatuna Saksamaa ja Poola vahel Pommeri (poola keeles Pomorze, kašuubi keeles Pòmòrskô, saksa keeles Pommern, ladina keeles ja inglise keeles Pomerania) on ajalooline piirkond Läänemere lõunarannikul, Recknitzi ja Wisła jõe vahel.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Pommeri · Näe rohkem »
Raasiku mõis
Raasiku mõis (saksa keeles Rasik) oli rüütlimõis Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Raasiku mõis · Näe rohkem »
Riddarholmeni kirik
Riddarholmeni kirik (juuni, 2005) Riddarholmeni kirik (ka Riddarholmi kirik; rootsi keeles Riddarholmskyrkan) on kirik Rootsis Stockholmis Riddarholmeni saarel, Stockholmi kuningalossi kõrval.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Riddarholmeni kirik · Näe rohkem »
Riigitaaler
1658. aastast pärinevad riigitaalrid nn muuseumi rahatahvlil Riigitaaler (rootsi keeles riksdaler) oli Rootsi riigi hõbemünt.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Riigitaaler · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Lennart Torstenson ja Rootsi · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksimaa kuurvürstiriik
Saksimaa Kuurvürstiriik oli iseseisev riik Saksa-Rooma riigis, pealinnaga Dresdenis.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Saksimaa kuurvürstiriik · Näe rohkem »
Sileesia
Ajalooline Sileesia, tänapäevaste riikide piires. Keskaegse Tšehhi krooni maad (1538. aastal) sinakasroheline, Preisi Sileesia (1815. aastal, Viini kongressi järel) kollaselt Sileesia (poola Śląsk, saksa Schlesien, sileesia saksa Schläsing, tšehhi Slezsko, sileesia Ślůnsk, ladina Silesia) on ajalooline piirkond Kesk-Euroopas.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Sileesia · Näe rohkem »
Steninge loss
Steninge loss Steninge loss asub Stockholmi lähedal Sigtuna vallas Mälareni kaldal.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Steninge loss · Näe rohkem »
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Stockholm · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Taani · Näe rohkem »
Taube
Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp Taube suguvõsa vabahärravapp Taube (varem Tuve ja Thuwe) (vene keeles Таубе) on Vana-Liivimaa põline vasallisuguvõsa.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Taube · Näe rohkem »
Värmland
Värmlandi asukoht Värmland on ajalooline maakond (rootsi keeles landskap) Kesk-Rootsis Svealandis.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Värmland · Näe rohkem »
Västergötland
Västergötland on Rootsi ajalooline maakond (landskap), mis asub Rootsi edelaosas.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Västergötland · Näe rohkem »
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Lennart Torstenson ja Viin · Näe rohkem »
1603
1603.
Uus!!: Lennart Torstenson ja 1603 · Näe rohkem »
1627
1627.
Uus!!: Lennart Torstenson ja 1627 · Näe rohkem »
1628
1628.
Uus!!: Lennart Torstenson ja 1628 · Näe rohkem »
1629
1629.
Uus!!: Lennart Torstenson ja 1629 · Näe rohkem »
1631
1631.
Uus!!: Lennart Torstenson ja 1631 · Näe rohkem »
1633
1633.
Uus!!: Lennart Torstenson ja 1633 · Näe rohkem »
1637
1637.
Uus!!: Lennart Torstenson ja 1637 · Näe rohkem »
1638
1638.
Uus!!: Lennart Torstenson ja 1638 · Näe rohkem »
1639
1639.
Uus!!: Lennart Torstenson ja 1639 · Näe rohkem »
1641
1641.
Uus!!: Lennart Torstenson ja 1641 · Näe rohkem »
1642
1642.
Uus!!: Lennart Torstenson ja 1642 · Näe rohkem »
1643
1643.
Uus!!: Lennart Torstenson ja 1643 · Näe rohkem »
1644
1644.
Uus!!: Lennart Torstenson ja 1644 · Näe rohkem »
1645
1645.
Uus!!: Lennart Torstenson ja 1645 · Näe rohkem »
1647
1647.
Uus!!: Lennart Torstenson ja 1647 · Näe rohkem »
1648
1648.
Uus!!: Lennart Torstenson ja 1648 · Näe rohkem »
1651
1651.
Uus!!: Lennart Torstenson ja 1651 · Näe rohkem »
1662
1662.
Uus!!: Lennart Torstenson ja 1662 · Näe rohkem »
17. august
17.
Uus!!: Lennart Torstenson ja 17. august · Näe rohkem »
23. november
23.
Uus!!: Lennart Torstenson ja 23. november · Näe rohkem »
23. oktoober
23.
Uus!!: Lennart Torstenson ja 23. oktoober · Näe rohkem »
24. veebruar
24.
Uus!!: Lennart Torstenson ja 24. veebruar · Näe rohkem »
7. aprill
7.
Uus!!: Lennart Torstenson ja 7. aprill · Näe rohkem »
8. detsember
8.
Uus!!: Lennart Torstenson ja 8. detsember · Näe rohkem »
