Kiiremini kui brauser!
32 suhted: Arianism, Burgundid, Codex argenteus, Constantius II, Doonau, Evangeelium, Germaani keeled, Germaanlased, Goodid, Gooti keel, Gooti tähestik, Idagoodid, Kapadookia, Konstantinoopol, Kreeka tähestik, Kreeklased, Kristlus, Ladina tähestik, Läänegoodid, Liturgia, Möösia, Misjonär, Nikaia usutunnistus, Pauluse kirjad, Piibel, Piiskop, Rooma keiser, Rooma keisririik, Theodosius I, Vandaalid, 4. sajand, 5. sajand.
Arianism
Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.
Uus!!: Wulfila ja Arianism · Näe rohkem »
Burgundid
Rooma riik Hadrianuse ajal (valitses 117–138 pKr); näidatud '''Burgundiones''' germaanlaste paiknemine, kes tollal asustasid piirkonda ''Viadua'' (Odra) ja ''Visula'' (Wisła) jõe vahel Burgundid (ladina keeles Burgundiōnes; vanapõhja keeles Burgundar; vanainglise keeles Burgendas; kreeka keeles Βούργουνδοι) olid idagermaani hõim, mis võis rännata Mandri-Skandinaaviast Bornholmi saarele, mille vana nimekuju vanapõhja keeles oli Burgundarholmr (burgundide saar), ja sealt edasi Mandri-Euroopasse.
Uus!!: Wulfila ja Burgundid · Näe rohkem »
Codex argenteus
Lehekülg ''codex argenteus'''est, teksti all on kaaristu kuldsete monogrammidega ja konkordantsidega (nn kaanonitahvlid) Lehekülg Markuse evangeeliumist Franciscus Juniuse kirjutatud ja Dordrechtis 1665. aastal ilmunud "Quatuor D. N. Iesu Christi Evangeliorum Versiones perantiquae duae, Gothica scil. et Anglo-Saxonica". Markuse evangeelium 1,1-7 Codex argenteus (ladina keeles codex 'raamat' ja argenteus 'hõbe-') ehk hõbepiibel.
Uus!!: Wulfila ja Codex argenteus · Näe rohkem »
Constantius II
Constantius II pildiga kuldmünt Constantius II (kreekapäraselt Konstantios; täisnimega Flavius Julius Constantius; 7. august 317 Sirmium – 3. november 361 Tarsuse lähistel) oli Vana-Rooma keiser aastatel 337–361.
Uus!!: Wulfila ja Constantius II · Näe rohkem »
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Uus!!: Wulfila ja Doonau · Näe rohkem »
Evangeelium
Rylandsi raamatukogu papüüruse P52 esikülg, Johannese evangeelium, 2. saj pKr Evangeelium (kreeka keeles εὐαγγέλιον euangelion.
Uus!!: Wulfila ja Evangeelium · Näe rohkem »
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Uus!!: Wulfila ja Germaani keeled · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Wulfila ja Germaanlased · Näe rohkem »
Goodid
Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.
Uus!!: Wulfila ja Goodid · Näe rohkem »
Gooti keel
Gooti keel (*𐌲𐌿𐍄𐌹𐍃𐌺𐍉 𐍂𐌰𐌶𐌳𐌰 *gutisko razda, ruunikirjas ᚷᚢᛏᛁᛊᚲᚨ ᚱᚨᛉᛞᚨ, *gutisk(o) razda) on väljasurnud idagermaani keel, mida kõnelesid goodid, peamiselt läänegoodid.
Uus!!: Wulfila ja Gooti keel · Näe rohkem »
Gooti tähestik
Gooti tähestik on tähestik, mille lõi 4. sajandil misjonär ja piiskop Ulfilas gootikeelse piiblitõlke kirjapanemiseks.
Uus!!: Wulfila ja Gooti tähestik · Näe rohkem »
Idagoodid
Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.
Uus!!: Wulfila ja Idagoodid · Näe rohkem »
Kapadookia
Kapadookia oli vanaaja maakond ja riik Väike-Aasia idaosas.
Uus!!: Wulfila ja Kapadookia · Näe rohkem »
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Uus!!: Wulfila ja Konstantinoopol · Näe rohkem »
Kreeka tähestik
Kreeka tähestik on kreeka keele kirjutamiseks alates 9.
Uus!!: Wulfila ja Kreeka tähestik · Näe rohkem »
Kreeklased
+ 1.000 Kreeklased (kreeka keeles Έλληνες Ellenes), ajaloolise nimetusega hellenid, on kreeka keelt kõnelev rahvas Kreekas, Küprosel ja nende naaberaladel.
Uus!!: Wulfila ja Kreeklased · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Wulfila ja Kristlus · Näe rohkem »
Ladina tähestik
Maailma riigid, mis kasutavad ladina tähestikku või selle kohandatud versioone Ladina tähestik on tähestik, mida kasutatakse ladina keele kirjutamiseks.
Uus!!: Wulfila ja Ladina tähestik · Näe rohkem »
Läänegoodid
Hispaania Riiklik Arheoloogiamuuseum). Läänegoodid (või) olid üks kahest gooti rahvuse põhiharust idagootide kõrval.
Uus!!: Wulfila ja Läänegoodid · Näe rohkem »
Liturgia
Liturgia (kreeka keeles λειτουργία leiturgía, 'avalik teenistus') on kindla korra järgi peetav jumalateenistus.
Uus!!: Wulfila ja Liturgia · Näe rohkem »
Möösia
Provintsid ''Moesia Inferior'' (paremal) ja ''Moesia Superior'' (vasakul) esile tõstetud ''Moesia Inferior'' (esile tõstetud) ''Moesia Superior'' (esile tõstetud) hilisantiikajal Olbia Möösia (ladina: Moesia, Mœsia, kreeka; Μοισία) oli antiikne piirkond ja hiljem Rooma provints, mis paiknes Balkanil Doonaust lõunas.
Uus!!: Wulfila ja Möösia · Näe rohkem »
Misjonär
Aleksander Eisenschmidtile, kes töötas Aafrikas Misjonär on kristluse levitaja.
Uus!!: Wulfila ja Misjonär · Näe rohkem »
Nikaia usutunnistus
Nikaia usutunnistus on Nikaia I kirikukogul 325.
Uus!!: Wulfila ja Nikaia usutunnistus · Näe rohkem »
Pauluse kirjad
Leht Pauluse teisest kirjast korintlastele. "Papüürus 46", tõenäoliselt 175–225 pKr Pauluse kirjad on seitse kirja Uues Testamendis, mille autoriks peetakse Paulust.
Uus!!: Wulfila ja Pauluse kirjad · Näe rohkem »
Piibel
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Uus!!: Wulfila ja Piibel · Näe rohkem »
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Uus!!: Wulfila ja Piiskop · Näe rohkem »
Rooma keiser
Rooma keisriks (ka Vana-Rooma keisriks) nimetatakse Rooma riigi valitsejat keisririigi perioodil, mille alguseks loetakse traditsiooniliselt aastat 27 eKr.
Uus!!: Wulfila ja Rooma keiser · Näe rohkem »
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Uus!!: Wulfila ja Rooma keisririik · Näe rohkem »
Theodosius I
Theodosius I, keisrinimi Dominus Noster Flavius Theodosius Augustus (Flavius Theodosius I Suur; arvatavasti 11. jaanuar 347 Cauca (Hispaania) – 17. jaanuar 395 Mediolanum (praegu Milano)) oli Vana-Rooma keiser alates 19. jaanuarist 379 kuni surmani 395.
Uus!!: Wulfila ja Theodosius I · Näe rohkem »
Vandaalid
Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.
Uus!!: Wulfila ja Vandaalid · Näe rohkem »
4. sajand
4.
Uus!!: Wulfila ja 4. sajand · Näe rohkem »
5. sajand
5.
Uus!!: Wulfila ja 5. sajand · Näe rohkem »
