Sisukord
22 suhted: Ühesuguline õis, Botaanika, Diploidsus, Gameet, Geen, Geneetiline mitmekesisus, Haploidsus, Hermafrodiit, Kahekojaline taim, Looduslik valik, Meioos, Mitoos, Munarakk, Populatsioon, Sammaltaimed, Soontaimed, Sperm, Suguelundid, Suguline sigimine, Sugutu paljunemine, Taimed, Zooloogia.
Ühesuguline õis
Ühesuguline õis ehk lahksuguline õis on õis, kus kasvavad kas ainult tolmukad (tolmukas) või emakad (emakas).
Vaata Ühekojaline taim ja Ühesuguline õis
Botaanika
Botaanika ehk taimeteadus on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega.
Vaata Ühekojaline taim ja Botaanika
Diploidsus
Diploidsus on liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus.
Vaata Ühekojaline taim ja Diploidsus
Gameet
Gameet on organismi sugurakk.
Vaata Ühekojaline taim ja Gameet
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Vaata Ühekojaline taim ja Geen
Geneetiline mitmekesisus
Geneetiline mitmekesisus tähendab pärilikke molekulaarseid erinevusi populatsiooni sees või populatsioonide vahel.
Vaata Ühekojaline taim ja Geneetiline mitmekesisus
Haploidsus
Haploidsus (kr. keelest haplos üksik ja eidos kuju; inglise haploidy) indiviidi (raku) kromosoomistiku poolkordsus, liigi haplofaasile omase (gameetse) kromosoomistiku olemasolu.
Vaata Ühekojaline taim ja Haploidsus
Hermafrodiit
Hermafrodiit on mõlemasooline olend.
Vaata Ühekojaline taim ja Hermafrodiit
Kahekojaline taim
Kahekojalised ehk diöötsilised ehk lahksugulised on taimed, kus ühel taimel on ainult kas isasõied või emasõied.
Vaata Ühekojaline taim ja Kahekojaline taim
Looduslik valik
Looduslik valik (vahel tõlgitud ka: loomulik valik) on bioloogilise evolutsiooni tegur, mida kirjeldas põhilisena Charles Darwin, eristades seda kunstlikust valikust ja sugulisest valikust, ning mida neodarvinistlikus bioloogias peetakse ka liigitekke teguriks.
Vaata Ühekojaline taim ja Looduslik valik
Meioos
Meioos (kreeka keeles 'vähenemine') on rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena väheneb tütarrakkudes kromosoomide arv kaks korda.
Vaata Ühekojaline taim ja Meioos
Mitoos
Mitoos Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.
Vaata Ühekojaline taim ja Mitoos
Munarakk
Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.
Vaata Ühekojaline taim ja Munarakk
Populatsioon
Ökosüsteemi tasemed: isend-'''populatsioon'''-kooslus-ökosüsteem-bioom-biosfäär Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali.
Vaata Ühekojaline taim ja Populatsioon
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Vaata Ühekojaline taim ja Sammaltaimed
Soontaimed
Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.
Vaata Ühekojaline taim ja Soontaimed
Sperm
Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.
Vaata Ühekojaline taim ja Sperm
Suguelundid
Kimalaseliikide välissuguelundid. Vasakul ''Bombus alpinus'', paremal ''Bombus polaris'' Suguelundid on reproduktiivelundkonna elundid, mille ülesandeks on soo jätkamine.
Vaata Ühekojaline taim ja Suguelundid
Suguline sigimine
Suguline ehk seksuaalne sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine.
Vaata Ühekojaline taim ja Suguline sigimine
Sugutu paljunemine
helviksammaltaimel: näha on rakkude pooldumine Sugutu sigimine (ka sootu, aseksuaalne ja mittesuguline paljunemine/sigimine) on paljunemise vorm, kus ei toimu meioosi, ploidsuse vähenemist ega viljastumist.
Vaata Ühekojaline taim ja Sugutu paljunemine
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Ühekojaline taim ja Taimed
Zooloogia
Zooloogia ehk loomateadus on bioloogia haru, mis uurib loomi.
Vaata Ühekojaline taim ja Zooloogia
Tuntud ka kui Liitsuguline taim, Monoöötsiline taim, Ühekojaline, Ühekojalisus.