Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Ühekojaline taim

Index Ühekojaline taim

Hall lepp on ühekojaline taim Ühekojaline ehk monoöötsiline ehk liitsuguline taim on taim, millel nii isas- kui emassuguorganid asuvad samal isendil.

Sisukord

  1. 22 suhted: Ühesuguline õis, Botaanika, Diploidsus, Gameet, Geen, Geneetiline mitmekesisus, Haploidsus, Hermafrodiit, Kahekojaline taim, Looduslik valik, Meioos, Mitoos, Munarakk, Populatsioon, Sammaltaimed, Soontaimed, Sperm, Suguelundid, Suguline sigimine, Sugutu paljunemine, Taimed, Zooloogia.

Ühesuguline õis

Ühesuguline õis ehk lahksuguline õis on õis, kus kasvavad kas ainult tolmukad (tolmukas) või emakad (emakas).

Vaata Ühekojaline taim ja Ühesuguline õis

Botaanika

Botaanika ehk taimeteadus on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega.

Vaata Ühekojaline taim ja Botaanika

Diploidsus

Diploidsus on liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus.

Vaata Ühekojaline taim ja Diploidsus

Gameet

Gameet on organismi sugurakk.

Vaata Ühekojaline taim ja Gameet

Geen

aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.

Vaata Ühekojaline taim ja Geen

Geneetiline mitmekesisus

Geneetiline mitmekesisus tähendab pärilikke molekulaarseid erinevusi populatsiooni sees või populatsioonide vahel.

Vaata Ühekojaline taim ja Geneetiline mitmekesisus

Haploidsus

Haploidsus (kr. keelest haplos üksik ja eidos kuju; inglise haploidy) indiviidi (raku) kromosoomistiku poolkordsus, liigi haplofaasile omase (gameetse) kromosoomistiku olemasolu.

Vaata Ühekojaline taim ja Haploidsus

Hermafrodiit

Hermafrodiit on mõlemasooline olend.

Vaata Ühekojaline taim ja Hermafrodiit

Kahekojaline taim

Kahekojalised ehk diöötsilised ehk lahksugulised on taimed, kus ühel taimel on ainult kas isasõied või emasõied.

Vaata Ühekojaline taim ja Kahekojaline taim

Looduslik valik

Looduslik valik (vahel tõlgitud ka: loomulik valik) on bioloogilise evolutsiooni tegur, mida kirjeldas põhilisena Charles Darwin, eristades seda kunstlikust valikust ja sugulisest valikust, ning mida neodarvinistlikus bioloogias peetakse ka liigitekke teguriks.

Vaata Ühekojaline taim ja Looduslik valik

Meioos

Meioos (kreeka keeles 'vähenemine') on rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena väheneb tütarrakkudes kromosoomide arv kaks korda.

Vaata Ühekojaline taim ja Meioos

Mitoos

Mitoos Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.

Vaata Ühekojaline taim ja Mitoos

Munarakk

Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.

Vaata Ühekojaline taim ja Munarakk

Populatsioon

Ökosüsteemi tasemed: isend-'''populatsioon'''-kooslus-ökosüsteem-bioom-biosfäär Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali.

Vaata Ühekojaline taim ja Populatsioon

Sammaltaimed

sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.

Vaata Ühekojaline taim ja Sammaltaimed

Soontaimed

Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.

Vaata Ühekojaline taim ja Soontaimed

Sperm

Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.

Vaata Ühekojaline taim ja Sperm

Suguelundid

Kimalaseliikide välissuguelundid. Vasakul ''Bombus alpinus'', paremal ''Bombus polaris'' Suguelundid on reproduktiivelundkonna elundid, mille ülesandeks on soo jätkamine.

Vaata Ühekojaline taim ja Suguelundid

Suguline sigimine

Suguline ehk seksuaalne sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine.

Vaata Ühekojaline taim ja Suguline sigimine

Sugutu paljunemine

helviksammaltaimel: näha on rakkude pooldumine Sugutu sigimine (ka sootu, aseksuaalne ja mittesuguline paljunemine/sigimine) on paljunemise vorm, kus ei toimu meioosi, ploidsuse vähenemist ega viljastumist.

Vaata Ühekojaline taim ja Sugutu paljunemine

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Vaata Ühekojaline taim ja Taimed

Zooloogia

Zooloogia ehk loomateadus on bioloogia haru, mis uurib loomi.

Vaata Ühekojaline taim ja Zooloogia

Tuntud ka kui Liitsuguline taim, Monoöötsiline taim, Ühekojaline, Ühekojalisus.