Sisukord
96 suhted: Aasov, Alam-Austria, Alamjooks, Austria, Ülem-Austria, Bodrog, Carl von Linné, Don, Doonau, Dresden, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti Loodus, Elbe, Emajõgi, Enköping, Erki Tammiksaar, Eutroofne järv, Gramm, Hjälmaren, Idapikkus, Ilmjärv, Jõgi, Jõgikond, Kalad, Kalamaim, Kalamari, Karpkalalised, Karplased, Kaspia meri, Küljejoon, Keelikloomad, Kesk-Euroopa, Kiievi veehoidla, Kiiruimsed, Koelmu, Kronobergi lään, Kudemine, Kudu, Kura laht, Laadoga, Lamm, Latikas, Läänemeri, Lõuna-Karjala maakond, Leedu, Levila, Liik (bioloogia), Loomad, Loomade elu, Madalik, ... Laienda indeks (46 rohkem) »
Aasov
Aasov ehk Aasovi meri on sisemeri loodusgeograafilise Euroopa ja Aasia piiril.
Vaata Abakala ja Aasov
Alam-Austria
Alam-Austria on Austria idapoolseim liidumaa.
Vaata Abakala ja Alam-Austria
Alamjooks
1 – ülemjooks2 – keskjooks3 – alamjooks Alamjooks on jõe suudme lähedane osa.
Vaata Abakala ja Alamjooks
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Vaata Abakala ja Austria
Ülem-Austria
Ülem-Austria on Austria liidumaa.
Vaata Abakala ja Ülem-Austria
Bodrog
Bodrog on jõgi Slovakkias ja Ungaris.
Vaata Abakala ja Bodrog
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Vaata Abakala ja Carl von Linné
Don
Doni valgla skeem Don (vene keeles Дон, adõgee keeles Тен (Then)) on jõgi Euroopas, saab alguse Tula linna lähedalt ja voolab lõunasse, enne Doni kõrgustikku keerab itta ja enne Volga kõrgustikku edelasse ning suubub Aasovi merre, moodustades delta.
Vaata Abakala ja Don
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Vaata Abakala ja Doonau
Dresden
Dresden Dresden Dresden (sorbi keeles Drježdźany) on linn Saksamaal, Saksimaa liidumaa pealinn.
Vaata Abakala ja Dresden
Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.
Vaata Abakala ja Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Loodus
Eesti Looduse vana logo Eesti Loodus on Eestis ilmuv populaarteaduslik ajakiri, mille esiknumber anti välja 1933.
Vaata Abakala ja Eesti Loodus
Elbe
Elbe (alamsaksa keeles Elv, tšehhi keeles Labe) on jõgi Euroopas.
Vaata Abakala ja Elbe
Emajõgi
Emajõgi on jõgi Tartu maakonnas, Eesti suurimaid jõgesid.
Vaata Abakala ja Emajõgi
Enköping
Enköping on linn Rootsis Uppsala läänis, Enköpingi valla keskus.
Vaata Abakala ja Enköping
Erki Tammiksaar
Erki Tammiksaar 2019. aastal. Erki Tammiksaar (sündinud 1. detsembril 1969 (vaadatud 5. novembril 2011) Vändras Tallinna Ülikooli raamatukogu kodulehel (vaadatud 5. novembril 2011)) on eesti geograaf ja teadusajaloolane.
Vaata Abakala ja Erki Tammiksaar
Eutroofne järv
Eutroofne ehk rohketoiteline järv on järv, kus on suur toiteainete sisaldus ja seetõttu suur primaarprodutsentide produktiivsus.
Vaata Abakala ja Eutroofne järv
Gramm
Pastapliiatsi kork kaalub umbes 1 gramm Gramm (tähis g) on meetermõõdustiku massiühik, mis moodustab tuhandiku kilogrammist: Algselt defineeriti gramm kui mass, mis on sajandikmeetri küljepikkusega kuubi moodustaval kogusel puhtal veel temperatuuril, millel jää sulab (hiljem 4 °C).
Vaata Abakala ja Gramm
Hjälmaren
Hjälmaren Hjälmaren on Rootsi suuruselt neljas järv.
Vaata Abakala ja Hjälmaren
Idapikkus
Idapikkus on idapoolkeral asuva punkti geograafiline pikkus.
Vaata Abakala ja Idapikkus
Ilmjärv
Ilmjärv, enamasti eesti keeles tuntud ka Ilmeni järve nime all, (vene keeles Ильмень, Ilmen, vanavene keeles Илмерь, Ilmer; soome keeles Ilmajärvi) on järv Venemaal.
Vaata Abakala ja Ilmjärv
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Vaata Abakala ja Jõgi
Jõgikond
Jõgikond ehk jõe valg(a)la on ala, kust jõgi saab oma vee.
Vaata Abakala ja Jõgikond
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Vaata Abakala ja Kalad
Kalamaim
Kalamaim (ka maim) on kalade vastsele järgnev noorjärk.
Vaata Abakala ja Kalamaim
Kalamari
Eri lootestaadiumeis lõhe mari Kalamari on emaskala munarakkude kogum, mis on produtseeritud munasarjas.
Vaata Abakala ja Kalamari
Karpkalalised
Karpkalalised (Cypriniformes) on kiiruimsete klassi kuuluv selts kalu.
Vaata Abakala ja Karpkalalised
Karplased
Karplased ehk karpkalalased (Cyprinidae) on karpkalaliste seltsi kuuluv sugukond kalu.
Vaata Abakala ja Karplased
Kaspia meri
Kaspia mere rand Iraanis Kaspia meri (vene keeles Каспийское море, aserbaidžaani keeles Xəzər dənizi, kasahhi keeles Каспий теңізі, türkmeeni keeles Hazar deňzi, pärsia keeles درياى خزر, Daryā-e Khazar) on väljavooluta järv Euraasias, mille läbi läheb piir Euroopa ja Aasia vahel.
Vaata Abakala ja Kaspia meri
Küljejoon
Küljejoon (ladina linea lateralis) on veeselgroogseil (sõõrsuudel, kaladel ja kahepaiksetel) piki kere külgi ja peas asetsev elund, mis tajub vee liikumise suunda ja tugevust ning tahketelt kehadelt peegelduvaid veevoole.
Vaata Abakala ja Küljejoon
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Vaata Abakala ja Keelikloomad
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Vaata Abakala ja Kesk-Euroopa
Kiievi veehoidla
Suvine satelliidipilt Kiievi veehoidlast Kiievi veehoidla (ukraina keeles Київське водосховище, rahvasuus ka Kiievi meri) on Dneprist paisutatud 922 ruutkilomeetri suurune (110 kilomeetrit pikk, 12 kilomeetrit lai) veekogu Kiievist põhjas.
Vaata Abakala ja Kiievi veehoidla
Kiiruimsed
Kiiruimsed ehk aktinopterüügid (Actinopterygii) on luukalade klass keelikloomade hõimkonnast.
Vaata Abakala ja Kiiruimsed
Koelmu
Koelmu on mingi veekogu osa, mis on sobilik kalade kudemiseks.
Vaata Abakala ja Koelmu
Kronobergi lään
Kronobergi lään on 1. järgu haldusüksus Rootsis.
Vaata Abakala ja Kronobergi lään
Kudemine
Rohukonna kudu 2016. aasta aprillis Kõrvemaal Kudu Rohukonna kuduklomp ja kärnkonna kudunöör 2021. aastal Kõrvemaal Kudemine on kalade ja kahepaiksete sugurakkude heitmine vette.
Vaata Abakala ja Kudemine
Kudu
Kudu on kalade, kahepaiksete, veetigude jne, limaja massiga ümbritsetud munade kogum veekogudes.
Vaata Abakala ja Kudu
Kura laht
Kura laht (leedu Kuršių marios, vene Куршский залив, Kuršski zaliv) on Läänemere kagusopis asuv magedaveeline laht, mis on laguunne ehk madal, loodeteta ja poolsuletud.
Vaata Abakala ja Kura laht
Laadoga
Paadisadam Laadoga järvel. Tagaplaanil Valamo Issanda Muutmise Klooster Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.
Vaata Abakala ja Laadoga
Lamm
Lamm (ka üleujutustasandik, jõelamm) on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust.
Vaata Abakala ja Lamm
Latikas
Latikas (Abramis brama) on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala.
Vaata Abakala ja Latikas
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Abakala ja Läänemeri
Lõuna-Karjala maakond
Lõuna-Karjala maakond on 1.
Vaata Abakala ja Lõuna-Karjala maakond
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Vaata Abakala ja Leedu
Levila
Levila ehk levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala.
Vaata Abakala ja Levila
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Abakala ja Liik (bioloogia)
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Abakala ja Loomad
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Vaata Abakala ja Loomade elu
Madalik
Madalik on tasandik, mille absoluutne kõrgus on kuni 200 m.
Vaata Abakala ja Madalik
Magevesi
Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰.
Vaata Abakala ja Magevesi
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Vaata Abakala ja Mass
Mälaren
Mälaren ehk Mälari järv on järv Rootsis.
Vaata Abakala ja Mälaren
Morava
Morava (eesti keeles on kasutatud ka nime Moraavia) on Tšehhi Vabariigi idapoolne ajalooline piirkond.
Vaata Abakala ja Morava
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Vaata Abakala ja Must meri
Narva jõgi
Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel.
Vaata Abakala ja Narva jõgi
Neeva
thumb Neeva valgla (oranžiga) ja Soome lahe valgla (rohelisega) Neeva on jõgi Ida-Euroopas Venemaa loodeosas.
Vaata Abakala ja Neeva
Odra
Odra jõgi ehk Oderi jõgi (tšehhi ja poola keeles Odra, saksa keeles Oder, antiikaja ladina keeles Viadua, Viadrus, keskaja ladina keeles Odera, Oddera) on jõgi Kesk-Euroopas.
Vaata Abakala ja Odra
Parv (bioloogia)
300 px Parv on ühe loomaliigi isenditest moodustunud ajutine koos liikuv kogum.
Vaata Abakala ja Parv (bioloogia)
Põhjalaius
pisi Põhjalaius on põhjapoolkeral asuva punkti geograafiline laius.
Vaata Abakala ja Põhjalaius
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Vaata Abakala ja Põhjameri
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Vaata Abakala ja Peipsi järv
Pelagiaal
Pelagiaal ehk avavesi (kreeka sõnast pelagikos 'meri') on veekogu (ookeani, mere, järve) veemass, mis pole mõjutatud rannikust ja veekogu põhjast, ja mida asustavad avaveelised (pelaagilised) organismid.
Vaata Abakala ja Pelagiaal
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Abakala ja Perekond (bioloogia)
Pihkva järv
Pihkva järve asend Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.
Vaata Abakala ja Pihkva järv
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Abakala ja Poola
Punane raamat
Punane nimestik (inglise keeles Red List) ehk punane raamat (inglise Red Data Book, lühend RDB) on andmestik, mis annab hinnangu looduslike liikide ohustatusele.
Vaata Abakala ja Punane raamat
Riimvesi
Läänemeri Lickershamnis Ojamaal Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5–18‰ (mõningail andmeil 0,5–30‰).
Vaata Abakala ja Riimvesi
Rohttaimed
Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.
Vaata Abakala ja Rohttaimed
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Vaata Abakala ja Rootsi
Samara oblast
Samara oblast on (aastail 1936–1991 Kuibõševi oblast) oblast Venemaal Volga föderaalringkonnas.
Vaata Abakala ja Samara oblast
Sünonüüm (bioloogia)
Sünonüümiks nimetatakse kõiki ühele looma- või taimeliigile pandud kõlblikke nimesid.
Vaata Abakala ja Sünonüüm (bioloogia)
Skåne lään
Skåne lään on 1. järgu haldusüksus Rootsi lõunaosas.
Vaata Abakala ja Skåne lään
Slovakkia
Slovakkia on merepiirita riik Euroopas.
Vaata Abakala ja Slovakkia
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Abakala ja Soome
Soomused
Soomused on paljude loomade keratiinist koosnevad, jäigad ja plaatjad nahatekised, millel on peamiselt kaitsefunktsioon.
Vaata Abakala ja Soomused
Suguküpsus
Suguküpsus on organismi võime suguliseks paljunemiseks.
Vaata Abakala ja Suguküpsus
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Vaata Abakala ja Sugukond (bioloogia)
Tšehhi
Tšehhi kaart Tšehhi ehk Tšehhimaa (tšehhi keeles Česko; enamasti kasutatakse nimekuju Česká republika) on merepiirita riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Abakala ja Tšehhi
Töönduskala
Töönduskala ehk töönduslik kala on kala, mis on tööndusliku kalapüügi objekt.
Vaata Abakala ja Töönduskala
Töönduspüük
Kalalaevad Kelnase sadamas. Traalimine. Töönduspüük ehk töönduskalapüük ehk töönduslik kalapüük on kalanduse haru, mis hõlmab kalade (töönduskalade) ja muude veeorganismide püüki inimtoiduks, loomasöödaks ja tehniliseks otstarbeks.
Vaata Abakala ja Töönduspüük
Thaya
Thaya (tšehhi: Dyje) on jõgi Kesk-Euroopas, Morava jõe pikim lisajõgi.
Vaata Abakala ja Thaya
Tiit Raid
Tiit Raid (sündinud 28. mail 1954 Tartus) on eesti zooloog (ihtüoloog).
Vaata Abakala ja Tiit Raid
Uurali jõgi
thumb Uural (varasem eestikeelne nimi Uraal; vene Урал, van. Яик, kasahhi Жайық (Žajõk)) on jõgi Venemaal ja Kasahstanis.
Vaata Abakala ja Uurali jõgi
Valgla
jõgikonnad Veekogu valgla ehk valgala (ka vesikond, bassein) on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.
Vaata Abakala ja Valgla
Valgus (kirjastus)
Kirjastus Valgus on asutatud 1965.
Vaata Abakala ja Valgus (kirjastus)
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Vaata Abakala ja Vastne
Vähilaadsed
Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid.
Vaata Abakala ja Vähilaadsed
Vänern
Vänern on järv Rootsis.
Vaata Abakala ja Vänern
Västerås
Västerås on linn Rootsis, Västmanlandi lääni ja Västeråsi valla keskus.
Vaata Abakala ja Västerås
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Abakala ja Venemaa
Vesikirp
Poegiv vesikirp ''Daphnia magna'' liikumine aegluubis Vesikirp ehk kiivrik (Daphnia) on vesikirbuliste seltsi kuuluv väikeste vähiliste perekond.
Vaata Abakala ja Vesikirp
Volga
Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.
Vaata Abakala ja Volga
Weser
Weseri hüdrograaf Weser Bad Oeynhauseni juures Weseri valgla 50px Weser on jõgi Loode-Saksamaal.
Vaata Abakala ja Weser
Zoobentos
Zoobentos ehk põhjaloomastik on mingi veekogu bentaali asustavad loomorganismid.
Vaata Abakala ja Zoobentos
Zooplankton
hiilgevähiliste seltsi kuuluv ''Meganyctiphanes norvegica'' Zooplankton ehk loomhõljum on pelagiaalis hõljuvate valdavalt heterotroofse toitumistüübiga loomorganismide (zooplankterite) kogum.
Vaata Abakala ja Zooplankton
Tuntud ka kui Abramis ballerus, Abramus balleris, Ballerus ballerus.