Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Alküülimine

Index Alküülimine

Alküülimine (nimetatakse ka alküleerimine) on keemiline reaktsioon, milles toimub alküülrühma ülekanne ühest molekulist teise.

Sisukord

  1. 24 suhted: Alküülrühm, Alkeenid, Alkoholid, Allüülsed rühmad, Atsüülimine, Biokeemia, Eetrid, Elektrofiilne asendusreaktsioon, Elektrofiilne liitumine, Fenoolid, Friedeli-Craftsi reaktsioon, Grignardi reaktsioon, Isobutaan, Karbanioon, Karbokatioonid, Keemiline reaktsioon, Looduslikud ühendid, Metüülrühm, Metüleerimine, Prenüülkloriid, Süntees, Substraat (keemia), Telomerisatsioon, Vaba radikaal.

  2. Orgaanilised reaktsioonid

Alküülrühm

Alküülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias molekuli osa, mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja mis formaalselt vastab alkaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom.

Vaata Alküülimine ja Alküülrühm

Alkeenid

Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.

Vaata Alküülimine ja Alkeenid

Alkoholid

Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.

Vaata Alküülimine ja Alkoholid

Allüülsed rühmad

Allüülne rühm (C.

Vaata Alküülimine ja Allüülsed rühmad

Atsüülimine

Atsüülimine (IUPAC-i nomenklatuuri järgi alkanoüülimine) on keemiline reaktsioon, mille tulemusena viiakse molekuli atsüülrühm RC(.

Vaata Alküülimine ja Atsüülimine

Biokeemia

Biokeemia ehk bioloogiline keemia on teadus elusorganismide keemilisest koostisest, koostisosade muundumistest ja nende muundumiste seostest struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega.

Vaata Alküülimine ja Biokeemia

Eetrid

Eetri üldvalem Eetrid on orgaanilised ühendid, mille molekulis on hapnikuaatomi kaudu teineteisega seotud kaks alküülrühma või ka muud asendusrühma, välja arvatud funktsionaalrühmad.

Vaata Alküülimine ja Eetrid

Elektrofiilne asendusreaktsioon

Elektrofiilne asendusreaktsioon on keemiline protsess, kui substraadi molekulis mingi aatom või rühm asendatakse elektrofiilse reagendi poolt mingi teise aatomi või rühmaga.

Vaata Alküülimine ja Elektrofiilne asendusreaktsioon

Elektrofiilne liitumine

Elektrofiilne liitumine ehk elektrofiilne liitumisreaktsioon (nimetatud ka katioonne liitumine ehk AdE reaktsioon) on orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– (reagent) liitumine küllastumata ühendi kaksik- või kolmiksidemele (EZ reaktsioonil aromaatsete ühenditega saadakse liitumise asemel elektrofiilse asenduse (SE) produktid).

Vaata Alküülimine ja Elektrofiilne liitumine

Fenoolid

Kahealuselised fenoolid: katehhool, resortsinool ja hüdrokinoon Bifenool Terminit fenoolid kasutatakse keemiliste ühendite kohta, milles on aromaatse tsükliga seotud hüdroksüülrühm (-OH), seega on tegu hüdroksübenseenidega.

Vaata Alküülimine ja Fenoolid

Friedeli-Craftsi reaktsioon

Friedeli-Craftsi reaktsioon on keemiline meetod aromaatsete ühendite alküülimiseks ja atsüülimiseks veevaba alumiiniumkloriidi kui katalüsaatori manulusel: kus Ar on arüülrühm ja R on alküülrühm.

Vaata Alküülimine ja Friedeli-Craftsi reaktsioon

Grignardi reaktsioon

galerii) Grignardi reaktsioon on metallorgaaniline keemiline reaktsioon, mis koosneb kahest etapist: Grignardi reaktiivi valmistamisest ja selle reaktsioonist sobiva orgaanilise või anorgaanilise substraadiga (tavaliselt substraadina kasutatakse aldehüüde või ketoone).

Vaata Alküülimine ja Grignardi reaktsioon

Isobutaan

Isobutaan Isobutaan ehk metüülpropaan on alkaan (küllastunud süsivesinik), mille molekulis on neli süsinikuaatomit, nagu ka butaanil, kuid mis erineb butaanist molekulistruktuuri poolest.

Vaata Alküülimine ja Isobutaan

Karbanioon

Karbanioon on teatud tüüpi orgaanilises reaktsioonis esinev aktiivne intermediaat (väga reaktsioonivõimeline ja lühiealine), milles süsiniku aatomil on vaba elektronpaar ja negatiivne laeng.

Vaata Alküülimine ja Karbanioon

Karbokatioonid

butüülkatioon (planaarne geomeetria) Karbokatioonid (R+) võivad olla assotsieerunud vastasiooniga (aniooniga X–): kovalentne side, ioonpaar, solvent-eraldatud ioonpaar ja vabad ioonid Karbokatioonid ehk karbkatioonid on orgaaniliste ühendite reaktsioonides esinevad lühiealised ebastabiilsed intermediaadid, millel on positiivne laeng süsiniku aatomil.

Vaata Alküülimine ja Karbokatioonid

Keemiline reaktsioon

Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).

Vaata Alküülimine ja Keemiline reaktsioon

Looduslikud ühendid

Looduslikeks ühenditeks ehk looduslikeks produktideks nimetatakse orgaanilises ja biokeemias orgaanilisi ühendeid, mida sünteesitakse eluslooduses.

Vaata Alküülimine ja Looduslikud ühendid

Metüülrühm

Metüülrühm Metüülrühm on metaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom, vastav ühevalentne rühm.

Vaata Alküülimine ja Metüülrühm

Metüleerimine

Metüleerimine on histoonide modifikatsioon, mille puhul geenid lülitatakse lõplikult välja.

Vaata Alküülimine ja Metüleerimine

Prenüülkloriid

Prenüülkloriid ehk 1-kloro-3-metüül-2-buteen (C5H9Cl) on terava lõhnaga värvitu vedelik.

Vaata Alküülimine ja Prenüülkloriid

Süntees

Süntees (kreeka keeles sýnthesis 'kokkupanemine, ühendamine') on algosade ühendamine uueks üksuseks või mõtteliseks tervikuks.

Vaata Alküülimine ja Süntees

Substraat (keemia)

Substraat (ld. substratum – alus) on mõiste keemias, mis ei ole rangelt defineeritud.

Vaata Alküülimine ja Substraat (keemia)

Telomerisatsioon

Telomerisatsioon on keemiline ahelreaktsioon, mille tulemusena moodustub segu erineva liitumisastmega produktidest, milles mitme monomeeri (M) molekuli kohta ühineb reeglina üks reaktsiooniahela kasvu piiramiseks lisatud komponendi (A-B) molekul.

Vaata Alküülimine ja Telomerisatsioon

Vaba radikaal

Vaba radikaal on keemias aatom, ioon või molekul millel on vähemalt üks paardumata elektron.

Vaata Alküülimine ja Vaba radikaal

Vaata ka

Orgaanilised reaktsioonid

Tuntud ka kui Alküleerimine.