Sisukord
98 suhted: Aldehüüdid, Alkaanid, Alküülimine, Alküülrühm, Alkoksürühm, Allüülrühm, Alus (keemia), Analüüs, Anorgaaniline keemia, Arüülrühm, Argoon, Atmosfäär, Atsüülrühm, Bensüülrühm, Benseen, Boor, Broom, Derivaat, Dietüüleeter, Dioksaan, Eetrid, Eksotermiline reaktsioon, Elektrofiilne liitumine, Elektron, Elimineerimisreaktsioon, Etanool, Etüleen, Füüsika, Fenool, Fluor, Fosfor, Gaasikromatograafia, Germaanium, Halogeniidid, Hapnik, Hüdrolüüs, Heteroaatom, Inertsus (keemia), Initsiaator, Intermediaat, Jodiidid, Jood, Kaitserühm, Karbonüülrühm, Katalüsaator, Kõrvalreaktsioon, Keemia, Keemiline reaktsioon, Ketoonid, Kiraalsus, ... Laienda indeks (48 rohkem) »
Aldehüüdid
Aldehüüdi üldvalem.-R on süsinikuahel. Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (–CHO).
Vaata Grignardi reaktsioon ja Aldehüüdid
Alkaanid
Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Alkaanid
Alküülimine
Alküülimine (nimetatakse ka alküleerimine) on keemiline reaktsioon, milles toimub alküülrühma ülekanne ühest molekulist teise.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Alküülimine
Alküülrühm
Alküülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias molekuli osa, mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja mis formaalselt vastab alkaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Alküülrühm
Alkoksürühm
Alkoksürühmasid Arüüloksürühmad Terminit alkoksürühm kasutatakse orgaanilises keemias tähistamaks rühma R–O– (kus R on alküülrühm) kas funktsionaalrühma või molekuli osa tähenduses.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Alkoksürühm
Allüülrühm
pisi Allüülrühm tähendab orgaanilises keemias 2-propenüülrühma H2C.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Allüülrühm
Alus (keemia)
Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse hüdroksiidioone.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Alus (keemia)
Analüüs
Adriaen van Ostade, "Analüüs" (1666) Analüüs ehk eritlus on protsess, mille käigus terviklik või kompleksne teema või objekt lahutatakse lihtsamateks osadeks (elementideks), et lihtsustada teemast või objektist arusaamist, sealhulgas nendevaheliste suhete avastamist.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Analüüs
Anorgaaniline keemia
Anorgaaniline keemia on õpetus anorgaanilistest ühenditest: nende ehitusest, omadustest, muundumise seaduspärasustest, saamisest, kasutamisest ja muud.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Anorgaaniline keemia
Arüülrühm
Arüülrühm (ka arüülgrupp või lihtsalt arüül) on asendusrühma või asendusrühmasid sisaldav fenüülrühm, näiteks RC6H4– või R1R2C6H3– jmt, kus R, R1 ja R2 on Alk, Ar, Hlg, OH jm.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Arüülrühm
Argoon
Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Argoon
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Atmosfäär
Atsüülrühm
Atsüülrühm Atsüülrühmaks ehk alkanoüülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias rühma RC(.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Atsüülrühm
Bensüülrühm
Bensüülrühm Terminit "bensüülrühm" kasutatakse orgaanilises keemias, tähistamaks rühma C6H5CH2– kas asendusrühma või molekuli osa tähenduses.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Bensüülrühm
Benseen
Benseen on orgaaniline keemiline ühend molekulvalemiga C6H6.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Benseen
Boor
Boor on keemiline element järjenumbriga 5.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Boor
Broom
Broom on keemiline element järjenumbriga 35.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Broom
Derivaat
Keemias on derivaat keemiline ühend, mida saab vaadelda teatud ühendist tuletatuna, kui selle üks aatom või rühm asendatakse teise aatomi või rühmaga.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Derivaat
Dietüüleeter
Dietüüleeter ehk etüüleeter ehk etoksüetaan ehk eeter on kergesti lenduv iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega värvuseta vedelik.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Dietüüleeter
Dioksaan
thumb thumb 1,4-dioksaan ehk dioksaan ehk 1,4-dioksütsükloheksaan ehk 1,4-dietüleendioksiid ehk dietüleendioksiid ehk dietüleeneeter on alitsükliline dieeter, heterotsükliline orgaaniline ühend.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Dioksaan
Eetrid
Eetri üldvalem Eetrid on orgaanilised ühendid, mille molekulis on hapnikuaatomi kaudu teineteisega seotud kaks alküülrühma või ka muud asendusrühma, välja arvatud funktsionaalrühmad.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Eetrid
Eksotermiline reaktsioon
Eksotermiline reaktsioon (keemiline plahvatus Endotermiline reaktsioon "haukuv koer" süsinikdisulfiidi ja lämmastikoksiidi vahel Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Eksotermiline reaktsioon
Elektrofiilne liitumine
Elektrofiilne liitumine ehk elektrofiilne liitumisreaktsioon (nimetatud ka katioonne liitumine ehk AdE reaktsioon) on orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– (reagent) liitumine küllastumata ühendi kaksik- või kolmiksidemele (EZ reaktsioonil aromaatsete ühenditega saadakse liitumise asemel elektrofiilse asenduse (SE) produktid).
Vaata Grignardi reaktsioon ja Elektrofiilne liitumine
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Vaata Grignardi reaktsioon ja Elektron
Elimineerimisreaktsioon
väävelhappe juuresolekul Elimineerimisreaktsioon on orgaaniline reaktsioon, mille käigus aine (substraadi) molekulist eralduvad (elimineeruvad) kõrvutiasetsevate süsinikuaatomite juurest kas mingi aatom või aatomite rühm ja tulemuseks on kaksiksideme moodustumine.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Elimineerimisreaktsioon
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Etanool
Etüleen
Etüleen (eteen) on normaaltingimusel värvitu gaas, mille molekulvalem on C2H4 või H2C.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Etüleen
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Füüsika
Fenool
Fenool Fenool ehk hüdroksübenseen (varem ka hüdroksübensool või ka karboolhape) C6H5OH on mürgine valge kristalne (sulamistemperatuur 40,5ºC) aine, lahustub vees halvasti (8,3 g/100 ml).
Vaata Grignardi reaktsioon ja Fenool
Fluor
Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Fluor
Fosfor
Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Fosfor
Gaasikromatograafia
Gaasikromatograafilise seadme skeem. Näha on kandegaasiballoon, gaasivoolu regulaator, proovi sisestus aurustisse, kolonn ja termostaat selle ümber, detektor, gaaside väljumine ning isekirjuti, mis registreerib kromatogrammi termostaadi avatud uksega, kus on näha kapillaarkolonn Gaasikromatograafia (GC) on kromatograafia meetod lenduvate ühendite segu lahutamiseks paljukordse sorptsiooni ja desorptsiooni tingimustes.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Gaasikromatograafia
Germaanium
Germaanium (tähisega Ge) on keemiline element järjekorranumbriga 32.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Germaanium
Halogeniidid
Halogeniidid ehk haliidid on keemilised ühendid, mis sisaldavad üht või mitut halogeeni aatomit.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Halogeniidid
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Hapnik
Hüdrolüüs
Hüdrolüüsiks nimetatakse keemilist reaktsiooni, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Hüdrolüüs
Heteroaatom
Heteroaatom on orgaanilise ühendi molekulis esinev mis tahes muu elemendi aatom peale süsiniku ja vesiniku.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Heteroaatom
Inertsus (keemia)
Inertsus on keemilise elemendi omadus mitte osaleda keemilistes reaktsioonides ega moodustada keemilisi ühendeid.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Inertsus (keemia)
Initsiaator
Initsiaator on mingi protsessi, tegevuse, sündmuse jm algataja.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Initsiaator
Intermediaat
Intermediaat on keemilises protsessis esinev vaheühend, mis ei ole lähteühend ega lõppsaadus (lõpp-produkt), kuid mida reaktsiooni teel iseloomustab teatud energia miinimum.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Intermediaat
Jodiidid
Jodiidid on kas vesinikjodiidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad joodist ja mingist muust elemendist.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Jodiidid
Jood
Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Jood
Kaitserühm
alkoholiks ja 3) kaitserühma (bloki) eemaldamine. Taandamine ilma kaitserühmata annab dialkoholi Kaitserühm (ka kaitsev rühm; blokeeriv rühm) on funktsionaalne rühm, mis tekitatakse orgaanilise ühendi molekulis oleva esialgse funktsionaalse rühma asemele, kusjuures kaitserühma ülesanne on välistada järgnevas sünteesietapis selle tsentri reaktsioon.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Kaitserühm
Karbonüülrühm
Karbonüülrühm Karbonüülrühm ehk oksorühm on funktsionaalrühm, kus süsiniku aatom on kaksiksideme abil ühendatud hapniku aatomiga: C.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Karbonüülrühm
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Katalüsaator
Kõrvalreaktsioon
Kõrvalreaktsioon (side reaction) on soovimatu keemiline reaktsioon, mis vähendab sünteesiprodukti saagist või moonutab klassikalise keemilise analüüsi tulemust.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Kõrvalreaktsioon
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Keemia
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Vaata Grignardi reaktsioon ja Keemiline reaktsioon
Ketoonid
Ketooni üldvalem Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Ketoonid
Kiraalsus
Kiraalsus ehk käelisus on üks asümmeetria (sümmeetria puudumise) viis, mille puhul objekt või süsteem ei ole identne oma peegelpildiga.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Kiraalsus
Kloor
Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Kloor
Kloriidid
Kloriidid on kas vesinikkloriidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad kloorist ja mingist muust elemendist.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Kloriidid
Lahkuv rühm
Keemias tähistab mõiste "lahkuv rühm" orgaanilise molekuli osa, mis keemilise reaktsiooni käigus eraldub (lahkub) molekulist koos elektronpaariga; see on keemilise sideme heterolüütilise katkemise protsess.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Lahkuv rühm
Lahusti
Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Lahusti
Lahustuvus
Lahustuvuseks nimetatakse tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Lahustuvus
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Lämmastik
Leelismetallid
Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Leelismetallid
Liitiumorgaanilised ühendid
Liitiumorgaanilised ühendid on metallorgaanilised ained, kus esineb kovalentne side liitiumi aatomi ja orgaanilise rühma süsiniku vahel.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Liitiumorgaanilised ühendid
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Magneesium
Mürgisus
Mürgisus ehk toksilisus on aine või nähtuse omadus, mis muudab selle mürgiseks.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Mürgisus
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Vaata Grignardi reaktsioon ja Metallid
Metanaal
Metanaal Metanaal Metanaal ehk formaldehüüd on lihtsaim aldehüüd.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Metanaal
Molekuli polaarsus
Vee (H2O) molekul on polaarne; negatiivne laeng on esitatud punase varjundiga ja positiivne laeng sinisega Aine molekulis aatomitevahelised keemilised sidemed moodustuvad ühiste elektronpaaride kaudu.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Molekuli polaarsus
Naatriumhüdroksiid
Naatriumhüdroksiid ehk seebikivi (varem ka kaustiline sooda) on keemiline ühend valemiga NaOH.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Naatriumhüdroksiid
Naftaleen
Naftaleen (varem nimetatud ka naftaliin) C10H8 on kondenseerunud tuumadega areenide klassi kuuluv orgaaniline aine.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Naftaleen
Naprokseen
Naprokseen (preparaadid: Aleve, Naprosyn ja paljud teised) on valu-, põletiku- ja palavikuvastase toimega raviaine, mis kuulub mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVA, inglise keeles non-steroidal anti-inflammatory drug ehk NSAID) propioonhappe alarühma (siia alarühma kuulub ka ibuprofeen).
Vaata Grignardi reaktsioon ja Naprokseen
Nobeli keemiaauhind
Nobeli keemiaauhind on üks viiest algupärasest Nobeli auhinnast.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Nobeli keemiaauhind
Nukleofiil
Nukleofiil on aineosake, millel on vaba elektronpaar ja selle tulemusena negatiivne laeng või osalaeng.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Nukleofiil
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Oksüdatsioon
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Oksiidid
Orgaaniline keemia
tetraeedri nurkadesse Orgaanilise keemia klassikaline molekuligeomeetria: Kekulé bensoolivalem 1964. postmargil Orgaaniline keemia on keemia haru, mis uurib orgaaniliste ühendite (st süsinikku sisaldavate ainete, välja arvatud mõned süsinikuühendid ja süsinik lihtainena) struktuuri, sünteesi ja reaktsioone.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Orgaaniline keemia
Peroksiidid
Peroksiidide näiteid (peroksürühm on märgitud sinisega; ühendid ülalt alla): peroksiidioon, orgaaniline peroksiid, hüdroperoksiid, perhape Peroksiidid (vananenud nimetusega ülihapendid) on teatud klass keemilisi ühendeid, mille molekulis esineb hapnik–hapnik-üksikside (-O-O-) või peroksiidanioon (O22-).
Vaata Grignardi reaktsioon ja Peroksiidid
Plahvatus
Plahvatuslik vulkaanipurse on füüsikalise plahvatuse näide Tugev eksotermiline reaktsioon võib esile kutsuda keemilise plahvatuse Plahvatus on energia kiire vabanemise protsess, millega kaasneb ruumala ja/või temperatuuri ülikiire kasv ja aine või tema oleku ülimalt kiire muutumine ning mille käigus tekib tavaliselt lööklaine.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Plahvatus
Polütetrafluoroetüleen
Polütetrafluoroetüleen (PTFE, ka polütetrafluoroeteen"Süsivesinike halogeeniühendid", rmt: Mati Karelson, Arne Tõldsepp "Keemia: orgaaniline keemia gümnaasiumile" Tallinn: Koolibri, 2007, lk 94–101) on sünteetiline tetrafluoroetüleeni polümeer.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Polütetrafluoroetüleen
Prantslased
10 000+ Prantslased on põliselt Prantsusmaal elav romaani rahvas, Prantsusmaa põhirahvus.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Prantslased
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Prantsusmaa
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Räni
Reaktsiooni kiirus
Raua roostetamine on aeglane reaktsioon Puuokste põlemine on kiirelt toimuv reaktsioon Reaktsiooni kiirus on keemias reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Reaktsiooni kiirus
Reaktsiooni mehhanism
Reaktsiooni mehhanism on kogu keemilise reaktsiooni (brutoreaktsiooni) olemuse kirjeldus kõikide üksteisele järgnevate elementaarreaktsioonide kaudu.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Reaktsiooni mehhanism
Rinnavähk
Mammograafilise uuringuga saadud kujutised tervest (vasakpoolne) ja kasvajaga (parempoolne, tähistatud nooltega) rinnast Rinnavähk ehk rinnanäärmevähk ehk rinnakartsinoom (cancer mammae) on rinnanäärme pahaloomuline kasvaja, rinnakoest arenev vähktõve liik.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Rinnavähk
Saagis
Saagis ehk reaktsioonisaagis tähendab keemilise üksikprotsessi või mitme etapi summaarset saaduse saamise efektiivsust.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Saagis
Süsivesinikud
Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku- ja vesinikuaatomitest.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Süsivesinikud
Selektiivsus
Selektiivsus on võime teha valikut, eraldada ühte ülejäänuist.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Selektiivsus
Steeriline efekt
Tri-(''tert''-butüül)amiini reaktsioonid on steeriliselt takistatud, kuna atakk lämmastiku aatomile (näidatud sinisega) on raskendatud Steeriline efekt tähendab keemilise reaktsiooni kiiruse muutust, mille põhjustab reaktsioonis osaleva molekuli reaktsioonitsentri ekraneeritus naabruses olevate (suuremahuliste) asendusrühmade poolt.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Steeriline efekt
Stereokeemia
Stereokeemia on keemia haru, mis tegeleb aatomite ruumilise paigutusega molekulis ja vastavate manipulatsioonidega.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Stereokeemia
Struktuur
Struktuur (ladina sõnast strūctūra ehitus, tarind) on terviku kõigi osade seoste kogum.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Struktuur
Substraat (keemia)
Substraat (ld. substratum – alus) on mõiste keemias, mis ei ole rangelt defineeritud.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Substraat (keemia)
Suspensioon
Suspensioon on dispersne süsteem, mille puhul vedelikku on pihustunud tahket keemilist ainet.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Suspensioon
Tetrahüdrofuraan
Tetrahüdrofuraan (THF, tetrametüleenoksiid, tetravesinikfuraan, IUPACi nimetus oksolaan) on heterotsükliline orgaaniline ühend, täpsemini tsükliline eeter.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Tetrahüdrofuraan
Tiitrimine
Tiitrimine Tiitrimine on meetod ainete/ioonide/elementide sisalduse määramiseks, mis põhineb analüüdi (tiitritav aine) reaktsioonil ainega, mille kontsentratsioon on täpselt teada (titrant).
Vaata Grignardi reaktsioon ja Tiitrimine
Tina
Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Tina
Tuumamagnetresonantsspektroskoopia
Tuumamagnetresonantsspektroskoopia (lühend TMR-spektroskoopia) on raadiosagedusdiapasoonis töötav spektroskoopia liik, mille puhul spektri saamiseks rakendatakse tugevasse püsimagnetvälja (4...24 T) viidud aine aatomituumade ergastamist ja sellele järgneva kiirguse registreerimist.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Tuumamagnetresonantsspektroskoopia
Ultraheli
Ultrahelisalvestus 21-nädalase loote sõrmede liikumisest Ultraheli on heli, mille sagedus on üle 20 000 Hz.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Ultraheli
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Vesi
Vesinikkloriidhape
Soolhape Vesinikkloriidhape ehk soolhape (keemiline valem HCl) on gaasilise vesinikkloriidi vesilahus.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Vesinikkloriidhape
Vesinikperoksiid
Vesinikperoksiid (vananenud nimetusega vesinikülihapend, ka perhüdrool) on anorgaaniline ühend, mille molekul koosneb kahest hapniku ja kahest vesiniku aatomist – H2O2.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Vesinikperoksiid
Vinüülrühm
Vinüülrühm Vinüülrühmaks (IUPAC-i nimetus etenüülrühm) nimetatakse orgaanilises keemias molekuli osa, mis koosneb süsiniku ja vesiniku aatomitest ning sisaldab kaksiksidet.
Vaata Grignardi reaktsioon ja Vinüülrühm
1,1-dietoksüetaan
1,1-dietoksüetaan ehk atsetaal (keemiline valem CH3CH(OC2H5)2) on atsetaalide hulka kuuluv keemiline aine, keemistemperatuur 104°C.
Vaata Grignardi reaktsioon ja 1,1-dietoksüetaan