Kiiremini kui brauser!
52 suhted: Aatom, Aatomnumber, Adru, Allikas, Antoine Jérôme Balard, Aur, Barbituraadid, Bromiidid, Broomimine, Dagerrotüüpia, Destilleerimine, Dibroom, Dietüüleeter, Halogeenid, Heidelberg, Jood, Keemiline element, Keemiline reaktsioon, Keemilised omadused, Keemistemperatuur, Kloor, Kopsud, Ladina keel, Lõhn, Lihtaine, Liitaine, Limaskest, Loeng, Massiarv, Metallid, Mineraalvesi, Molekul, Montpellier, Nahk, Normaaltingimused, Oksüdeerija, Prantsuse Teaduste Akadeemia, Prantsusmaa, Saksamaa, Soolad, Soolak, Stabiilne isotoop, Sulamistemperatuur, Tuhk, Vedelik, Vesi, 1825, 1826, 1840, 1860, ..., 19. sajand, 20. sajand. Laienda indeks (2 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Broom ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Uus!!: Broom ja Aatomnumber · Näe rohkem »
Adru
Adru (ladina keeles fucus) on pruunvetikate ja punavetikate hulka kuuluvad makrovetikad.
Uus!!: Broom ja Adru · Näe rohkem »
Allikas
Simuna Katkuallikas Droonivideo Aegviidu siniallikatest Sopa allikas Esna allikajärv Inimtekkeline Purskav allikas Joogivee võtmiseks kohandatud allikas Horvaatia mägedes Allikas ehk läte on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale või veekogu põhja.
Uus!!: Broom ja Allikas · Näe rohkem »
Antoine Jérôme Balard
Antoine Jérôme Balard (30. september 1802 Montpellier – 30. märts 1876) oli prantsuse keemik, Prantsuse Teaduste Akadeemia liige (1844).
Uus!!: Broom ja Antoine Jérôme Balard · Näe rohkem »
Aur
Veeaur Faasidiagramm rõhu ja temperatuuri telgedega Aur on kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas.
Uus!!: Broom ja Aur · Näe rohkem »
Barbituraadid
Barbituraadid on kesknärvisüsteemi depressantide liik (rahustid, GABA-agonistid).
Uus!!: Broom ja Barbituraadid · Näe rohkem »
Bromiidid
Bromiidid on kas vesinikbromiidhappe soolad või orgaanilised ühendid, mis koosnevad broomist ja mingist muust elemendist.
Uus!!: Broom ja Bromiidid · Näe rohkem »
Broomimine
Tsükloheksaani broomimine, kasutades valgust, et kiirendada reaktsiooni Broomimine (varem ka bromeerimine) on keemiline reaktsioon, mille käigus viiakse broomi aatom(id) aine molekuli koostisesse.
Uus!!: Broom ja Broomimine · Näe rohkem »
Dagerrotüüpia
Dagerrotüüpiakaamera Seni teadaolev vanim '''Eestis tehtud''' dagerrotüüp. Autor oli arvatavasti Charles Borchardt. Fotol on Tallinna raehärra Alexander Hoeppener u 1850. aastal (Järvamaa muuseum). Dagerrotüüpia on esimene laiemalt levinud fotomenetlus, mida esitleti 1839.
Uus!!: Broom ja Dagerrotüüpia · Näe rohkem »
Destilleerimine
vaakumpumbaga, 10 – allonž (piip), 11-13 – küttekeha koos temperatuuri ja segamiskiiruse regulaatoritega, 14 – õli- (või liiva- või vee-)vann, 15 – magnetsegaja (või muud inertsed lisandid ühtlase keemise tagamiseks), 16 – jahutusnõu Destilleerimiseks ehk destillatsiooniks nimetatakse vedeliku aurustamist keetmisel ja sellele järgnevat kondenseerimist vastuvõtjasse.
Uus!!: Broom ja Destilleerimine · Näe rohkem »
Dibroom
Dibroomi struktuurivalem. Kaks broomimolekuli, mis paiknevad teineteisest 228 pikomeetri kaugusel Dibroom ehk molekulaarne broom ehk broom (Br2) on tähtsaim broomist koosnev lihtaine.
Uus!!: Broom ja Dibroom · Näe rohkem »
Dietüüleeter
Dietüüleeter ehk etüüleeter ehk etoksüetaan ehk eeter on kergesti lenduv iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega värvuseta vedelik.
Uus!!: Broom ja Dietüüleeter · Näe rohkem »
Halogeenid
Halogeenid on VII A rühma elemendid.
Uus!!: Broom ja Halogeenid · Näe rohkem »
Heidelberg
Heidelberg on linn Saksamaal Baden-Württembergi liidumaal tihedalt asustatud piirkonnas.
Uus!!: Broom ja Heidelberg · Näe rohkem »
Jood
Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.
Uus!!: Broom ja Jood · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Broom ja Keemiline element · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Broom ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Keemilised omadused
Aine keemilised omadused on aine omadused, mis ilmnevad keemilistes reaktsioonides, milles see aine osaleb.
Uus!!: Broom ja Keemilised omadused · Näe rohkem »
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Uus!!: Broom ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »
Kloor
Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.
Uus!!: Broom ja Kloor · Näe rohkem »
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Uus!!: Broom ja Kopsud · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Broom ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lõhn
Lõhn on gaasiliste ja lenduvate ainete omadus haistmisaistingut esile kutsuda.
Uus!!: Broom ja Lõhn · Näe rohkem »
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Uus!!: Broom ja Lihtaine · Näe rohkem »
Liitaine
Liitaine on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid.
Uus!!: Broom ja Liitaine · Näe rohkem »
Limaskest
Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.
Uus!!: Broom ja Limaskest · Näe rohkem »
Loeng
Lineaaralgebra loeng Helsingi Tehnikaülikoolis Loeng (ladina lectio 'lugemine') on suuline ettekanne eesmärgiga edastada infot või õpetada inimestele mingit kindlat ainet, nt ülikoolis.
Uus!!: Broom ja Loeng · Näe rohkem »
Massiarv
Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Uus!!: Broom ja Massiarv · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Broom ja Metallid · Näe rohkem »
Mineraalvesi
Visuaalselt on mineraalvesi mageveega täiesti sarnane Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse.
Uus!!: Broom ja Mineraalvesi · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Broom ja Molekul · Näe rohkem »
Montpellier
Montpellier on linn Prantsusmaal, Hérault' departemangu ja endise Languedoc-Roussilloni piirkonna keskus.
Uus!!: Broom ja Montpellier · Näe rohkem »
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Uus!!: Broom ja Nahk · Näe rohkem »
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Uus!!: Broom ja Normaaltingimused · Näe rohkem »
Oksüdeerija
Oksüdeerija (ka oksüdeeriv aine, oksüdant) on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.
Uus!!: Broom ja Oksüdeerija · Näe rohkem »
Prantsuse Teaduste Akadeemia
Prantsuse Teaduste Akadeemia (prantsuse Académie des sciences) on 1666 asutatud Prantsusmaa riiklik teadusasutus (teaduste akadeemia); ühtlasi Prantsusmaa Instituudi üks viiest akadeemiast.
Uus!!: Broom ja Prantsuse Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Broom ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Broom ja Saksamaa · Näe rohkem »
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Uus!!: Broom ja Soolad · Näe rohkem »
Soolak
Soolak on soolalembeste taimedega maa-ala, mille mullas on palju kergesti lahustuvaid sooli.
Uus!!: Broom ja Soolak · Näe rohkem »
Stabiilne isotoop
Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.
Uus!!: Broom ja Stabiilne isotoop · Näe rohkem »
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Uus!!: Broom ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »
Tuhk
Kivisöe põlemisel tekkinud tuhk Tuhk on kütuste tulekindel jääk, mis tekib kütuse kui orgaanilise aine täielikul põlemisel selle mineraalosast.
Uus!!: Broom ja Tuhk · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Broom ja Vedelik · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Broom ja Vesi · Näe rohkem »
1825
1825.
Uus!!: Broom ja 1825 · Näe rohkem »
1826
1826.
Uus!!: Broom ja 1826 · Näe rohkem »
1840
1840.
Uus!!: Broom ja 1840 · Näe rohkem »
1860
1860.
Uus!!: Broom ja 1860 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Broom ja 19. sajand · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Broom ja 20. sajand · Näe rohkem »
