Sisukord
45 suhted: Arne Lepp, Bronh, Bronhidega seotud lümfikude, Elund, Elundkond, Emakalimaskest, Hingetoru, Immuunsus, Inimese anatoomia, Kaksteistsõrmiksool, Käärsool, Kusejuha, Kusepõis, Ladina keel, Langerhansi rakud, Lima, Limaskestabarjäär, Limaskestaga seotud lümfikude, Loomad, Magu, Maomahl, Meditsiinisõnastik, Närv, Neel, Nina, Ninaga seotud lümfikude, Peensool, Sapipõis, Söögitoru, Seedekulgla, Sekretsioon, Selgroogsed, Sidekest, Sool (anatoomia), Sooltega seotud lümfikude, Sugutilukk, Suu, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tühisool, Terminologia Anatomica, Terminologia Histologica, Tupp (anatoomia), Ussripik, Veresoon, 2013.
- Anatoomia
Arne Lepp
Arne Lepp (28. november 1928 – 23. oktoober 2018) oli eesti arstiteadlane, anatoom.
Vaata Limaskest ja Arne Lepp
Bronh
Hingetoru ja bronhid (allpool) Bronhid ehk kopsutorud (ladina keeles bronchus) on paljudel selgroogsetel hingetoru ja inimesel hingetoru-kahendharguse juurest algavad hingamisteede ja hingamiselundkonna osad.
Vaata Limaskest ja Bronh
Bronhidega seotud lümfikude
Bronhidega seotud lümfikude ehk bronhidega seotud MALT (ka BALT-süsteem; lüh BALT, ladina textus lymphoideusadjunctus broncho) on paljude selgroogsete loomade lümfoid(-immuun)süsteemi lümfoidkoe liik, mis paikneb valdavalt bronhide limaskestas.
Vaata Limaskest ja Bronhidega seotud lümfikude
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Vaata Limaskest ja Elund
Elundkond
Elundkonnaks ehk elundisüsteemiks ehk organisüsteemiks (inglise keeles organ system) nimetatakse paljudel kõrgematel organismidel sarnase päritolu ja samu funktsioone täitvate elundite (organite) kogumit ehk terviklikku süsteemi.
Vaata Limaskest ja Elundkond
Emakalimaskest
Emakalimaskestaks ehk emakasisekestaks ehk endomeetriumiks (ka emaka limaskest; ladina keeles endometrium; tunica mucosa uteri; tunica mucosa corporis uteri) nimetatakse osade selgroogsete emasloomade (sh naise) emakakõõne sisepinda katvat limaskesta.
Vaata Limaskest ja Emakalimaskest
Hingetoru
Hingetoru (ülal) ja bronhid Hingetoru ehk trahhea (ladina keeles trachea) on kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa.
Vaata Limaskest ja Hingetoru
Immuunsus
Immuunsuseks ehk nakkuskindluseks ehk tõvekindluseks (ladina immunitas, immunis) nimetatakse paljude loomade spetsiifilist kaitset ja vastupanuvõimet või ka vastuvõtmatust näiteks mikroobide, teiselt organismilt pärinevate kudede või toksiinide ning organismile ohtlikena tunduvate ainete vastu.
Vaata Limaskest ja Immuunsus
Inimese anatoomia
Inimese anatoomia on anatoomiateaduse allharu, mis uurib inimese anatoomilist struktuuri.
Vaata Limaskest ja Inimese anatoomia
Kaksteistsõrmiksool
Kaksteistsõrmiksool (lühemalt: kaksteistsõrmik) ehk duodeenum on enamiku kõrgemate selgroogsete peensoole osa (inimesel 20–30 cm pikkune), mis järgneb maole.
Vaata Limaskest ja Kaksteistsõrmiksool
Käärsool
1. ülenev käärsool, 2. ristikäärsool, 3. alanev käärsool, 4. sigmakäärsool, 5. pärasool Käärsool on jämesoole keskmine kääruline ja sopiline osa.
Vaata Limaskest ja Käärsool
Kusejuha
Kusejuha (ladina ureter) on enamikul amniootidest kõhuõõnes paiknev kuse-suguelundkonna torujas paariline juha mille kaudu liigub uriin neerudest kusepõide.
Vaata Limaskest ja Kusejuha
Kusepõis
Kusepõis (ladina vesica urinaria) on inimese ja paljude selgroogsete (v.a linnud) vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund, kuhu koguneb kusejuhadest uriin.
Vaata Limaskest ja Kusepõis
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Limaskest ja Ladina keel
Langerhansi rakud
Langerhansi rakud on paljude imetajate epidermise ogakihis, suu, eesnaha ning tupe limaskestas ja tüümuses asuvad suuretuumalised paljude haaradega immuunrakud.
Vaata Limaskest ja Langerhansi rakud
Lima
Lima ehk mutsiin (mucus) on paks kleepuv eritis loomadel ja taimedel.
Vaata Limaskest ja Lima
Limaskestabarjäär
Limaskestabarjäär (inglise keeles mucosal barrier) on epiteelirakkude membraanil ja nendevahelistel tiheliidustel põhinev limaskesta ioonide, molekulide, bakterite jm läbivust blokeeriv või pärssiv omadus.
Vaata Limaskest ja Limaskestabarjäär
Limaskestaga seotud lümfikude
Limaskestaga seotud lümfikude ehk limaskestadega seotud lümfoidne kude (ka MALT-süsteem; lüh MALT, ladina textus lymphoideus adjunctus mucosae) on paljude selgroogsete loomade lümfoid(-immuun)süsteemi lümfoidkoe liik.
Vaata Limaskest ja Limaskestaga seotud lümfikude
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Limaskest ja Loomad
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Vaata Limaskest ja Magu
Maomahl
Maomahl (ladina keeles succus gastricus) on maoseina krüptide epiteeli ja maonäärmete eritatav happeline vedelik, mis on vajalik söödu ja joodu keemiliseks lagundamiseks.
Vaata Limaskest ja Maomahl
Meditsiinisõnastik
"Meditsiinisõnastik" on 1996.
Vaata Limaskest ja Meditsiinisõnastik
Närv
Närviks (ladina keeles nervus) nimetatakse enamikul närvisüsteemiga loomadel sidekoega ümbritsetud, väljaspool kesknärvisüsteemi asuvat, närvikiudude kimpudest koosnevat nööritaolist moodustist.
Vaata Limaskest ja Närv
Neel
Neel (ladina keeles pharynx) on seedeelundkonna ja hingamisteede ühine osa, mis jaguneb ninaneeluks, suuneeluks ja alumiseks neeluks.
Vaata Limaskest ja Neel
Nina
Nina Nina (nasus) on ülemiste hingamisteede algusosa inimesel ja kõigil teistel selgroogsetel.
Vaata Limaskest ja Nina
Ninaga seotud lümfikude
Ninaga seotud lümfikude ehk ninaneeluga seotud lümfikude (ka NALT-süsteem; lüh NALT, ladina textus lymphoideus adjunctus naso) on paljude selgroogsete loomade lümfoid(-immuun)süsteemi lümfoidkoe liik, mis paikneb ninas ja ninaõõne limaskestas, epiteelkoe all.
Vaata Limaskest ja Ninaga seotud lümfikude
Peensool
Peensool (ladina keeles intestinum tenue) on paljude selgroogsete loomade ja imetajate seedeelundkonda kuuluv elund.
Vaata Limaskest ja Peensool
Sapipõis
Sapipõis (ladina keeles vesica fellea ehk cystis fellea) on enamikul inimestest ja paljudel selgroogsetel vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund kuhu koguneb sapijuhadest sapivedelikku.
Vaata Limaskest ja Sapipõis
Söögitoru
Söögitoru (ladina oesophagus, esophagus) on selgroogsetel seedekulglasse kuuluv torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni.
Vaata Limaskest ja Söögitoru
Seedekulgla
Seedekulgla ehk seedetrakt (ladina tractus digestorius,canalis digestorius) on kõrgemate organismide suupilu ja päraku vahel kulgev õõneselundeist koosnev kanaltee, mida söödud toit läbib.
Vaata Limaskest ja Seedekulgla
Sekretsioon
Sekretsioon ehk nõristus on keemiliste ainete või nende substraatide viimistlemine ja vabastamine rakust või näärmetest.
Vaata Limaskest ja Sekretsioon
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Vaata Limaskest ja Selgroogsed
Sidekest
Sidekestaks ehk konjunktiiviks ehk silmasidekestaks (ladina tunica conjunctiva) nimetatakse inimeste ja paljude loomade silmamuna kõvakesta ja silmalaugude sisepinda katvat kesta.
Vaata Limaskest ja Sidekest
Sool (anatoomia)
Sool ehk soolikas (mitmuses sooled, ladina intestinum, mitmus intestina) on paljudel organismidel torujas elund.
Vaata Limaskest ja Sool (anatoomia)
Sooltega seotud lümfikude
Sooltega seotud lümfikude ehk sooltega seotud MALT (ka GALT-süsteem; lüh GALT, ladina textus lymphoideus adjunctus intestino) on paljude selgroogsete loomade lümfoid(-immuun)süsteemi lümfoidkoe liik, mis paikneb soole limaskestas.
Vaata Limaskest ja Sooltega seotud lümfikude
Sugutilukk
Inimese sugutilukk ehk sugutipea (''glans penis'') erinevate nurkade alt vaadatuna Sugutilukk ehk sugutipea (glans penis) on osade imetajate (sh meeste) välimise isassuguelundi osa.
Vaata Limaskest ja Sugutilukk
Suu
Inimlapse suu Kärbse suu Suu (ladina os) on paljudel loomadel peas asuv ava, suuõõne osa, millega algab seedekulgla.
Vaata Limaskest ja Suu
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Vaata Limaskest ja Tartu Ülikooli Kirjastus
Tühisool
Tühisool (ladina jejunum) on paljude selgroogsete loomade soole osa.
Vaata Limaskest ja Tühisool
Terminologia Anatomica
Terminologia Anatomica (lühend TA; eesti keeles Anatoomiaterminoloogia) ehk Anatoomia terminoloogia on rahvusvaheline inimese anatoomia standard.
Vaata Limaskest ja Terminologia Anatomica
Terminologia Histologica
Terminologia Histologica (lühend TH) on rahvusvaheline inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavara.
Vaata Limaskest ja Terminologia Histologica
Tupp (anatoomia)
Tupeks ehk vagiinaks (ladina keeles vagina) nimetatakse enamiku emasloomade (sh naiste) paaritut torujat (kanal) sisesuguelundit.
Vaata Limaskest ja Tupp (anatoomia)
Ussripik
Ussripik ehk ussjätke ehk apendiks (ladina keeles appendix vermiformis) on inimeste kõhuõõnes umbsoole alumises osas paiknev ussripikusuudmest algav rudimentaarne jätke (torujas moodustis).
Vaata Limaskest ja Ussripik
Veresoon
Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.
Vaata Limaskest ja Veresoon
2013
2013.
Vaata Limaskest ja 2013
Vaata ka
Anatoomia
- Anatoomia
- Anatoomia mõisteid
- Anatoomilised asenditähistused
- Histoloogia
- Kude
- Liigesekihn
- Limaskest
- Tupp (anatoomia)
Tuntud ka kui Mukoosa, Tunica mucosa.