Sisukord
69 suhted: Alzheimeri tõbi, Amöboos, Anatoomia, Arengubioloogia, Arhed, Autism, Autoimmuunhaigus, Bacteroidetes, Bakterid, Bioaktiivsus, Bronhiaalastma, Crohni tõbi, Depressioon, Ektoderm, Elund, Endoderm, Ensüüm, Eukarüoodid, Fakultatiivanaeroob, Firmikuudid, Gastroenteriit, Gastrulatsioon, Haigus, Hõimkond, Hemorroidid, Histoloogia, Homöostaas, Hormoonid, Immuunsüsteem, Jämesool, Kaksteistsõrmiksool, Kasvaja, Kelme, Kloaak, Koolera, Ladina keel, Lümf, Limaskest, Loomad, Looteleht, Maolised, Maolukuti, Meditsiinisõnastik, Mesoderm, Metaboliit, Metabolism, Mikrobioom, Mineraal, Morfoloogia, Närvisüsteem, ... Laienda indeks (19 rohkem) »
Alzheimeri tõbi
Pildil on vasakul normaalse eaka inimese aju ja paremal Alzheimeri haige aju. Eristustunnused on välja toodud. Alzheimeri tõbi on terminaalne neurodegeneratiivne haigus, mida 1906.
Vaata Sool (anatoomia) ja Alzheimeri tõbi
Amöboos
Amöboos ehk amööbtõbi (vanem nimetus amöbiaas) on siseamööblaste (Entamoebidae) tekitatud soole nakkushaigus.
Vaata Sool (anatoomia) ja Amöboos
Anatoomia
Inimese pea anatoomiline külgvaade Anatoomia kõige üldisemas mõttes on organismide väliskuju ja siseehitust ning nende elundite asendit, kuju ja ehitust uurivate teadusharude kogum.
Vaata Sool (anatoomia) ja Anatoomia
Arengubioloogia
Arengubioloogia on bioloogia haru, mis uurib kõiki muutusi organismis kogu elutsükli vältel ehk viljastumisest surmani.
Vaata Sool (anatoomia) ja Arengubioloogia
Arhed
Arhed ehk ürgid (ladina keeles Archaea; on kasutatud ka nimetusi "arhead", "arhebakterid" ehk "ürgbakterid" (Archaebacteria) ja "metabakterid") on eluslooduse domeen ja ainuraksete mikroorganismide riik.
Vaata Sool (anatoomia) ja Arhed
Autism
Autism on geneetiline neurovariatsioon.
Vaata Sool (anatoomia) ja Autism
Autoimmuunhaigus
Autoimmuunhaigus (lühend AIH) on perekondlik ja/või krooniline haiguslik seisund, mida põhjustab immuunsüsteemi rakkude ebaadekvaatne tegevus.
Vaata Sool (anatoomia) ja Autoimmuunhaigus
Bacteroidetes
Bacteroidetes on hõimkond anaeroobseid spoore mittemoodustavaid pulgakujulisi gramnegatiivseid baktereid.
Vaata Sool (anatoomia) ja Bacteroidetes
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Vaata Sool (anatoomia) ja Bakterid
Bioaktiivsus
Bioaktiivsus ehk bioloogiline aktiivsus on loodusteadustes (nt mullateaduses, biokeemias, molekulaarbioloogias, toitumisteaduses ja farmakokineetikas) kasutatav termin, mis viitab aine/ materjali spetsiifilisele toimele või organismide rakkudes toimuvate protsesside tulemile.
Vaata Sool (anatoomia) ja Bioaktiivsus
Bronhiaalastma
Bronhiaalastma ehk kopsuastma ehk astma (ka hingeldustõbi) on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mille korral tekib mitmesuguste ärritajate mõjul hingamisteede ahenemine ja hingamise raskenemine (düspnoe).
Vaata Sool (anatoomia) ja Bronhiaalastma
Crohni tõbi
Crohni tõbi ehk regionaalne enteriit on pikka aega (kuni terve eluea) kestev krooniline ägenemistega kulgev idiopaatiline põletikuline haigus, põletikulise soolehaiguse vorm, mis harilikult haarab kõiki soolekihte mitmete imetajate (sh inimese) seedetraktis (alates suust kuni pärakuni), tavaliselt peensoole alaosas või käärsooles.
Vaata Sool (anatoomia) ja Crohni tõbi
Depressioon
Depressioon on psüühikahäire, mille puhul on häiritud peaaju funktsioon kontrollida meeleolu.
Vaata Sool (anatoomia) ja Depressioon
Ektoderm
Ektoderm on embrüo varase arengu käigus moodustunud kolmest primaarsest lootelehest kõige välimine looteleht.
Vaata Sool (anatoomia) ja Ektoderm
Elund
Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).
Vaata Sool (anatoomia) ja Elund
Endoderm
Endoderm on gastrula kõige sisemisem looteleht.
Vaata Sool (anatoomia) ja Endoderm
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Vaata Sool (anatoomia) ja Ensüüm
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Vaata Sool (anatoomia) ja Eukarüoodid
Fakultatiivanaeroob
Fakultatiivanaeroobid ehk fakultatiivsed anaeroobid on bakterid (anaeroobid), kellel peale hapnikuhingamise on mineraalse hingamise võime ja kes võivad elada ka anaeroobses keskkonnas.
Vaata Sool (anatoomia) ja Fakultatiivanaeroob
Firmikuudid
''Bacillus subtilis'' ''Bacillus subtilis,'' ''Firmicutes'''e hõimkonna liige Firmikuudid (ladina Firmicutes; firmus, tugev, ja cutis, nahk) on bakterihõimkond, mis hõlmab väikese G+C sisaldusega (alla 50%) valdavalt grampositiivseid bakteriliike.
Vaata Sool (anatoomia) ja Firmikuudid
Gastroenteriit
Gastroenteriit on mittespetsiifiline termin, mida kasutatakse seedeelundkonna mitmesuguste haiguslike seisundite kirjeldamisel.
Vaata Sool (anatoomia) ja Gastroenteriit
Gastrulatsioon
Gastrulatsioon (ladina keeles gaster ehk "magu") ehk lootelehtede moodustumine on protsess hulkraksete loomade embrüonaalses arengus, mille tulemusel moodustub gastrula.
Vaata Sool (anatoomia) ja Gastrulatsioon
Haigus
Haigus (kreeka νόσος nosos 'haigus', 'tõbi', ladina morbus) on organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälve, mis põhjustab häireid organismi tegevuses.
Vaata Sool (anatoomia) ja Haigus
Hõimkond
Hõimkond (ladina phylum või divisio) on bioloogilise taksonoomia suurüksus, mis jaguneb klassideks, mõnikord ka alamhõimkondadeks.
Vaata Sool (anatoomia) ja Hõimkond
Hemorroidid
Kolmandas etapis hemorroid Hemorroidid ehk päraku veenikomud (ladina keeles haemorrhoides) on pärakukanali veenilaiendid.
Vaata Sool (anatoomia) ja Hemorroidid
Histoloogia
Histoloogia (1950) Histoloogia ehk koeõpetus on mikroanatoomia, botaanika, bioloogia, zooloogia ja meditsiiniteaduse allharu, mis uurib hulkraksete organismide rakkude ja kudede struktuuri, ehitust, arenemist ja talitlust ning patoloogiat.
Vaata Sool (anatoomia) ja Histoloogia
Homöostaas
Homöostaas tähendab bioloogias organismi parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus.
Vaata Sool (anatoomia) ja Homöostaas
Hormoonid
Hormoonid (vanakreeka keeles ὁρμᾶν (hormān) 'virgutama' 'ärritama') on väga erineva struktuuriga orgaaniliste ja bioaktiivse toimega essentsiaalsete, valdavalt endogeensete biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes iga päev hulkraksete organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist.
Vaata Sool (anatoomia) ja Hormoonid
Immuunsüsteem
Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.
Vaata Sool (anatoomia) ja Immuunsüsteem
Jämesool
Jämesool ja selle osad Jämesool (ladina keeles intestinum grassum) on selgroogsete loomade kõhuõõnes paiknev seedekanali lõpuosa, mis algab peensoole lõpust ja lõpeb pärakukanaliga (anaalkanaliga).
Vaata Sool (anatoomia) ja Jämesool
Kaksteistsõrmiksool
Kaksteistsõrmiksool (lühemalt: kaksteistsõrmik) ehk duodeenum on enamiku kõrgemate selgroogsete peensoole osa (inimesel 20–30 cm pikkune), mis järgneb maole.
Vaata Sool (anatoomia) ja Kaksteistsõrmiksool
Kasvaja
Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.
Vaata Sool (anatoomia) ja Kasvaja
Kelme
Kelme ehk serooskest ehk serooskelme ehk seroosne kelme (tunica serosa ehk serosa) on inimesel ja loomadel mõningaid kehaõõsi vooderdav ja mõningaid elundeid kattev õhuke rakukiht.
Vaata Sool (anatoomia) ja Kelme
Kloaak
Kloaak (ladina keeles cloaca) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosa lõpus paiknev elund, kuhu avanevad mitme elundi (seede-, eritus- ja suguelundite) juhad, moodustades ühe multifunktsionaalse avause kehas.
Vaata Sool (anatoomia) ja Kloaak
Koolera
Koolera (Cholera) on äge nakkushaigus, mille tekitajaks on kooleravibrioonid (Vibrio Cholerae).
Vaata Sool (anatoomia) ja Koolera
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Sool (anatoomia) ja Ladina keel
Lümf
Lümf ehk lümfivedelik (lad lympha) on enamiku selgroogsete lümfiteedes olev kehavedelik, mis kulgeb tsentraalselt ja valgub ülemisse õõnesveenisüsteemi.
Vaata Sool (anatoomia) ja Lümf
Limaskest
Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.
Vaata Sool (anatoomia) ja Limaskest
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Sool (anatoomia) ja Loomad
Looteleht
Looteleht on loomade (välja arvatud käsnade) lootelise arengu karikloote ehk gastrula staadiumis moodustuv rakukiht.
Vaata Sool (anatoomia) ja Looteleht
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Vaata Sool (anatoomia) ja Maolised
Maolukuti
Maolukuti ehk püloorus (ladina pylorus) on paljude selgroogsete loomade mao alumisim osa, mis läheb üle peensooleks.
Vaata Sool (anatoomia) ja Maolukuti
Meditsiinisõnastik
"Meditsiinisõnastik" on 1996.
Vaata Sool (anatoomia) ja Meditsiinisõnastik
Mesoderm
Mesoderm on embrüoblasti keskmine looteleht.
Vaata Sool (anatoomia) ja Mesoderm
Metaboliit
Metaboliit ehk ainevahetussaadus on organismis metabolismi tagajärjel tekkinud aine.
Vaata Sool (anatoomia) ja Metaboliit
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Vaata Sool (anatoomia) ja Metabolism
Mikrobioom
Mikrobioom on kommensiaalsete, sümbiootiliste ja patogeensete mikroorganismide ökoloogiline kooslus, mille elukeskkond on taimede või loomade peal ja sees.
Vaata Sool (anatoomia) ja Mikrobioom
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Vaata Sool (anatoomia) ja Mineraal
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Vaata Sool (anatoomia) ja Morfoloogia
Närvisüsteem
access-date.
Vaata Sool (anatoomia) ja Närvisüsteem
Niudesool
Niudesool (ladina ileum) on paljude selgroogsete loomade soole osa.
Vaata Sool (anatoomia) ja Niudesool
Organogenees
Organogenees on protsess embrüo arengus, kus gastrula lootelehtedest arenevad välja mitmed organid ja muud koed.
Vaata Sool (anatoomia) ja Organogenees
Parkinsoni tõbi
Parkinsoni tõbi (ladina keeles morbus Parkinson, lühend PD) on tundmatu tekkepõhjusega parkinsonism.
Vaata Sool (anatoomia) ja Parkinsoni tõbi
Patoloogia
Patoloogia (ladina pathologia) on üldisemas mõttes kõrvalekalle määratud normist.
Vaata Sool (anatoomia) ja Patoloogia
Pärak
naisel Pärak (ladina keeles anus) on loomadel, sealhulgas inimesel, seedekulgla (pärasoole) avaus keha pinnal, mille kaudu väljutatakse roe.
Vaata Sool (anatoomia) ja Pärak
Peensool
Peensool (ladina keeles intestinum tenue) on paljude selgroogsete loomade ja imetajate seedeelundkonda kuuluv elund.
Vaata Sool (anatoomia) ja Peensool
Rakk
Tuum 3. Ribosoom 4. Vesiikul 5. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik 6. Golgi kompleks 7. Tsütoskelett 8. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik 9. Mitokonder 10. Vakuool 11. Tsütoplasma 12. Lüsosoom 13. Tsentrosoom Rakuks (ladina cellula, ingl. keel. cell) nimetatakse kõikide elusorganismide väikseimat ehituslikku ja talitluslikku osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma (raku taastootmise faaside kaudu) ja vajadusel ka programmeeritud surma esile kutsuma.
Vaata Sool (anatoomia) ja Rakk
Rakumembraan
Rakumembraani skeem Rakumembraan ehk tsütoplasma membraan ehk plasmamembraan ehk välismembraan (ladina keeles membrana cellularis, pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja.
Vaata Sool (anatoomia) ja Rakumembraan
Seedekulgla
Seedekulgla ehk seedetrakt (ladina tractus digestorius,canalis digestorius) on kõrgemate organismide suupilu ja päraku vahel kulgev õõneselundeist koosnev kanaltee, mida söödud toit läbib.
Vaata Sool (anatoomia) ja Seedekulgla
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Vaata Sool (anatoomia) ja Selgroogsed
Sisenõrenäärmed
Sisenõrenäärmed ehk sisesekretoorsed näärmed (ladina glandulae endocrinae; glandula sine ductu) on peamiselt selgrootute ja selgroogsete loomade endokriinsüsteemi kuuluvad juhata näärmed.
Vaata Sool (anatoomia) ja Sisenõrenäärmed
Skisofreenia
Skisofreenia on psüühikahäire, mida iseloomustab ebatavaline sotsiaalne käitumine ja raskused reaalsuse mõistmisega.
Vaata Sool (anatoomia) ja Skisofreenia
Soolehatud
Soolehattudeks (ladina ains villus intestinalis; mitm villi intestinales) nimetatakse osade selgroogsete loomade peensoole ringkurdudes (plica circularis) paiknevaid limaskestajätkeid.
Vaata Sool (anatoomia) ja Soolehatud
Tühisool
Tühisool (ladina jejunum) on paljude selgroogsete loomade soole osa.
Vaata Sool (anatoomia) ja Tühisool
Trüptofaan
Trüptofaan (lühendatult Trp või W; keemiline valem C11H12N2O2) on üks 20-st aminohappest.
Vaata Sool (anatoomia) ja Trüptofaan
Tsöliaakia
Gluteeniallikad: nisu, speltanisu, oder ja rukkihelbed Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia (ka gluteenitalumatus, mittetroopiline spruu) on päriliku soodumusega krooniline haigus, mis avaldub nisu, rukist, otra ja kaera sisaldavate toitude söömisel.
Vaata Sool (anatoomia) ja Tsöliaakia
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Vaata Sool (anatoomia) ja Veri
Viirused
Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.
Vaata Sool (anatoomia) ja Viirused
Vitamiinid
Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes pidevalt vajalikud enamiku organismide peaaegu kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.
Vaata Sool (anatoomia) ja Vitamiinid
Tuntud ka kui Intestina, Intestinum, Sooled, Soolestik, Soolikas.