Sisukord
39 suhted: Alumiiniumoksiid, Argoon, Aurustumine, Derivatiseerimine, Desorptsioon, Fraktsioneeriv destillatsioon, Gaasikromatograafia, Gaasikromatograafia-massispektromeetria, Heelium, Ioon, Jaotuskromatograafia, Keemia Instituut, Kondensatsioon, Kontsentratsioon, Kromatograaf, Kromatograafia, Kromatograafia detektor, Kromatogramm, Kvarts, Lämmastik, Lenduvus, Massispektromeetria, Mihhail Tsvet, Nobeli auhind, Olaf Eisen, Pürolüüsigaasikromatograafia, Retentsiooniindeks, Sorptsioon, Statsionaarne faas, Täidiskolonn, Termostaat, Tseoliidid, Vedelik, Vesinik, 1903, 1941, 1944, 1947, 1950.
Alumiiniumoksiid
Alumiiniumoksiid Skaneeriva elektronmikroskoobi pilt, Tartu Ülikool Alumiiniumoksiid (keemiline valem Al2O3) on keemiline ühend, mille molekul koosneb kahest alumiiniumi ja kolmest hapniku aatomist.
Vaata Gaasikromatograafia ja Alumiiniumoksiid
Argoon
Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.
Vaata Gaasikromatograafia ja Argoon
Aurustumine
Faasisiirded Päikeseenergia kasutamine looduses pinnasest vee kogumiseks: 1 – läbipaistev plast, 2 – kivid plasti fikseerimiseks, 3 – veeauru kondensatsioon plasti alaküljel, 4 – vee kogumisnõu, 5 – voolik vee ammutamiseks kogumisnõust, 6 – pinnas Aurustumine on aine üleminek kondenseerunud faasist kõrgema energiaga gaasifaasi ehk aurufaasi.
Vaata Gaasikromatograafia ja Aurustumine
Derivatiseerimine
Derivatiseerimine (ehk funktsionaalrühma modifitseerimine) on keemias kasutatav võte, kui keemilise ühendi üks funktsionaalrühm asendatakse teise ainele vajalikke spetsiifilisi omadusi andva rühmaga: Derivatiseerimisel tuleb arvestada, et.
Vaata Gaasikromatograafia ja Derivatiseerimine
Desorptsioon
Desorptsioon on adsorptsiooni ja absorptsiooni (koosvõetuna sorptsiooni) pöördprotsess.
Vaata Gaasikromatograafia ja Desorptsioon
Fraktsioneeriv destillatsioon
Laboratoorne fraktsioneeriva destillatsiooni seade. Siin on fraktsioneerimiskolonn koos destillatsiooni pealisega Vigreux kolonn ehk deflegmaator Fraktsioneeriv destillatsioon on destillatsioonimeetod mõõdukalt erinevate keemistemperatuuridega vedelike lahutamiseks kasutades fraktsioneerimiskolonni (destillatsioonikolonni), milles toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon.
Vaata Gaasikromatograafia ja Fraktsioneeriv destillatsioon
Gaasikromatograafia
Gaasikromatograafilise seadme skeem. Näha on kandegaasiballoon, gaasivoolu regulaator, proovi sisestus aurustisse, kolonn ja termostaat selle ümber, detektor, gaaside väljumine ning isekirjuti, mis registreerib kromatogrammi termostaadi avatud uksega, kus on näha kapillaarkolonn Gaasikromatograafia (GC) on kromatograafia meetod lenduvate ühendite segu lahutamiseks paljukordse sorptsiooni ja desorptsiooni tingimustes.
Vaata Gaasikromatograafia ja Gaasikromatograafia
Gaasikromatograafia-massispektromeetria
GC-MS skemaatiliselt Gaasikromatograafia-massispektromeetria (GC-MS) on analüüsitava proovi komponentide lahutamise ja identifitseerimise meetod, milleks kasutatakse gaasikromatograaf-massispektromeeter seadmete tandemühendust.
Vaata Gaasikromatograafia ja Gaasikromatograafia-massispektromeetria
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Vaata Gaasikromatograafia ja Heelium
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Vaata Gaasikromatograafia ja Ioon
Jaotuskromatograafia
Jaotuskromatograafia hõlmab ainete segude kromatograafilise lahutamise neid meetodeid, milles korduvad sorptsiooni ja desorptsiooni protsessid toimuvad õhukeses vedeliku kihis (statsionaarne faas), mis on kantud kromatografeerimiseks kasutatavale tahkele adsorbendile või kapillaarkolonni seinale või kromatograafilisele paberile.
Vaata Gaasikromatograafia ja Jaotuskromatograafia
Keemia Instituut
Keemia Instituut (sama mis Teaduste Akadeemia Keemia Instituut või TA Keemia Instituut) on nüüdseks tegevuse lõpetanud Eesti teadusasutus.
Vaata Gaasikromatograafia ja Keemia Instituut
Kondensatsioon
Faasisiirete skeem Kondensatsioon ja kondenseerumine ehk tihenemine on aine üleminek gaasilisest agregaatolekust vedelasse (mõne allika järgi veeldumine) või tahkesse (mõne allika järgi härmatumine).
Vaata Gaasikromatograafia ja Kondensatsioon
Kontsentratsioon
Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.
Vaata Gaasikromatograafia ja Kontsentratsioon
Kromatograaf
Kromatograaf Kromatograaf on kompleksne seade, mida kasutatakse ainete segu kromatograafiliseks lahutamiseks koos tulemuste registreerimisega.
Vaata Gaasikromatograafia ja Kromatograaf
Kromatograafia
paber- ja õhukese kihi kromatograafia on skemaatiliselt sarnased): 1 – eluent, 2 – kromatograafiline paber või plaat, 3 – ainete segu komponentide liikumine alt üles, 4 – üksikkomponentide (standardite) liikumine alt üles, 5 – eluendi liikumine alt üles, 6 – joon, millele olid kantud proovid enne eluenti asetamist Kromatogramm: detekteeritud ioonid süsteemist väljumise järjestuses Kromatograafia on üldmõiste mitmesuguste laboratoorsete füüsikalis-keemiliste meetodite kohta, mida kasutatakse uuritavate ainete segu komponentide lahutamiseks paljukordse sorptsiooni ja desorptsiooni tingimustes.
Vaata Gaasikromatograafia ja Kromatograafia
Kromatograafia detektor
Kromatograafiadetektor (inglise chromatography detector) on seade, mis kuulub gaasikromatograafia (GC) või vedelikukromatograafia (LC) aparatuuri koosseisu ja mille ülesanne on teha nähtavaks ainesegu kromatograafilises kolonnis lahutunud komponente.
Vaata Gaasikromatograafia ja Kromatograafia detektor
Kromatogramm
Kromatogramm: detektori signaali intensiivsuse muutus ajas (lahutunud on kaks komponenti) Kromatogramm on kromatograafi registreerimisseadme väljund graafiliselt paberil või numbrilisel kujul ja näitab kromatograafiliselt lahutatud komponentide suhtelist sisaldust proovis.
Vaata Gaasikromatograafia ja Kromatogramm
Kvarts
Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Vaata Gaasikromatograafia ja Kvarts
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Vaata Gaasikromatograafia ja Lämmastik
Lenduvus
Lenduvus on mingi aine (keemilise ühendi) omadus, mis näitab, kui kergesti see aine aurustub.
Vaata Gaasikromatograafia ja Lenduvus
Massispektromeetria
Skeem massispektromeetri põhilistest osadest Massispektromeetria (MS) on analüütilise keemia meetod, millega on võimalik mõõta osakeste massi ja elektrilaengu suhet (m/z, kus m on iooni mass, z on iooni laeng).
Vaata Gaasikromatograafia ja Massispektromeetria
Mihhail Tsvet
Mihhail Tswett u 1900 Mihhail Semjonovitš Tswett (14. mai 1872 Asti, Itaalia – 26. juuni 1919 Voronež) oli vene botaanik, kromatograafia leiutaja.
Vaata Gaasikromatograafia ja Mihhail Tsvet
Nobeli auhind
Nobeli auhinna medali lihtsustatud kujutis. Erik Lindbergi loodud medali tegelik kujundus on autorikaitse objekt. Video Jennifer Doudnale Nobeli medali üleandmisest Berkeleys 2020. aastal Nobeli auhind (ka Nobeli preemia) on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind.
Vaata Gaasikromatograafia ja Nobeli auhind
Olaf Eisen
Olaf Eisen (28. aprill 1920 Tartu – 14. märts 1989 Tallinn) oli eesti keemik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1972).
Vaata Gaasikromatograafia ja Olaf Eisen
Pürolüüsigaasikromatograafia
MS-detektor Pürolüüsigaasikromatograafia (pürolüüsikromatograafia) on analüütilise keemia meetod, mis võimaldab uurida kõrgmolekulaarseid materjale sellele iseloomulike pürolüüsiproduktide (fragmentide) gaasikromatograafilise "sõrmejälje" põhjal.
Vaata Gaasikromatograafia ja Pürolüüsigaasikromatograafia
Retentsiooniindeks
Retentsiooniindeks ehk Kovatsi indeks on orgaanilist ühendit iseloomustav suurus, mis arvutatakse välja selle aine gaasikromatograafilise kolonni läbimise suhtelise aja (suhtelise retentsiooniaja) põhjal.
Vaata Gaasikromatograafia ja Retentsiooniindeks
Sorptsioon
Sorptsioon (ka sorbeerumine, sorbeerimine) on gaasi, vedeliku või mõne nende komponendi neeldumine vedelikus või tahkes aines või kogunemine tahke aine pinnale.
Vaata Gaasikromatograafia ja Sorptsioon
Statsionaarne faas
Statsionaarne faas ehk liikumatu faas on kromatograafilises süsteemis fikseeritud tahke aine (sorbent, geel, kolonni sisesein) või selle pinnale kantud spetsiaalne vedelik, mis interakteerub keemiliste ühenditega erinevalt ning seetõttu eluendi voolus ainete segu komponendid lahutuvad üksteisest.
Vaata Gaasikromatograafia ja Statsionaarne faas
Täidiskolonn
Tüüpiline kolonnkromatograafia seade Täidiskolonn (nimetatakse ka pakitud kolonn) on keemialaboris või -tööstuses teatud protsesside läbiviimiseks kasutatav inertsest materjalist toru (kolonn, silinder), milles on tahke sobivate omadustega täidis.
Vaata Gaasikromatograafia ja Täidiskolonn
Termostaat
Termostaat ehk ultratermostaat on soojuslikult isoleeritud anum (ruum) püsiva temperatuuri hoidmiseks.
Vaata Gaasikromatograafia ja Termostaat
Tseoliidid
Senckenbergi loodusmuuseumist Tseoliidid on mineraalide rühm, mis koosnevad vett sisaldavaist alumosilikaatidest, kus katioonideks on peamiselt kaltsium ja naatrium, vahel kaalium, baarium ja strontsium ning mõnikord magneesium ja mangaan.
Vaata Gaasikromatograafia ja Tseoliidid
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Vaata Gaasikromatograafia ja Vedelik
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Gaasikromatograafia ja Vesinik
1903
1903.
Vaata Gaasikromatograafia ja 1903
1941
1941.
Vaata Gaasikromatograafia ja 1941
1944
1944.
Vaata Gaasikromatograafia ja 1944
1947
1947.
Vaata Gaasikromatograafia ja 1947
1950
1950.
Vaata Gaasikromatograafia ja 1950
Tuntud ka kui Gaasi-vedelikukromatograafia, Gaaskromatograafia, Kapillaarkolonn.