Sisukord
174 suhted: Aafrika, Ajalugu, Aleksandria, Anglikaani kirik, Antakya, Antiigileksikon, Areios, Arianism, Aristoteles, Arles, Athanasios (täpsustus), Athanasius, Augusta Treverorum, Şūr, Õigeusu kirik, Britannia, Constans, Constantinus II, Constantinus Suur, Constantius II, Diakon, Dogma, Eesti keel, Egiptus, Eksarh, Ekskommunikatsioon, Erak, Eusebios Kaisareast, Evangeelium, Fanatism, Filosoofia, Gallia, Grammatika, Gregorios Nyssast, Hagiograafia, Hambavalu, Haridus, Hieronymus, Hilarius Poitiers'st, Hispaania, Homeros, Huumor, Ideoloogia, Ikoon, Illüüria, Inimene, Inkarnatsioon, Iraan, Itaalia, Jeesus, ... Laienda indeks (124 rohkem) »
- Kiriku doktorid
- Kirikuisad
- Sündinud 290. aastatel
- Surnud 373
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Vaata Athanasios ja Aafrika
Ajalugu
Mõistega "ajalugu" tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.
Vaata Athanasios ja Ajalugu
Aleksandria
Aleksandria on Egiptuse linn Vahemere rannikul.
Vaata Athanasios ja Aleksandria
Anglikaani kirik
Anglikaani kirik on õpetuse laadilt protestantlik, hierarhiliselt struktuurilt ja jumalateenistuse korralt katoliiklik Suurbritannia riigikirik.
Vaata Athanasios ja Anglikaani kirik
Antakya
Antakya (araabia انطاكية (Anţākīyah)) on linn Türgis, Hatay provintsi keskus.
Vaata Athanasios ja Antakya
Antiigileksikon
"Antiigileksikon" on 1983.
Vaata Athanasios ja Antiigileksikon
Areios
Areios (ladinapäraselt Arius; 250/256–336) oli kristlik presbüter Aleksandriast.
Vaata Athanasios ja Areios
Arianism
Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.
Vaata Athanasios ja Arianism
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Vaata Athanasios ja Aristoteles
Arles
Arles on linn Lõuna-Prantsusmaal Provence-Alpes-Côte d'Azuri piirkonnas Bouches-du-Rhône'i departemangus.
Vaata Athanasios ja Arles
Athanasios (täpsustus)
Athanasios on mehenimi, mis on kristlikus nimeruumis saanud alguse Athanasios Suurest (Aleksandria piiskopi ehk patriarhina Athanasios I).
Vaata Athanasios ja Athanasios (täpsustus)
Athanasius
Athanasius on mehenimi, mis on kasutusel püha Athanasios Suure (suri 373) nime (nimi Athanasios) ladinapärase kujuna.
Vaata Athanasios ja Athanasius
Augusta Treverorum
Roomlaste rajatud sild Trieris Augusta Treverorum Augusta Treverorum oli roomlaste rajatud linn, mis on tänapäeva Trieri eelkäija.
Vaata Athanasios ja Augusta Treverorum
Şūr
Şūr on sadamalinn Liibanoni lõunaosas ja Lõuna-Liibanoni kubernerkonna keskus.
Vaata Athanasios ja Şūr
Õigeusu kirik
Rumeenia õigeusu kiriku peakirik Õigeusu kristlaste protsentuaalne jaotus riigiti Õigeusu kirik (ka ortodoksne kirik; vananenud nimetus ka kreeka-katoliku kirik, mida tänapäeval kasutatakse hoopis teise kiriku kohta) ehk Püha Üleilmne Apostlik-Õigeusu Kirik on 1054.
Vaata Athanasios ja Õigeusu kirik
Britannia
Britannia on muistne ühisnimi Inglismaa, Walesi ja Šotimaa kohta.
Vaata Athanasios ja Britannia
Constans
Keiser Constansi marmorbüst Constans (täisnimega Flavius Julius Constans; 320/323 – veebruar 350) oli Vana-Rooma keiser aastatel 337–350.
Vaata Athanasios ja Constans
Constantinus II
Constantinus II (täisnimega Flavius Claudius Constantinus; 316 Arles – 340 Aquileia) oli Vana-Rooma keiser aastatel 337–340.
Vaata Athanasios ja Constantinus II
Constantinus Suur
Constantinus I Suur (ladina keeles Constantinus I Maximus; Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus); sünninimi Gaius Flavius Valerius Constantinus; 27. veebruar 272 Naissus – 22. mai 337 Ankyronis) oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima.
Vaata Athanasios ja Constantinus Suur
Constantius II
Constantius II pildiga kuldmünt Constantius II (kreekapäraselt Konstantios; täisnimega Flavius Julius Constantius; 7. august 317 Sirmium – 3. november 361 Tarsuse lähistel) oli Vana-Rooma keiser aastatel 337–361.
Vaata Athanasios ja Constantius II
Diakon
Diakon on luterliku, õigeusu, nelipühi, katoliku kiriku ja vanade idakirikute abivaimulik.
Vaata Athanasios ja Diakon
Dogma
Dogma on religioonis väide, milles ei kahelda, mida usutakse.
Vaata Athanasios ja Dogma
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Vaata Athanasios ja Eesti keel
Egiptus
Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks.
Vaata Athanasios ja Egiptus
Eksarh
Eksarh (kreeka keeles exarchos 'valitseja, asehaldur') on piiskop, kes valitseb suurt kirikuala (eksarhaati), mis reeglina asub väljaspool selle maa piire, kus paikneb patriarhaat.
Vaata Athanasios ja Eksarh
Ekskommunikatsioon
Friedrich II Ekskommunikatsioon on kirikust väljaheitmine (lahutamine kiriku osadusest).
Vaata Athanasios ja Ekskommunikatsioon
Erak
Budistist erak Hsu Yun Erak ehk üksiklane ehk eremiit on muust maailmast eraldunud inimene, kes on erakluses ehk üksilduses.
Vaata Athanasios ja Erak
Eusebios Kaisareast
Eusebios Kaisareast (kreeka keeles Ευσέβιος ο Καισαρείας; ladina keeles Eusebius Pamphili, 260/265 – 339/340) oli varakristlik kirjanik.
Vaata Athanasios ja Eusebios Kaisareast
Evangeelium
Rylandsi raamatukogu papüüruse P52 esikülg, Johannese evangeelium, 2. saj pKr Evangeelium (kreeka keeles εὐαγγέλιον euangelion.
Vaata Athanasios ja Evangeelium
Fanatism
Fanatism on millegi äärmuslik, kirglik, norme ületav harrastamine, pooldamine, kaitsmine.
Vaata Athanasios ja Fanatism
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Vaata Athanasios ja Filosoofia
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Vaata Athanasios ja Gallia
Grammatika
Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.
Vaata Athanasios ja Grammatika
Gregorios Nyssast
Gregorios Nyssast Gregorius Nyssast (القديس غريغوريوس النيصي; Άγιος Γρηγόριος Νύσσης; u 335 – pärast 394) oli väljapaistev 4. sajandi teoloog, Kapadookias asuva Nyssa linna piiskop aastail 372–376 ja uuesti alates aastast 378 kuni oma surmani 395.
Vaata Athanasios ja Gregorios Nyssast
Hagiograafia
Hagiograafia (kreeka keeles ἅγιος hagios 'püha'ja γραφία graphia 'kirjutamine') on pühakuid, nende elu ja tegusid käsitlev kirjandus ning uurimistöö.
Vaata Athanasios ja Hagiograafia
Hambavalu
Hambavalu on valu ühes või mitmes hambas või hamba tugistruktuurides.
Vaata Athanasios ja Hambavalu
Haridus
Indoktrineerimine klassiruumis, poliitilise sisu lisamine õppematerjali või õpetajad, kes kuritarvitavad oma rolli õpilaste sisendamisel, lähevad vastuollu mõttevabadust ja kriitilist mõtlemist taotleva hariduse eesmärkidega. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib.
Vaata Athanasios ja Haridus
Hieronymus
Sophronius Eusebius Hieronymus (347 Stridon (praegu Štrigova), Istria (praegu Horvaatia) – 30. september 420 Petlemm) oli Vana-Rooma kristlik õpetlane, teoloog ja kirikuisa, Piibli ladina keelde tõlkija.
Vaata Athanasios ja Hieronymus
Hilarius Poitiers'st
Hilariuse ordineerimine piiskopiks, 14. sajandi illustratsioon "Legenda aurea" käsikirjast Hilariuse eluloo algus 12. sajandi käsikirjas (Codex Bodmer 127 lk 144r) Hilarius Poitiers'st (u 300 või 315 Poitiers – u 368 Poitiers), ka Poitiers' Hilarius (ladina keeles Hilarius Pictaviensis, prantsuse keeles Saint-Hilaire) oli Poitiers' piiskop ja teoloog, on kristlik pühak ja kiriku doktor.
Vaata Athanasios ja Hilarius Poitiers'st
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Vaata Athanasios ja Hispaania
Homeros
Homerose pea ("Epimenidese tüüp"). Jäljendus Kreeka originaali (5. sajand eKr) Rooma koopiast. Müncheni glüptoteek. Homerose büst. Hellenismiaegse originaali (2. sajand eKr) Rooma koopia. Marmor. Pärineb Baiaest Itaalias. Briti Muuseum. Niinimetatud hellenistlikku pimedatüüpi võib kõrvutada Pergamoni altari figuuridega.
Vaata Athanasios ja Homeros
Huumor
Naeratus võib olla huumorimeele väljenduseks. Maal William Shakespeare tegelasest Falstaffist, kunstnik Eduard von Grützner Huumor on vahend, mille eesmärk on esile kutsuda naermist ja pakkuda meelelahutust.
Vaata Athanasios ja Huumor
Ideoloogia
Ideoloogia on kogum ideid (mõtteid, plaane, hinnanguid, huvisi, eelistusi, väärtusi, hoiakuid jne), mis on organiseeritud süstemaatilisel viisil ning juhivad inimeste või nende gruppide poliitilist tegutsemist.
Vaata Athanasios ja Ideoloogia
Ikoon
Vladimiri Jumalaema ikoon. 12. saj. Tretjakovi galerii, Moskva Andrei Rubljov. Kolmainsus. Umbes 1410. Tretjakovi galerii, Moskva Ikoon (kreeka keeles εἰκών eikōn 'kuju', 'kujutis') on enamasti puidule maalitud pühapilt idakirikus, millel on kujutatud Jeesus Kristust, Maarjat, mõnd pühakut, inglit või püha ajaloo või kirikuloo stseeni.
Vaata Athanasios ja Ikoon
Illüüria
Illüüria oli antiikajal piirkond Aadria mere idarannikul Balkani poolsaarel ligikaudu tänapäeva Albaania, Horvaatia ja Bosnia ja Hertsegoviina aladel.
Vaata Athanasios ja Illüüria
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Vaata Athanasios ja Inimene
Inkarnatsioon
Inkarnatsioon, ka kehastumine, lihakssaamine või lihastumine (ladina keelest: incarnare, incarnatio) on teatava jõu või väe, jumala või vaimu ilmumine, avaldumine või sündimine elava ja tunnetava olendina.
Vaata Athanasios ja Inkarnatsioon
Iraan
Iraan (pärsia keeles ايران, kuni 1930-ndateni tuntud ka kui Pärsia) on riik Lähis-Idas.
Vaata Athanasios ja Iraan
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Athanasios ja Itaalia
Jeesus
Jeesus (aramea keeles יהשוה Ješua või Ješu; kreekapäraselt Ἰησοῦς Iesus) ehk Jeesus Naatsaretist (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr Petlemmas Juudamaal; suri tõenäoliselt kas 7.
Vaata Athanasios ja Jeesus
Jeruusalemm
Kaljutempel Jeruusalemm (vanemas kirjaviisis Jeruusalem) on Iisraeli pealinn (vaata Jeruusalemma seadus) ja riigi suurim linn.
Vaata Athanasios ja Jeruusalemm
Julianus (keiser)
Flavius Claudius Iulianus Julianus Apostata (ka Julianus Usutaganeja; sünninimi Flavius Claudius Julianus; 332 Konstantinoopol – 26. juuni 363 Ktesiphoni lähedal) oli Rooma keiser aastast 361 kuni surmani.
Vaata Athanasios ja Julianus (keiser)
Julius I
Julius I (ladinapäraselt Iulius I) oli paavst 337–352.
Vaata Athanasios ja Julius I
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Vaata Athanasios ja Jumal
Kairo
Kairo kesklinn Kairo (araabia keeles القاهرة Al-Qāhirah 'tugev' või 'vallutaja') on Egiptuse pealinn ja Aafrika suurim linn.
Vaata Athanasios ja Kairo
Katedraal
Püha Demetriose kirikus Thessalonikis Piiskopitool Rooma Santa Maria in Trastevere kiriku apsiidis Katedraal (ladina keeles ecclesia cathedralis, 'piiskopitooli kirik') ehk toomkirik, ka piiskoplik kirik, on piiskopkonna (diötseesi, eparhia) peakirik, see tähendab kirik, kus harilikult teenib piiskop ja mida peetakse piiskopkonna keskmeks.
Vaata Athanasios ja Katedraal
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Vaata Athanasios ja Katoliku kirik
Ketserlus
Ketserlus ehk hereesia (kreeka keeles αἵρεσις hairesis, 'valik, valitud asi', hilisem tähendus 'erakond, koolkond, uskkond') on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine.
Vaata Athanasios ja Ketserlus
Kirikudoktor
püha Isidorus Sevillast, 6.–7. sajandil elanud Kiriku õpetaja Kirikudoktor (ladina keeles doctor ecclesiae) on tiitel, mida katoliku kirikus on antud isikutele, kellel on olnud kujundav mõju kiriku õpetusele.
Vaata Athanasios ja Kirikudoktor
Kirikuisa
Kirikuisasid kujutav 11. sajandi Kiievi-Vene miniatuur Kirikuisasid kujutav seinamaal Kurbinovo Püha Jüri kiriku apsiidis Põhja-Makedoonias Gregorius Teoloog). Kreeka, 1500. aasta paiku Altariretaabel nelja kirikuisaga: Hieronymus, Augustinus, Gregorius Suur, Ambrosius. Michael Pacher, 1483 Kirikuisa (vanakreeka keeles πατὴρ ἐκκλησιάστικος patḗr ekklēsiástikos, ladina keeles pater ecclesiae) all mõistetakse 1.–8.
Vaata Athanasios ja Kirikuisa
Konstantinoopol
Kostantiniyye'i kesklinna (''Stamboul'') siluett 1896. aasta postkaardil Konstantinoopol (kreeka keeles 'Constantinuse linn') on İstanbuli endine nimi.
Vaata Athanasios ja Konstantinoopol
Koptid
Egiptuse president Jamāl ‘Abd an-Nāşir kohtub kopti piiskoppide delegatsiooniga (1965) Koptid (ⲟⲩⲢⲉⲙ̀ⲛⲭⲏⲙⲓ ̀ⲛ̀Ⲭⲣⲏⲥⲧⲓ̀ⲁⲛⲟⲥ) on peamiselt Egiptuse linnades elav rahvas, muistsete egiptlaste järeltulijad.
Vaata Athanasios ja Koptid
Kotkanina
Kotkanina on nina Saare maakonnas Saaremaa vallas Ansekülas.
Vaata Athanasios ja Kotkanina
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Vaata Athanasios ja Kreeka keel
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Vaata Athanasios ja Kristlus
Liberius
Liberius oli paavst 352–366.
Vaata Athanasios ja Liberius
Logos
Logos on vanakreeka tavakeele sõna ja vanakreeka filosoofia termin, mille mitmetahuline tähendus on aja jooksul muutunud.
Vaata Athanasios ja Logos
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Vaata Athanasios ja Luterlus
Mai
Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.
Vaata Athanasios ja Mai
Märter
Albrecht Dürer, "Märtrite hukkamine", 1508, Viin, Kunsthistorisches Museum Sebastia nelikümmend märtrit kannatamas, Kristus ja märtreile saadetud kroonid nende kohal. 19. sajandi lõpu ikoon Märter (kreeka keeles μάρτυς mártys 'tunnistaja' sõnatüvest μάρτυρ- mártyr-), arhailisema nimetusega veretunnistaja, on oma usu või veendumuste pärast kannatanud ja hukatud inimene.
Vaata Athanasios ja Märter
Mediolanum
Mediolanumi kaart Mediolanum (tänapäeva Milano) oli keldi hõimu insuberide tähtsaim asula Gallia Cisalpinas.
Vaata Athanasios ja Mediolanum
Milano
Milano (itaalia keeles Milano, Milano murdes Milán, Milan) on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Milano provintsi halduskeskus.
Vaata Athanasios ja Milano
Milano edikt
Milano edikt (313) oli proklamatsioon, mis kehtestas ristiusu Rooma riigis sallitud usuks.
Vaata Athanasios ja Milano edikt
Munklus
Munklus on usueluvorm, mis põhineb askeetlikul ilmalikust elust eraldumisel, abielutusel ja võimalikult intensiivsel kultusetoiminguis osalemisel.
Vaata Athanasios ja Munklus
Nikaia I kirikukogu
Nikaia esimene kirikukogu peeti Nikaias, tänapäeva Türgi aladel, 20. mai kuni 25. juulil 325.
Vaata Athanasios ja Nikaia I kirikukogu
Nikaia usutunnistus
Nikaia usutunnistus on Nikaia I kirikukogul 325.
Vaata Athanasios ja Nikaia usutunnistus
Nikomeedia
Nikomeedia ehk Nikomedeia (kreeka keeles Νικομήδεια) oli ajalooline linn Väike-Aasias, tänapäeval tuntud kui Türgi linn İzmit.
Vaata Athanasios ja Nikomeedia
Ortodoksia
Ortodoksia ehk ortodokssus ehk õigeusklikkus (kreeka keeles orthodoxía sõnadest orthós 'õige' ja dóxa 'õpetus', 'austamine') on kõige üldisemas mõttes traditsioonilisest õpetusest, ideoloogiast või teguviisist kinnipidamine ning vastandub heterodoksiale.
Vaata Athanasios ja Ortodoksia
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Athanasios ja Paavst
Pagulus
Süüria kodusõja põgenikelaager. Jordaania, 18. juuli 2013. Pagulus ehk maapagu ehk eksiil on sunnitud lahkumine elukohast.
Vaata Athanasios ja Pagulus
Pühak
Pühak on püha isik; legendaarne inimene või ajalooline isik, keda austatakse, kelle usklikkus ja vagadus avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu jumal maailmas toimib.
Vaata Athanasios ja Pühak
Piibel
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Vaata Athanasios ja Piibel
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Vaata Athanasios ja Piiskop
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Vaata Athanasios ja Platon
Preester
Preester (ladinakeelsest sõnast presbyter.
Vaata Athanasios ja Preester
Presbüter
Presbüter (kreeka keeles presbyteros, vanem) oli varakristlikus kirikus kogudusevanem.
Vaata Athanasios ja Presbüter
Retoorika
Retoorika hõlmab suulise kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti.
Vaata Athanasios ja Retoorika
Rimini
Rimini on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Rimini provintsi halduskeskus.
Vaata Athanasios ja Rimini
Ristimine
Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.
Vaata Athanasios ja Ristimine
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Vaata Athanasios ja Rooma
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Vaata Athanasios ja Rooma riik
Sekretär
Sekretär on asjaajamist (kirjavahetust, telefonikõnesid, külastusi jne) korraldav ametnik või töötaja, protokollija.
Vaata Athanasios ja Sekretär
Sofia
Sofia on Bulgaaria pealinn.
Vaata Athanasios ja Sofia
Teeba (Egiptus)
Luxori tempel Teeba (egiptuse keeles Uue riigi ajal Waset, varem ka Niut, Niut-reset; vanakreeka keeles Θῆβαι Thēbai) oli linn Ülem-Egiptuses Niiluse jõe kaldal, umbes 800 km Vahemerest lõunas.
Vaata Athanasios ja Teeba (Egiptus)
Teoloog
Teoloog on vastava hariduse (mag. theol; dr. theol) saanud usuteadlane.
Vaata Athanasios ja Teoloog
Traakia
Traakia tänapäevased piirid Bulgaarias, Kreekas ja Türgis Traakia (bulgaaria keeles Тракия (Trakiya), kreeka keeles Θράκη (Thráki), türgi keeles Trakya) on ajalooline ja geograafiline piirkond Kagu-Euroopas.
Vaata Athanasios ja Traakia
Trier
Porta Nigra Trier on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Moseli kaldal.
Vaata Athanasios ja Trier
Usund
Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm.
Vaata Athanasios ja Usund
Uus testament
Uus testament (ka Uus Testament, lühend UT; kreeka keeles Καινή Διαθήκη, eesti keeles ka uus leping) on piibli teine osa.
Vaata Athanasios ja Uus testament
Uusplatonism
Uusplatonism ehk neoplatonism on 3.
Vaata Athanasios ja Uusplatonism
Vaimulik
Vaimulik on eesti keeles.
Vaata Athanasios ja Vaimulik
Valens
Valens (täisnimi Flavius Julius Valens Augustus; 328 Cibalae – 9. august 378 Adrianoopol) oli Ida-Rooma keiser aastatel 364–378.
Vaata Athanasios ja Valens
Valentinianus I
Solidus Valentianus I valitsusajast. Valentinianus I (täisnimega Flavius Valentinianus Augustus; 321 Cibalae (Vinkovci) – 17. november 375) oli Vana-Rooma keiser 364.
Vaata Athanasios ja Valentinianus I
Vanasüüria keel
Vanasüüria keel ehk süüria keel on aramea keele keskmurdel põhinev kirjakeel.
Vaata Athanasios ja Vanasüüria keel
Võltsimine
Võltsimine on dokumendi, kunstiteose, allkirja, väärtpaberi, raha vm järeletegemine või ümbertegemine petmise eesmärgil.
Vaata Athanasios ja Võltsimine
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Athanasios ja Vene keel
1. veebruar
1.
Vaata Athanasios ja 1. veebruar
10. oktoober
10.
Vaata Athanasios ja 10. oktoober
11. juuli
11.
Vaata Athanasios ja 11. juuli
17. aprill
17.
Vaata Athanasios ja 17. aprill
17. sajand
17.
Vaata Athanasios ja 17. sajand
18. jaanuar
18.
Vaata Athanasios ja 18. jaanuar
18. märts
18.
Vaata Athanasios ja 18. märts
2. mai
2.
Vaata Athanasios ja 2. mai
20. veebruar
20.
Vaata Athanasios ja 20. veebruar
21. juuli
21.
Vaata Athanasios ja 21. juuli
21. veebruar
21.
Vaata Athanasios ja 21. veebruar
22. mai
22.
Vaata Athanasios ja 22. mai
22. oktoober
22.
Vaata Athanasios ja 22. oktoober
23. november
23.
Vaata Athanasios ja 23. november
24. detsember
24.
Vaata Athanasios ja 24. detsember
24. oktoober
24.
Vaata Athanasios ja 24. oktoober
24. veebruar
24.
Vaata Athanasios ja 24. veebruar
26. juuni
26.
Vaata Athanasios ja 26. juuni
293
293.
Vaata Athanasios ja 293
295
295.
Vaata Athanasios ja 295
296
296.
Vaata Athanasios ja 296
298
298.
Vaata Athanasios ja 298
3. november
3.
Vaata Athanasios ja 3. november
30. november
30.
Vaata Athanasios ja 30. november
30. oktoober
30.
Vaata Athanasios ja 30. oktoober
300
300.
Vaata Athanasios ja 300
31. detsember
31.
Vaata Athanasios ja 31. detsember
311
311.
Vaata Athanasios ja 311
313
313.
Vaata Athanasios ja 313
318
318.
Vaata Athanasios ja 318
319
319.
Vaata Athanasios ja 319
321
321.
Vaata Athanasios ja 321
323
323.
Vaata Athanasios ja 323
325
325.
Vaata Athanasios ja 325
328
328.
Vaata Athanasios ja 328
331
331.
Vaata Athanasios ja 331
334
334.
Vaata Athanasios ja 334
335
335.
Vaata Athanasios ja 335
336
336.
Vaata Athanasios ja 336
337
337.
Vaata Athanasios ja 337
339
339.
Vaata Athanasios ja 339
340
340.
Vaata Athanasios ja 340
341
341.
Vaata Athanasios ja 341
342
342.
Vaata Athanasios ja 342
343
343.
Vaata Athanasios ja 343
345
345.
Vaata Athanasios ja 345
346
346.
Vaata Athanasios ja 346
350
350.
Vaata Athanasios ja 350
351
351.
Vaata Athanasios ja 351
353
353.
Vaata Athanasios ja 353
355
355.
Vaata Athanasios ja 355
356
356.
Vaata Athanasios ja 356
357
357.
Vaata Athanasios ja 357
358
358.
Vaata Athanasios ja 358
359
359.
Vaata Athanasios ja 359
360
360.
Vaata Athanasios ja 360
361
361.
Vaata Athanasios ja 361
362
362.
Vaata Athanasios ja 362
363
363.
Vaata Athanasios ja 363
364
364.
Vaata Athanasios ja 364
365
365.
Vaata Athanasios ja 365
366
366.
Vaata Athanasios ja 366
373
373.
Vaata Athanasios ja 373
381
381.
Vaata Athanasios ja 381
4. sajand
4.
Vaata Athanasios ja 4. sajand
5. oktoober
5.
Vaata Athanasios ja 5. oktoober
8. juuni
8.
Vaata Athanasios ja 8. juuni
9. veebruar
9.
Vaata Athanasios ja 9. veebruar
Vaata ka
Kiriku doktorid
- Albert Suur
- Ambrosius
- Aquino Thomas
- Athanasios
- Augustinus
- Canterbury Anselm
- Dionysios Areopagites
- Epifanius Salamisest
- Gregorios Nyssast
- Gregorius I
- Hieronymus
- Hilarius Poitiers'st
- Hildegard Bingenist
- Johannes Damaskusest
- Kirikudoktor
- Leo I (paavst)
- Lisieux' püha Thérèse
- Nestorius
- Polykarpos
- Sevilla Isidorus
- Siena Katariina
- Teresa Ávilast
Kirikuisad
- Ambrosius
- Athanasios
- Athenagoras
- Augustinus
- Cassiodorus
- Clemens I
- Damasus I
- Epifanius Salamisest
- Eusebios Kaisareast
- Gregorios Nyssast
- Gregorius I
- Hieronymus
- Hilarius Poitiers'st
- Hippolytus (vastupaavst)
- Ignatios Antiookiast
- Johannes Damaskusest
- Kirikuisa
- Lactantius
- Leo I (paavst)
- Meliton Sardesest
- Origenes
- Pantainos
- Patristika
- Polykarpos
- Sevilla Isidorus
- Tertullianus
Sündinud 290. aastatel
- Athanasios
- Pappos
Surnud 373
- Athanasios
Tuntud ka kui Atanasius, Athanasios Aleksandriast, Athanasios Suur, Athanasius Aleksandriast, Athanasius I, Athanasius Suur, Kiriku sammas, Ortodoksia isa.