Sisukord
43 suhted: Alexander von Oettingen, Alexander von Oettingen (1798–1846), Arthur von Oettingen, Baltisakslased, Fjodor von Lysander, Georg von Oettingen, Hobune, Joachim Heinrich von Oettingen, Kalkūni mõis, Kammeri mõis, Kuramaa, Läti keel, Liivimaa kubermang, Liivimaa kuberneride loend, Liivimaa maamarssal, Liivimaa maanõunik, Luua mõis, Magnus von Essen (1796–1869), Metsiku mõis, Riia, Riiginõunik (Venemaa), Tartu, Tartu Ülikool, Tartumaa, Tõeline riiginõunik, Vana-Gulbene mõis, Vene keel, Visusti, 18. mai, 1823, 1841, 1843, 1857, 1862, 1868, 1869, 1886, 1889, 19. jaanuar, 1908, 22. juuli, 5. juuli, 7. aprill.
Alexander von Oettingen
Alexander von Oettingen Alexander Konstantin von Oettingen (12. detsember 1827, Visusti mõis, Äksi kihelkond, Tartumaa – 8. august 1905, Tartu) oli baltisaksa usuteadlane.
Vaata August von Oettingen ja Alexander von Oettingen
Alexander von Oettingen (1798–1846)
Alexander von Oettingen (29. märts (vkj 18. märts) 1798 Peterburi – 1. oktoober (vkj 19. september) 1846 Tartu) oli Liivimaa maamarssal ning Visusti ja Luua, Kuremaa, Vaimastvere ja Ripuka mõisnik.
Vaata August von Oettingen ja Alexander von Oettingen (1798–1846)
Arthur von Oettingen
Arthur Joachim von Oettingen u 1870. aastal Arthur Joachim von Oettingen (28. märts 1836 Luua mõis, Palamuse kihelkond, Tartumaa – 5. september 1920 Bensheim, Hesseni Rahvariik, Saksamaa) oli Eesti baltisaksa füüsik, meteoroloog ja muusikateoreetik.
Vaata August von Oettingen ja Arthur von Oettingen
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Vaata August von Oettingen ja Baltisakslased
Fjodor von Lysander
Fjodor Vladimir von Lysander (ka Friedrich Woldemar von Lysander; vene Федор (ФридрихВальдемар) Станиславович Лизандер; 16. oktoober 1816 – 15. veebruar 1893 Pavlovsk) oli baltisaksa päritolu Venemaa riigitegelane.
Vaata August von Oettingen ja Fjodor von Lysander
Georg von Oettingen
Georg Philipp von Oettingen Georg Philipp von Oettingen (10. (ukj 22. november) 1824 Visusti – 3. (ukj16. veebruar) 1916 Tartu) oli Liivimaa arstiteadlane, Tartu ülikooli rektor 1868–1876 ja Tartu linnapea 1878–1891.
Vaata August von Oettingen ja Georg von Oettingen
Hobune
Hobused Baskimaal mägedes Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.
Vaata August von Oettingen ja Hobune
Joachim Heinrich von Oettingen
Joachim Heinrich von Oettingen (1726–1786) oli Eestimaa mõisnik.
Vaata August von Oettingen ja Joachim Heinrich von Oettingen
Kalkūni mõis
Kalkūni mõisa peahoone Kalkūni mõis (läti keeles Kalkūnes muiža, saksa keeles Kalkuhnen) oli mõis Kuramaal Daugavpilsi kihelkonnas.
Vaata August von Oettingen ja Kalkūni mõis
Kammeri mõis
Kammeri mõis (saksa keeles Duckershof) oli rüütlimõis Kambja kihelkonnas Tartumaal.
Vaata August von Oettingen ja Kammeri mõis
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Vaata August von Oettingen ja Kuramaa
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Vaata August von Oettingen ja Läti keel
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Vaata August von Oettingen ja Liivimaa kubermang
Liivimaa kuberneride loend
Selles loendis on loetletud Liivimaa kubermangu kindralkubernerid, kubernerid ja Riia linnuse asehaldurid.
Vaata August von Oettingen ja Liivimaa kuberneride loend
Liivimaa maamarssal
Liivimaa maamarssal (saksa keeles Livländischen Landmarschall, vene keeles предводитель дворянства) oli 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna (Ritterschaft) kõrgem ametnik Liivimaal, kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva (Landtag).
Vaata August von Oettingen ja Liivimaa maamarssal
Liivimaa maanõunik
Liivimaa maanõunik (saksa keeles Livländische Landrat ja Landrat von Livland) oli Liivimaa omavalitsusliku institutsiooni Liivimaa maanõunike kolleegiumi (1643−1920) liige, kes valiti Liivimaa rüütelkonna maapäeval aadliseisusest mõisaomanike seast − alates XVIII sajandist matrikliaadli hulgast − eluajaks ja kelle kinnitas ametisse kindralkuberner (hiljem Venemaa siseminister).
Vaata August von Oettingen ja Liivimaa maanõunik
Luua mõis
Kunagise Luua mõisa peahoone Mõisapark Luua mõis (saksa keeles Ludenhof) oli rüütlimõis Palamuse kihelkonnas Tartumaal.
Vaata August von Oettingen ja Luua mõis
Magnus von Essen (1796–1869)
Heinrich Magnus Wilhelm von Essen (vene keeles Максим Максимович Эссен; 8. oktoober (vkj 27. september) 1796 Malla mõis – 8. oktoober (vkj 26. september) 1869 Porkuni mõis) oli baltisaksa poliitik.
Vaata August von Oettingen ja Magnus von Essen (1796–1869)
Metsiku mõis
Metsiku mõis (saksa keeles Metzikus) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/kihel/haljala.shtml (vaadatud 11.06.2019).
Vaata August von Oettingen ja Metsiku mõis
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata August von Oettingen ja Riia
Riiginõunik (Venemaa)
Riiginõunik (vene keeles статский советник, saksa k. Staatsrat) oli Venemaa V klassi tsiviilteenistuse auaste.
Vaata August von Oettingen ja Riiginõunik (Venemaa)
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata August von Oettingen ja Tartu
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Vaata August von Oettingen ja Tartu Ülikool
Tartumaa
Tartumaa (saksa keeles Kreis Dorpat) on ajalooline maakond Eesti idaosas.
Vaata August von Oettingen ja Tartumaa
Tõeline riiginõunik
Tõeline riiginõunik (ka tegelik riiginõunik; vene keeles действительный статский советник) oli Venemaa keisririigi tsiviilteenistuse IV klassi teenistusaste, mis oli võrdne armee kindralmajori ja mereväe kontradmirali auastmega.
Vaata August von Oettingen ja Tõeline riiginõunik
Vana-Gulbene mõis
Vana-Gulbene mõisa Valge loss Vana-Gulbene mõis ehk Vecgulbene mõis (saksa keeles Alt-Schwanenburg, läti keeles Vecgulbenes muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Valga kreisis Gulbene kihelkonnas.
Vaata August von Oettingen ja Vana-Gulbene mõis
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata August von Oettingen ja Vene keel
Visusti
Visusti on küla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas.
Vaata August von Oettingen ja Visusti
18. mai
18.
Vaata August von Oettingen ja 18. mai
1823
1823.
Vaata August von Oettingen ja 1823
1841
1841.
Vaata August von Oettingen ja 1841
1843
1843.
Vaata August von Oettingen ja 1843
1857
1857.
Vaata August von Oettingen ja 1857
1862
1862.
Vaata August von Oettingen ja 1862
1868
1868.
Vaata August von Oettingen ja 1868
1869
1869.
Vaata August von Oettingen ja 1869
1886
1886.
Vaata August von Oettingen ja 1886
1889
1889.
Vaata August von Oettingen ja 1889
19. jaanuar
19.
Vaata August von Oettingen ja 19. jaanuar
1908
1908.
Vaata August von Oettingen ja 1908
22. juuli
22.
Vaata August von Oettingen ja 22. juuli
5. juuli
5.
Vaata August von Oettingen ja 5. juuli
7. aprill
7.
Vaata August von Oettingen ja 7. aprill
Tuntud ka kui August Georg Friedrich von Oettingen.