Kiiremini kui brauser!
65 suhted: Aasta, Austria, Šveits, Žemaičių Naumiestis, Bermuudapuri, Disain, Epoksüvaigud, Euroopa, Folkboot, Friisimaa provints, H, Haagis, Hans Groop, Hestia, Holland, Holstein, Inimene, Kajut, Kiiljaht, Kilogramm, Klaaskiud, Laevakere, Laevamast, Larvik, Liim, Luup (purjekas), Maailmameistrivõistlused, Marstrand, Meeter, Merematkamine, Meri, Nasva, Norra, Paat, Paul Elvstrøm, Purjejaht, Purjetamise võistlusreeglid, Rootsi, Saaremaa, Saksamaa, Sandefjord, Sõiduauto, Schleswig-Holstein, Soling, Soome, Stüreen, Taani, Taglas, Tekk (laevandus), Trauni järv, ..., Vanakreeka mütoloogia, World Sailing, 1967, 1971, 1972, 1978, 2001, 2006, 2010, 2011, 2012, 2013, 2019, 5.5mIC, 505. Laienda indeks (15 rohkem) »
Aasta
Aasta (lühend a) on ajavahemik kahe järjestikuse sündmuse vahel, mis toimuvad kord iga täistiiru jooksul, mille Maa teeb tiiru ümber Päikese.
Uus!!: H-paat ja Aasta · Näe rohkem »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Uus!!: H-paat ja Austria · Näe rohkem »
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: H-paat ja Šveits · Näe rohkem »
Žemaičių Naumiestis
Žemaičių Naumiestise katoliku kirik Žemaičių Naumiestis on alev (endine linn) Leedus Šilutė rajoonis, Žemaičių Naumiestise valla halduskeskus.
Uus!!: H-paat ja Žemaičių Naumiestis · Näe rohkem »
Bermuudapuri
A – suurpuri (groot); B – eespuri, antud juhul foka Bermuudapuri (inglise keeles bermuda sail) on kolmnurkne, pikendatud ees- ehk mastiliigiga pikipuri.
Uus!!: H-paat ja Bermuudapuri · Näe rohkem »
Disain
Disain (itaalia keeles disegno 'joonis, kavand, mudel'), kujustus ehk tootekujunduskunst tähendab esemete, teenuste, lahenduste kasutatavuse ja vormi kujundamist või valmistamist.
Uus!!: H-paat ja Disain · Näe rohkem »
Epoksüvaigud
Epoksüvaike sisaldav epoksüliim Epoksüvaigud ehk epoksiidvaigud on vaigud, mis sisaldavad epoksü- (ehk oksüraan-)rühmi.
Uus!!: H-paat ja Epoksüvaigud · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: H-paat ja Euroopa · Näe rohkem »
Folkboot
Folkboot (2007) Folkboot ehk Põhjamaade rahvapaat (rootsi keeles Nordisk Folkbåt, Folkbåt, inglise keeles Nordic Folkboat, saksa keeles Nordische Folkeboot soome Pohjoismainen kansanvene) on pikakiiluline luup-taglasega purjejaht.
Uus!!: H-paat ja Folkboot · Näe rohkem »
Friisimaa provints
Friisimaa provints on Hollandi 1. järgu haldusüksus.
Uus!!: H-paat ja Friisimaa provints · Näe rohkem »
H
thumb H (h) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike täht.
Uus!!: H-paat ja H · Näe rohkem »
Haagis
Sõiduauto või maasturi haagis Paadiveohaagis Kaheteljeline kütuseveohaagis Haagis on vedukile järele- või külgehaagitav veovahend, mis ei ole iseseisvalt liikumisvõimeline.
Uus!!: H-paat ja Haagis · Näe rohkem »
Hans Groop
Hans Groop (s. 1932 Vaasas) on soome laevaehitusinsener ja paadikonstruktor.
Uus!!: H-paat ja Hans Groop · Näe rohkem »
Hestia
Hestia Hestia (vanakreeka keeles Ἑστία) oli vanakreeka mütoloogias koldetule- ja kodurahujumalanna, kodu sümbol ja seeläbi ka perekonna kaitsja.
Uus!!: H-paat ja Hestia · Näe rohkem »
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Uus!!: H-paat ja Holland · Näe rohkem »
Holstein
Holsteini vapp. Sarnaselt Schaumburgi vapiga on sellele stiliseeritud nõgeseleht Holstein (põhjaalamsaksa: Holsteen; taani: Holsten; ladina: Holsatia) on ajalooline piirkond Elbe ja Eideri jõe vahel.
Uus!!: H-paat ja Holstein · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: H-paat ja Inimene · Näe rohkem »
Kajut
Sõjalaeva meeskonna kajut Kalalaeva kapteni kajut Tallinki reisilaeva A-klassi kajut Kajut on laeval või muul veesõidukil asuv eluruum (tuba).
Uus!!: H-paat ja Kajut · Näe rohkem »
Kiiljaht
Kiiljaht (inglise keeles keelboat) on raskuskiiluga purjepaat.
Uus!!: H-paat ja Kiiljaht · Näe rohkem »
Kilogramm
Kilogramm (tähis kg) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühik massi mõõtmiseks ja ühtlasi üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Uus!!: H-paat ja Kilogramm · Näe rohkem »
Klaaskiud
Klaaskiudn Klaaskiud on pikk peenike klaasist valmistatud kiud.
Uus!!: H-paat ja Klaaskiud · Näe rohkem »
Laevakere
Aurulaeva Great Britain kere Laevakere on veesõiduki veekindel põhiosa, mis koosneb seintest ehk parrastest ja sõltuvalt materjalist tavaliselt ka seda toetavast karkassist ehk talastikust.
Uus!!: H-paat ja Laevakere · Näe rohkem »
Laevamast
Puksiirlaeva Odin signaalmast Sõjalaeva tornikujulised mastid Madrused õppepurjelaeva fokkmasti ronimas Mast ehk laevamast on laeval või muul veesõidukil olev märgatavalt üles välja ulatuv stabiilne funktsionaalne latt, post või torn.
Uus!!: H-paat ja Laevamast · Näe rohkem »
Larvik
Larvik on sadamalinn Norra kaguosas Vestfold og Telemargi maakonnas, Larviki valla keskus.
Uus!!: H-paat ja Larvik · Näe rohkem »
Liim
Nitrotselluloosliim tuubist väljas Liim on vedel või poolvedel ainete segu, millega saab liimida või liita esemeid kokku.
Uus!!: H-paat ja Liim · Näe rohkem »
Luup (purjekas)
Tänapäevased bermuudaluubid Kahvelluup Luup (hollandi keeles sloep) on ühemastiline pikipurjestusega ja ühe eespurjega väiksem lihtsam purjelaev või purjekas.
Uus!!: H-paat ja Luup (purjekas) · Näe rohkem »
Maailmameistrivõistlused
Maailmameistrivõistlused (lühemalt: MM-võistlused, MM) on mingitel spordialadel ülemaailmselt korraldatavad regulaarsed võistlused, mille käigus selgitatakse mingiks ajavahemikuks välja selle võistlusala võitja ehk maailma parim, keda nimetatakse maailmameistriks.
Uus!!: H-paat ja Maailmameistrivõistlused · Näe rohkem »
Marstrand
Marstrand on linn Rootsi läänerannikul asuvatel Marstrandsö ja Koö saarel.
Uus!!: H-paat ja Marstrand · Näe rohkem »
Meeter
Meeter (kreeka sõnast metron 'mõõt' on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik pikkuse mõõtmiseks. Meetri tähis on m. Meetri määratlemisel on aluseks võetud valguse kiirus vaakumis, mille fikseeritud arvväärtus on 299 792 458 m/s, kusjuures sekund on määratletud tseesium-133 sageduse \Delta\nu_ alusel. 1 meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 1 / 299 792 458 sekundi (s) jooksul: kus.
Uus!!: H-paat ja Meeter · Näe rohkem »
Merematkamine
Merematkamiseks kasutatakse ka vanu tööpurjekaid Merematkamine on veeteedel liikumine ehk matkamine harrastuslikul ehk rekreatiivsel eesmärgil.
Uus!!: H-paat ja Merematkamine · Näe rohkem »
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Uus!!: H-paat ja Meri · Näe rohkem »
Nasva
Nasva on alevik Saaremaal Saaremaa vallas.
Uus!!: H-paat ja Nasva · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: H-paat ja Norra · Näe rohkem »
Paat
Sõudepaat Käsmus Lainet murdev kalastuspaat Indias Faro sadamas Laeva päästepaat Paat on õõnsa ja pealt vähemalt osaliselt avatud kerega ning tavaliselt kajutita lihtsam väiksem veesõiduk.
Uus!!: H-paat ja Paat · Näe rohkem »
Paul Elvstrøm
Paul Bert Elvstrøm (25. veebruar 1928 Kopenhaagen – 7. detsember 2016 Hellerup) oli taani purjetaja.
Uus!!: H-paat ja Paul Elvstrøm · Näe rohkem »
Purjejaht
Jaul Jaht Zapata II purjeregatil Ahmanson Cup 2013. aastal Soodi vints vändaga Purjejaht, lihtsustatult ka jaht (hollandi sõnast jacht) on merematkamiseks või purjespordiks mõeldud purjekas.
Uus!!: H-paat ja Purjejaht · Näe rohkem »
Purjetamise võistlusreeglid
purjespordis Purjetamise võistlusreeglid (inglise keeles The Racing Rules of Sailing (RRS)) on Rahvusvaheline Purjespordi Föderatsiooni poolt kehtestatud reeglid võidupurjetamiseks, kokkupõrgete vältimise eeskirjade kohta vaata COLREGs.
Uus!!: H-paat ja Purjetamise võistlusreeglid · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: H-paat ja Rootsi · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: H-paat ja Saaremaa · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: H-paat ja Saksamaa · Näe rohkem »
Sandefjord
Knut Steeni loodud vaalapüüdjaid kujutav skulptuur Sandefjord on sadamalinn Norras Vestfold og Telemargi maakonnas, Sandefjordi valla keskus.
Uus!!: H-paat ja Sandefjord · Näe rohkem »
Sõiduauto
Ford Model T Touring 1908. aasta kuulutusel ajakirjas Life. 20. sajandi esimesel veerandil oli Model T maailma enimmüüdud auto Volkswagen Beetle Mehhikos. Seda mudelit toodeti aastatel 1938–2003 ja müüdi üle 21 miljoni Sõiduauto BMW 315 oli tootmises 1930ndatel Sõiduauto on väiksem reisijate ja nende vähese käsipagasi vedamiseks mõeldud auto.
Uus!!: H-paat ja Sõiduauto · Näe rohkem »
Schleswig-Holstein
Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.
Uus!!: H-paat ja Schleswig-Holstein · Näe rohkem »
Soling
Soling on kolmeinimese rahvusvaheline range ühtsusklassi kiiljaht, millel on luuptaglas ja bermuudapurjestus.
Uus!!: H-paat ja Soling · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: H-paat ja Soome · Näe rohkem »
Stüreen
Stüreen Stüreen ehk fenüületeen (IUPACi eelistatuim nimetus) ehk etenüülbenseen ehk vinüülbenseen (varasem nimetus ka stürool) on meeldiva lõhnaga värvitu ja kergesti aurustuv vedelik, mis keeb temperatuuril 145,2 ºC.
Uus!!: H-paat ja Stüreen · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: H-paat ja Taani · Näe rohkem »
Taglas
Brigantiini (umbes 19. - 20. saj vahetus) taglase põhiosad. '''Seisev taglas ja peelestik:''' A- väliskliivertaak (või fliigertaak), B- kliivertaak, C- tamstoktaagid, D- vesitaak, 1- fliigerpoom (või kliiverpoom), 2- kliiverpoom, 3- pukspriit, 4- tamstok, 5- fokkmast, 6- fokkteng (fokkmarssteng), 7- fokkpraamteng, 8- fokktopp (fokkroil), 9- fokkraa, 10- alamarssraa, 11- ülamarssraa, 12- praamraa, 13- roilraa, 14- grootmast, 15- grootteng (grootmarssteng), 16- groottopp (grootpraam, grootroil), 17- grootpoom, 18- grootkahvelpoom, 34- fokkroiltaak, 35- väliskliivertaak (fliigertaak), 36- kliivertaak, 37- sisekliivertaak, 38- fokktengtaak, 39- fokktaak, 40- fokkvandid, 41- fokktengparduunid, 42- fokkpraamparduunid, 43- groottaak, 44- groottengtaak, 45- grootpraamtaak, 46- grootroiltaak (groottopitaak), 47- grootvandid, 48- groottegnparduunid, 49- grootpraamparduunid; '''Purjed:''' 19- väliskliiver (kõrgemale tõstetavana fliiger), 20- kliiver, 21- sisekliiver, 22- fokktaaksel (fokktengtaaksel, lihtsustatult foka), 23- fokkpuri, 24- alamarsspuri, 25- ülamarsspuri, 26- praampuri, 27- roilpuri, 28- groottaaksel, 29- groottengtaaksel, 30- grootalapraamtaaksel, 31- grootülapraamtaaksel, 32- grootkahvelpuri, 33- grootopsel; '''Jooksev taglas ja tõuvärk:''' 50- fokkbrassid, 51- alamarssbrassid, 52- ülamarssbrassid, 53- praambrassid, 54- roilbrassid, 55- grootpiikvallid, 56- groottirk. Erinevalt brassidest pole grootsoot ja grootjärt joonisel toodud. Taglaseks nimetatakse laeva mastide juurde kuuluvate seadiste, purjelaeval ühtlasi purjede kinnituste süsteemi.
Uus!!: H-paat ja Taglas · Näe rohkem »
Tekk (laevandus)
Tankeri peatekk Reisilaeva tekk Laevatekk ehk tekk (varasemas keeles dekk) on laevakere peal, keres või ka suuremas tekiehitises asuv horisontaal-tasapinnaline kate või korrus.
Uus!!: H-paat ja Tekk (laevandus) · Näe rohkem »
Trauni järv
Traunsee õhuvaade lõunast Trauni järv (saksa ja baieri keeles Traunsee) on Trauni jõe järgi nimetatud järv Salzkammerguti piirkonnas Austrias.
Uus!!: H-paat ja Trauni järv · Näe rohkem »
Vanakreeka mütoloogia
Vanakreeka mütoloogia ehk kreeka mütoloogia on Vana-Kreeka müütide kogum ehk mütoloogia.
Uus!!: H-paat ja Vanakreeka mütoloogia · Näe rohkem »
World Sailing
Maailma Purjetamisliit (inglise World Sailing lühendatult WS) on rahvuslike purjetamisliitude ning võistluspurjekate klassiliitude ühendus, mis kinnitab Purjespordi võistlusmääruste uuendused ja rahvusvahelised võistluspurjekate klassid, s.h olümpiaklassid.
Uus!!: H-paat ja World Sailing · Näe rohkem »
1967
1967.
Uus!!: H-paat ja 1967 · Näe rohkem »
1971
1971.
Uus!!: H-paat ja 1971 · Näe rohkem »
1972
1972.
Uus!!: H-paat ja 1972 · Näe rohkem »
1978
1978.
Uus!!: H-paat ja 1978 · Näe rohkem »
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Uus!!: H-paat ja 2001 · Näe rohkem »
2006
2006.
Uus!!: H-paat ja 2006 · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: H-paat ja 2010 · Näe rohkem »
2011
2011.
Uus!!: H-paat ja 2011 · Näe rohkem »
2012
2012.
Uus!!: H-paat ja 2012 · Näe rohkem »
2013
2013.
Uus!!: H-paat ja 2013 · Näe rohkem »
2019
2019.
Uus!!: H-paat ja 2019 · Näe rohkem »
5.5mIC
5,5 m on kiiljaht, mis on ehitatud meetrivalemi kohaselt ja valemiklassijaht, mille võistlusväärtus on 5,5 meetrit või vähem.
Uus!!: H-paat ja 5.5mIC · Näe rohkem »
505
505.
Uus!!: H-paat ja 505 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
H-Boat, H-Paat, H-paat (jahiklass), H-paat (kiiljaht), H-vene.
