Kiiremini kui brauser!
51 suhted: Aasov, Angerjas, Balti lehtsarv, Eesti, Euroopa, Hambad, Haug, Island, Kalad, Kalamari, Kalasoomused, Karpkala, Kaspia meri, Küljejoon, Keelikloomad, Kiiruimsed, Kudemine, Läänemeri, Levila, Loomad, Loomade elu, Luukarits, Must meri, Muurmani rannik, Neel, Nokk, Norra, Ogalik, Paelussid, Põhja-Aafrika, Põhjameri, Perekond (bioloogia), Portugal, Putukad, Rasvad, Räim, Röövkala, Roheneem, Samsun, Selg, Seljauim, Sugukond (bioloogia), Suurtobias, Tuulehaug (perekond), Tuulehaugilised, Tuulehauglased, Vahemeri, Valge meri, Vähilaadsed, Väike tobias, ..., Vetikad. Laienda indeks (1 rohkem) »
Aasov
Aasov ehk Aasovi meri on sisemeri loodusgeograafilise Euroopa ja Aasia piiril.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Aasov · Näe rohkem »
Angerjas
Äsja püütud angerjas, kellel on teine kala suus Euroopa angerjas (ka harilik angerjas) (Anguilla anguilla) on angerlaste sugukonda angerja perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Angerjas · Näe rohkem »
Balti lehtsarv
Balti lehtsarv (Idotea balthica) on kakandiliste seltsi kuuluv vähilaadne.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Balti lehtsarv · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Eesti · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Euroopa · Näe rohkem »
Hambad
1. Hammas. 2. Hambaemail. 3. Dentiin. 4. Hambasäsiõõs hambasäsiga. 5. Kroonisäsi. 6. Juuresäsi. 7. Hambatsement. 8. Hambakroon. 10. Hambakroonilõhe. 11. Hambakael. 12. Hambajuur. 14. Juuretipp. 15. Hambatipumulk. 16. Igemevagu. 17. Parodont. 18. Ige. 20. Vaba ige. 22. Hambaümbris Sharpey kiududega. 23. Alveooliluu (peen kollane joon on välimine tsirkumferentsiaallamell). 24. Veresooned ja närvid. 25. Hambasäsi ehk pulp. 26. Parodont. 27. Alalõuakanal Hambad (ladina keeles dens, mitmuses dentes) on paljudel selgroogsetel loomadel suus leiduvad luustunud seedeelundkonna elundid.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Hambad · Näe rohkem »
Haug
Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Haug · Näe rohkem »
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Island · Näe rohkem »
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Kalad · Näe rohkem »
Kalamari
Eri lootestaadiumeis lõhe mari Kalamari on emaskala munarakkude kogum, mis on produtseeritud munasarjas.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Kalamari · Näe rohkem »
Kalasoomused
Särje soomused on hallikad ja helgivad Kalasoomused on kalade nahatekised, mis on arenenud mesodermist.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Kalasoomused · Näe rohkem »
Karpkala
Karpkala (Cyprinus carpio) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Karpkala · Näe rohkem »
Kaspia meri
Kaspia mere rand Iraanis Kaspia meri (vene keeles Каспийское море, aserbaidžaani keeles Xəzər dənizi, kasahhi keeles Каспий теңізі, türkmeeni keeles Hazar deňzi, pärsia keeles درياى خزر, Daryā-e Khazar) on väljavooluta järv Euraasias, mille läbi läheb piir Euroopa ja Aasia vahel.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Kaspia meri · Näe rohkem »
Küljejoon
Küljejoon (ladina linea lateralis) on veeselgroogseil (sõõrsuudel, kaladel ja kahepaiksetel) piki kere külgi ja peas asetsev elund, mis tajub vee liikumise suunda ja tugevust ning tahketelt kehadelt peegelduvaid veevoole.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Küljejoon · Näe rohkem »
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Keelikloomad · Näe rohkem »
Kiiruimsed
Kiiruimsed ehk aktinopterüügid (Actinopterygii) on luukalade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Kiiruimsed · Näe rohkem »
Kudemine
Rohukonna kudu 2016. aasta aprillis Kõrvemaal Kudu Rohukonna kuduklomp ja kärnkonna kudunöör 2021. aastal Kõrvemaal Kudemine on kalade ja kahepaiksete sugurakkude heitmine vette.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Kudemine · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Läänemeri · Näe rohkem »
Levila
Levila ehk levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Levila · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Loomad · Näe rohkem »
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Loomade elu · Näe rohkem »
Luukarits
Luukarits (Pungitius pungitius) on ogalikuliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Luukarits · Näe rohkem »
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Must meri · Näe rohkem »
Muurmani rannik
Muurmani rannik on märgitud punase joonega Muurmani rannik (august 2012) Muurmani rannik (ka Murmani rannik, vene Мурманский берег, norra Murmankysten) on Barentsi mere rannik, mis ulatub Norra-Venemaa riigipiirist kuni Svjatoi Nossini.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Muurmani rannik · Näe rohkem »
Neel
Neel (ladina keeles pharynx) on seedeelundkonna ja hingamisteede ühine osa, mis jaguneb ninaneeluks, suuneeluks ja alumiseks neeluks.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Neel · Näe rohkem »
Nokk
thumb Nokk on lindude peas olev elund, mis on moodustunud oluliselt pikenenud näoluudest ja üla- ning alalõualuust, nokka katab sarvkest.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Nokk · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Norra · Näe rohkem »
Ogalik
Ogalik (Gasterosteus aculeatus) on ogalikuliste seltsi kuuluv väike kala, millele on iseloomulikud keha katvad luuplaadikesed ja seljauime ees paiknevad ogad.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Ogalik · Näe rohkem »
Paelussid
Paelussid ehk tsestoodid (Cestoda; kreeka kestos 'pael') on lameusside hõimkonda kuuluv parasiitsete loomade klass.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Paelussid · Näe rohkem »
Põhja-Aafrika
Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Põhja-Aafrika · Näe rohkem »
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Põhjameri · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Portugal
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Portugal · Näe rohkem »
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Putukad · Näe rohkem »
Rasvad
Rasvad on rasvhapete ja glütserooli ehk propaan-1,2,3-triooli triestrid ehk triglütseriidid.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Rasvad · Näe rohkem »
Räim
Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on atlandi heeringa alamliik, kes elab Läänemeres.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Räim · Näe rohkem »
Röövkala
Röövkala on kala, kes toitub teistest kaladest või muudest loomadest.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Röövkala · Näe rohkem »
Roheneem
satelliidipilt neemest Roheneem (ka Roheline neem) on neem Senegalis.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Roheneem · Näe rohkem »
Samsun
Samsun on Samsuni provintsi pealinn Türgi põhjaosas Musta mere lõunakaldal.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Samsun · Näe rohkem »
Selg
Inimese selg Selg on loomade kehapiirkond, mis ulatub kaelast saba või tuharateni.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Selg · Näe rohkem »
Seljauim
Seljauim ehk dorsaaluim on paaritu uim kalade ja mõnede teiste vees elavate selgroogsete selja keskosas.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Seljauim · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Suurtobias
Suurtobias (Hyperoplus lanceolatus) on tobiaslaste sugukonda suurtobia perekonda kuuluv kalaliik.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Suurtobias · Näe rohkem »
Tuulehaug (perekond)
Tuulehaug (Belone) on perekond kalu sugukonnast tuulehauglased.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Tuulehaug (perekond) · Näe rohkem »
Tuulehaugilised
Tuulehaugilised (Beloniformes) on selts kalu klassist kiiruimsed.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Tuulehaugilised · Näe rohkem »
Tuulehauglased
Tuulehauglased (Belonidae) on sugukond kalu seltsist tuulehaugilised.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Tuulehauglased · Näe rohkem »
Vahemeri
Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Vahemeri · Näe rohkem »
Valge meri
Asukoht kaardil NASA satelliidifotod Valgest merest: ülemine kevadel, alumine varatalvel Valge meri (vene Белое море, karjala Valkea meri, Vienanmeri, neenetsi Сэрако ям’) on Põhja-Jäämere sisemeri.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Valge meri · Näe rohkem »
Vähilaadsed
Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Vähilaadsed · Näe rohkem »
Väike tobias
Väike tobias ehk nigli (ka väiketobias, Ammodytes tobianus) on tobiaslaste sugukonda tobia perekonda kuuluv kalaliik.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Väike tobias · Näe rohkem »
Vetikad
pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.
Uus!!: Harilik tuulehaug ja Vetikad · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Atlandi tuulehaug, Belone belone, Tuulehaug, Tuulekala.
