Sisukord
51 suhted: Aasov, Angerjas, Balti lehtsarv, Eesti, Euroopa, Hambad, Haug, Island, Kalad, Kalamari, Kalasoomused, Karpkala, Kaspia meri, Küljejoon, Keelikloomad, Kiiruimsed, Kudemine, Läänemeri, Levila, Loomad, Loomade elu, Luukarits, Must meri, Muurmani rannik, Neel, Nokk, Norra, Ogalik, Paelussid, Põhja-Aafrika, Põhjameri, Perekond (bioloogia), Portugal, Putukad, Rasvad, Räim, Röövkala, Roheneem, Samsun, Selg, Seljauim, Sugukond (bioloogia), Suurtobias, Tuulehaug (perekond), Tuulehaugilised, Tuulehauglased, Vahemeri, Valge meri, Vähilaadsed, Väike tobias, ... Laienda indeks (1 rohkem) »
Aasov
Aasov ehk Aasovi meri on sisemeri loodusgeograafilise Euroopa ja Aasia piiril.
Vaata Harilik tuulehaug ja Aasov
Angerjas
Äsja püütud angerjas, kellel on teine kala suus Euroopa angerjas (ka harilik angerjas) (Anguilla anguilla) on angerlaste sugukonda angerja perekonda kuuluv kala.
Vaata Harilik tuulehaug ja Angerjas
Balti lehtsarv
Balti lehtsarv (Idotea balthica) on kakandiliste seltsi kuuluv vähilaadne.
Vaata Harilik tuulehaug ja Balti lehtsarv
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Harilik tuulehaug ja Eesti
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Harilik tuulehaug ja Euroopa
Hambad
1. Hammas. 2. Hambaemail. 3. Dentiin. 4. Hambasäsiõõs hambasäsiga. 5. Kroonisäsi. 6. Juuresäsi. 7. Hambatsement. 8. Hambakroon. 10. Hambakroonilõhe. 11. Hambakael. 12. Hambajuur. 14. Juuretipp. 15. Hambatipumulk. 16. Igemevagu. 17. Parodont. 18. Ige. 20. Vaba ige.
Vaata Harilik tuulehaug ja Hambad
Haug
Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala.
Vaata Harilik tuulehaug ja Haug
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Vaata Harilik tuulehaug ja Island
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Vaata Harilik tuulehaug ja Kalad
Kalamari
Eri lootestaadiumeis lõhe mari Kalamari on emaskala munarakkude kogum, mis on produtseeritud munasarjas.
Vaata Harilik tuulehaug ja Kalamari
Kalasoomused
Särje soomused on hallikad ja helgivad Kalasoomused on kalade nahatekised, mis on arenenud mesodermist.
Vaata Harilik tuulehaug ja Kalasoomused
Karpkala
Karpkala (Cyprinus carpio) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Vaata Harilik tuulehaug ja Karpkala
Kaspia meri
Kaspia mere rand Iraanis Kaspia meri (vene keeles Каспийское море, aserbaidžaani keeles Xəzər dənizi, kasahhi keeles Каспий теңізі, türkmeeni keeles Hazar deňzi, pärsia keeles درياى خزر, Daryā-e Khazar) on väljavooluta järv Euraasias, mille läbi läheb piir Euroopa ja Aasia vahel.
Vaata Harilik tuulehaug ja Kaspia meri
Küljejoon
Küljejoon (ladina linea lateralis) on veeselgroogseil (sõõrsuudel, kaladel ja kahepaiksetel) piki kere külgi ja peas asetsev elund, mis tajub vee liikumise suunda ja tugevust ning tahketelt kehadelt peegelduvaid veevoole.
Vaata Harilik tuulehaug ja Küljejoon
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Vaata Harilik tuulehaug ja Keelikloomad
Kiiruimsed
Kiiruimsed ehk aktinopterüügid (Actinopterygii) on luukalade klass keelikloomade hõimkonnast.
Vaata Harilik tuulehaug ja Kiiruimsed
Kudemine
Rohukonna kudu 2016. aasta aprillis Kõrvemaal Kudu Rohukonna kuduklomp ja kärnkonna kudunöör 2021. aastal Kõrvemaal Kudemine on kalade ja kahepaiksete sugurakkude heitmine vette.
Vaata Harilik tuulehaug ja Kudemine
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Harilik tuulehaug ja Läänemeri
Levila
Levila ehk levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala.
Vaata Harilik tuulehaug ja Levila
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Harilik tuulehaug ja Loomad
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Vaata Harilik tuulehaug ja Loomade elu
Luukarits
Luukarits (Pungitius pungitius) on ogalikuliste seltsi kuuluv kala.
Vaata Harilik tuulehaug ja Luukarits
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Vaata Harilik tuulehaug ja Must meri
Muurmani rannik
Muurmani rannik on märgitud punase joonega Muurmani rannik (august 2012) Muurmani rannik (ka Murmani rannik, vene Мурманский берег, norra Murmankysten) on Barentsi mere rannik, mis ulatub Norra-Venemaa riigipiirist kuni Svjatoi Nossini.
Vaata Harilik tuulehaug ja Muurmani rannik
Neel
Neel (ladina keeles pharynx) on seedeelundkonna ja hingamisteede ühine osa, mis jaguneb ninaneeluks, suuneeluks ja alumiseks neeluks.
Vaata Harilik tuulehaug ja Neel
Nokk
thumb Nokk on lindude peas olev elund, mis on moodustunud oluliselt pikenenud näoluudest ja üla- ning alalõualuust, nokka katab sarvkest.
Vaata Harilik tuulehaug ja Nokk
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas).
Vaata Harilik tuulehaug ja Norra
Ogalik
Ogalik (Gasterosteus aculeatus) on ogalikuliste seltsi kuuluv väike kala, millele on iseloomulikud keha katvad luuplaadikesed ja seljauime ees paiknevad ogad.
Vaata Harilik tuulehaug ja Ogalik
Paelussid
Paelussid ehk tsestoodid (Cestoda; kreeka kestos 'pael') on lameusside hõimkonda kuuluv parasiitsete loomade klass.
Vaata Harilik tuulehaug ja Paelussid
Põhja-Aafrika
Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.
Vaata Harilik tuulehaug ja Põhja-Aafrika
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Vaata Harilik tuulehaug ja Põhjameri
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Harilik tuulehaug ja Perekond (bioloogia)
Portugal
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.
Vaata Harilik tuulehaug ja Portugal
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Vaata Harilik tuulehaug ja Putukad
Rasvad
Rasvad on rasvhapete ja glütserooli ehk propaan-1,2,3-triooli triestrid ehk triglütseriidid.
Vaata Harilik tuulehaug ja Rasvad
Räim
Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on atlandi heeringa alamliik, kes elab Läänemeres.
Vaata Harilik tuulehaug ja Räim
Röövkala
Röövkala on kala, kes toitub teistest kaladest või muudest loomadest.
Vaata Harilik tuulehaug ja Röövkala
Roheneem
satelliidipilt neemest Roheneem (ka Roheline neem) on neem Senegalis.
Vaata Harilik tuulehaug ja Roheneem
Samsun
Samsun on Samsuni provintsi pealinn Türgi põhjaosas Musta mere lõunakaldal.
Vaata Harilik tuulehaug ja Samsun
Selg
Inimese selg Selg on loomade kehapiirkond, mis ulatub kaelast saba või tuharateni.
Vaata Harilik tuulehaug ja Selg
Seljauim
Seljauim ehk dorsaaluim on paaritu uim kalade ja mõnede teiste vees elavate selgroogsete selja keskosas.
Vaata Harilik tuulehaug ja Seljauim
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Vaata Harilik tuulehaug ja Sugukond (bioloogia)
Suurtobias
Suurtobias (Hyperoplus lanceolatus) on tobiaslaste sugukonda suurtobia perekonda kuuluv kalaliik.
Vaata Harilik tuulehaug ja Suurtobias
Tuulehaug (perekond)
Tuulehaug (Belone) on perekond kalu sugukonnast tuulehauglased.
Vaata Harilik tuulehaug ja Tuulehaug (perekond)
Tuulehaugilised
Tuulehaugilised (Beloniformes) on selts kalu klassist kiiruimsed.
Vaata Harilik tuulehaug ja Tuulehaugilised
Tuulehauglased
Tuulehauglased (Belonidae) on sugukond kalu seltsist tuulehaugilised.
Vaata Harilik tuulehaug ja Tuulehauglased
Vahemeri
Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi.
Vaata Harilik tuulehaug ja Vahemeri
Valge meri
Asukoht kaardil NASA satelliidifotod Valgest merest: ülemine kevadel, alumine varatalvel Valge meri (vene Белое море, karjala Valkea meri, Vienanmeri, neenetsi Сэрако ям’) on Põhja-Jäämere sisemeri.
Vaata Harilik tuulehaug ja Valge meri
Vähilaadsed
Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid.
Vaata Harilik tuulehaug ja Vähilaadsed
Väike tobias
Väike tobias ehk nigli (ka väiketobias, Ammodytes tobianus) on tobiaslaste sugukonda tobia perekonda kuuluv kalaliik.
Vaata Harilik tuulehaug ja Väike tobias
Vetikad
pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.
Vaata Harilik tuulehaug ja Vetikad
Tuntud ka kui Atlandi tuulehaug, Belone belone, Tuulehaug, Tuulekala.