Kiiremini kui brauser!
49 suhted: Alam-Lotring, Andam, Arnulf Halb, Švaabimaa hertsogkond, Baieri hertsog, Baieri hertsogkond, Bruno, Frangi riik, Frangimaa hertsogkond, Germaanlased, Ida-Frangi riik, Insult, Kanoniseerimine, Klooster, Kodusõda, Konrad I (Saksa kuningas), Lotringi hertsogkond, Ludwig Vaga, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Polaabid, Saksa kuningas, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksamaa kuningriik, Saksi dünastia, Saksimaa hertsogiriik, Taani, Tüüringi maakrahvkond, Testament, Ungarlased, Vestfaal, Viikingid, 2. juuli, 23. detsember, 876, 906, 909, 912, 918, 919, 921, 925, 928, 929, 932, 933, 936, 968.
Alam-Lotring
ŠvaabimaaleOranž: Ülem-Lotring pärast 959Roheline: Alam-Lotring pärast 977(punane: keelepiir) Alam-Lotringi hertsogkond või Alam-Lotharingia (tiitlites mõnikord ka kui Lothier või Lottier), rajatud aastal 959, oli keskaegse Saksa kuningriigi hõimuhertsogkond, mis hõlmas osa tänapäeva Belgiast, Hollandist, Saksa Reinimaa põhjaosa ja osa Põhja-Prantsusmaast (Nord–Pas-de-Calais).
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja Alam-Lotring · Näe rohkem »
Andam
Andam ehk tribuut on alistatud või valitsetavalt rahvalt nõutav maks, eriti talupojalt nõutav naturaalmaks feodalismiajastul.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja Andam · Näe rohkem »
Arnulf Halb
Tüüringi (tumeoranž). Arnulf Halb (saksa keeles der Böse (halb, kuri, paha); suri 14. juulil 937 Regensburgis) oli Baieri hertsog alates 907 kuni oma surmani ja Saksa vastukuningas 919–921.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja Arnulf Halb · Näe rohkem »
Švaabimaa hertsogkond
Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja Švaabimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Baieri hertsog
Baieri hertsog oli Baieri hertsogkonna valitseja tiitel varakeskajast 1255.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja Baieri hertsog · Näe rohkem »
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja Baieri hertsogkond · Näe rohkem »
Bruno
Bruno on eesnimi.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja Bruno · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja Frangi riik · Näe rohkem »
Frangimaa hertsogkond
Frangimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Franken) oli üks viiest Ida-Frangi riigi ja keskaegse Saksamaa kuningriigi hõimuhertsogkonnast, tekkides 10.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja Frangimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja Germaanlased · Näe rohkem »
Ida-Frangi riik
Kuningas Ludwig Sakslane pitsat Idafrankide kuningriik (kollane) aastal 843 Ida-Frangi riik (Regnum Francorum orientalium, ka idafrankide kuningriik (Francia Orientalis)) oli 843.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja Ida-Frangi riik · Näe rohkem »
Insult
Insult ehk ajurabandus ehk apopleksia (ladina keeles insultus) on inimestel ja paljudel teistel kesknärvisüsteemiga loomadel esineda võiv äge, lokaalsete neuroloogiliste võõrutusnähtudega ja/või üldsümptomitega kulgev aju kahjustust väljendav sündroom, mis kestab üle 24 tunni.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja Insult · Näe rohkem »
Kanoniseerimine
Kanoniseerimine on ristiusu kirikutes isiku pühaks kuulutamine, tema nime kandmine pühakute nimistusse – kaanonisse.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja Kanoniseerimine · Näe rohkem »
Klooster
Cluny klooster Asta Nørregaard, "Jõuluöö missa prantsuse kloostris" (1889) Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum – 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud piirkond, kus pühendutakse ühisele vaimsele praktikale.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja Klooster · Näe rohkem »
Kodusõda
Kodusõda on sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja Kodusõda · Näe rohkem »
Konrad I (Saksa kuningas)
Konrad I (umbes 890 – 23. detsember 918) oli Ida-Frangi (Saksa) kuningas alates 911.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja Konrad I (Saksa kuningas) · Näe rohkem »
Lotringi hertsogkond
Lotringi hertsogkond (prantsuse Lorraine; saksa Lothringen), algselt Ülem-Lotring (Haute-Lorraine; Oberlothringen), oli hertsogkond, mis kattub laias laastus tänapäevase Lorraine piirkonnaga Kirde-Prantsusmaal.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja Lotringi hertsogkond · Näe rohkem »
Ludwig Vaga
Ludwig Vaga 1888. aasta Saksa kujutisel Ludwig Vaga (sakslastele Ludwig I ja prantslastele Louis I) (778–840) oli Frangi riigi keiser aastail 814–840.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja Ludwig Vaga · Näe rohkem »
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Polaabid
9.–10. sajandil Polaabi slaavlased ehk polaabid oli lääneslaavlaste hõimuliit (sorbid lõunaosas, luužitsid keskosas ja obodriidid loodeosas), kes asustas Elbe, Saale ja Odra jõe ning Maagimäestiku vahelist ala 1. ja 2. aastatuhandel, tänapäeva Loode-Saksamaal.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja Polaabid · Näe rohkem »
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja Saksa kuningas · Näe rohkem »
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja Saksamaa kuningriik · Näe rohkem »
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja Saksi dünastia · Näe rohkem »
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja Saksimaa hertsogiriik · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja Taani · Näe rohkem »
Tüüringi maakrahvkond
Tüüringi maakrahvkond oli Saksa-Rooma riigi osariik aastatel 1111/12-1440.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja Tüüringi maakrahvkond · Näe rohkem »
Testament
Testament on üks viimse tahte avalduse vorme.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja Testament · Näe rohkem »
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja Ungarlased · Näe rohkem »
Vestfaal
Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž). Vestfaal (saksa Westfalen) on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmas alasid praegustel Alam-Saksi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaadel.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja Vestfaal · Näe rohkem »
Viikingid
Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja Viikingid · Näe rohkem »
2. juuli
2.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja 2. juuli · Näe rohkem »
23. detsember
23.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja 23. detsember · Näe rohkem »
876
---- 876.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja 876 · Näe rohkem »
906
906.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja 906 · Näe rohkem »
909
909.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja 909 · Näe rohkem »
912
912.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja 912 · Näe rohkem »
918
918.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja 918 · Näe rohkem »
919
919.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja 919 · Näe rohkem »
921
921.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja 921 · Näe rohkem »
925
925.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja 925 · Näe rohkem »
928
928.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja 928 · Näe rohkem »
929
929.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja 929 · Näe rohkem »
932
932.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja 932 · Näe rohkem »
933
933.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja 933 · Näe rohkem »
936
936.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja 936 · Näe rohkem »
968
968.
Uus!!: Heinrich I Linnupüüdja ja 968 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Heinrich I (Saksa kuningas), Heinrich Linnupüüdja.
