Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Juno (kosmosesond)

Index Juno (kosmosesond)

Juno on NASA kosmosesond, mis uurib Jupiteri.

Sisukord

  1. 54 suhted: Alumiinium, Ammoniaak, Atlas V, Baar (ühik), Canaverali neem, Elektron, Elektronvolt, Florida, Galileo (kosmosesond), Galileo Galilei, Geotsentriline orbiit, Gramm, Hapnik, Heelium, Herts, Hiidplaneet, Insener, Ioon, Jet Propulsion Laboratory, Jupiter, Kosmosesond, Lockheed Martin, Maa tüüpi planeedid, Maa-lähedane orbiit, Metaan, NASA, New Frontiers, New Horizons, OSIRIS-REx, Päikesepaneel, Päikesesüsteem, Planeetide kaitse, Radioisotoopgeneraator, Süvakosmose sidevõrk, Suur Punane Laik, Tajur, Tehiskaaslane, Ultraviolettkiirgus, United Launch Alliance, USA dollar, Valgus, Vanarooma mütoloogia, Vatt, Väävel, Vesi, Vesinik, X-riba, 2005, 2009, 2011, ... Laienda indeks (4 rohkem) »

  2. Jupiteri missioonid
  3. NASA kosmosesondid

Alumiinium

Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.

Vaata Juno (kosmosesond) ja Alumiinium

Ammoniaak

Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.

Vaata Juno (kosmosesond) ja Ammoniaak

Atlas V

Atlas V on ühekordselt kasutatav kanderakett, mis kuulub Atlase raketiperekonda.

Vaata Juno (kosmosesond) ja Atlas V

Baar (ühik)

Baar (kreeka sõnast baros, 'raskus'; tähis bar) on mittesüsteemne rõhu mõõtühik.

Vaata Juno (kosmosesond) ja Baar (ühik)

Canaverali neem

thumb Canaverali neem (inglise keeles Cape Canaveral) on neem Ameerika Ühendriikides Florida poolsaarel Atlandi ookeani rannikul.

Vaata Juno (kosmosesond) ja Canaverali neem

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Vaata Juno (kosmosesond) ja Elektron

Elektronvolt

Elektronvolt on SI-süsteemi väline energia mõõtühik, mis on laialt kasutusel elementaarosakeste, tuuma-, aatomi- ja tahkisefüüsikas.

Vaata Juno (kosmosesond) ja Elektronvolt

Florida

Florida on Ameerika Ühendriikide osariik riigi kaguosas, Florida poolsaarel Atlandi ookeani ja Mehhiko lahe vahel.

Vaata Juno (kosmosesond) ja Florida

Galileo (kosmosesond)

Galileo oli NASA kosmosesond, mis uuris Jupiteri ja selle kuusid.

Vaata Juno (kosmosesond) ja Galileo (kosmosesond)

Galileo Galilei

Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa – 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof, füüsik ja polühistor.

Vaata Juno (kosmosesond) ja Galileo Galilei

Geotsentriline orbiit

Erinevad geotsentrilised orbiidid Geotsentriline orbiit on orbiit, millel tiirlevad Maa ümber tiirlevad objektid.

Vaata Juno (kosmosesond) ja Geotsentriline orbiit

Gramm

Pastapliiatsi kork kaalub umbes 1 gramm Gramm (tähis g) on meetermõõdustiku massiühik, mis moodustab tuhandiku kilogrammist: Algselt defineeriti gramm kui mass, mis on sajandikmeetri küljepikkusega kuubi moodustaval kogusel puhtal veel temperatuuril, millel jää sulab (hiljem 4 °C).

Vaata Juno (kosmosesond) ja Gramm

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Vaata Juno (kosmosesond) ja Hapnik

Heelium

lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.

Vaata Juno (kosmosesond) ja Heelium

Herts

Herts (saksa füüsiku Heinrich Rudolf Hertzi järgi), tähis Hz, on perioodilise protsessi sageduse mõõtühik, mis kuulub SI-süsteemi ühikute hulka.

Vaata Juno (kosmosesond) ja Herts

Hiidplaneet

Hiidplaneedid Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on Päikesesüsteemi suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst.

Vaata Juno (kosmosesond) ja Hiidplaneet

Insener

Kapitooliumis. Skulptor Howard Roberts (1889) Insener (prantsuse keeles ingénieur, ladina keelest ingenium 'kujutlusvõime, leidlikkus') on kõrgharidusega tehnikaspetsialist, kes kavandab, arendab, konstrueerib või kontrollib ehitustarindeid või tehnilisi seadmeid ning süsteeme, projekteerib ja korraldab nende valmistamist.

Vaata Juno (kosmosesond) ja Insener

Ioon

O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.

Vaata Juno (kosmosesond) ja Ioon

Jet Propulsion Laboratory

Jet Propulsion Laboratory (JPL) on 1936.

Vaata Juno (kosmosesond) ja Jet Propulsion Laboratory

Jupiter

Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.

Vaata Juno (kosmosesond) ja Jupiter

Kosmosesond

Kosmosesond on automaatne ja mehitamata kosmoseaparaat, mis on määratud kosmoses lendamiseks Maa orbiidi väljas ja muude taevakehade uurimiseks.

Vaata Juno (kosmosesond) ja Kosmosesond

Lockheed Martin

Lockheed Martin on Ameerika Ühendriikide lennundus- ja kosmosetööstuse, relva- ja kaitsetööstuse ning andmeturbe ettevõte.

Vaata Juno (kosmosesond) ja Lockheed Martin

Maa tüüpi planeedid

Marss. Suurused on samas mõõtkavas, kaugused ei ole mõõtkavas. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest.

Vaata Juno (kosmosesond) ja Maa tüüpi planeedid

Maa-lähedane orbiit

Maa-lähedane orbiit (inglise keeles low Earth Orbit (LEO)) on ümber Maa tiirleva keha orbiit, mille kõrgus on vahemikus 160 kilomeetrit perioodiga umbes 88 minutit, kuni 2000 kilomeetrit perioodiga umbes 127 minutit.

Vaata Juno (kosmosesond) ja Maa-lähedane orbiit

Metaan

Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.

Vaata Juno (kosmosesond) ja Metaan

NASA

Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (inglise keeles National Aeronautics and Space Administration, NASA) on 1958.

Vaata Juno (kosmosesond) ja NASA

New Frontiers

Discovery programmi kodulehe päis, 2017 New Frontiers on NASA programm, mille eesmärgiks on uurida Päikesesüsteemi.

Vaata Juno (kosmosesond) ja New Frontiers

New Horizons

New Horizons on NASA planeetidevaheline automaatjaam, mis uurib Pluutot, selle kaaslasi ja Kuiperi vööd.

Vaata Juno (kosmosesond) ja New Horizons

OSIRIS-REx

OSIRIS-REx (Origins, Spectral Interpretation, Resource Identification, Security, Regolith Explorer) on NASA asteroidi uurimise ja sealt võetud proovide Maale toomise missioon.

Vaata Juno (kosmosesond) ja OSIRIS-REx

Päikesepaneel

Fotoelektrilise süsteemi (''PV-system'') võimalikud komponendid: ''Solar Cell'' – '''päikeseelement''', ''Solar Module'' – '''päikesemoodul''', ''Solar Panel'' – '''päikesepaneel''', ''Solar Array'' – '''paneelisüsteem''' Polükristallilisest ränist elementidest koosnev PV-moodul Päikesepaneel on päikesekiirgust muundav elektrienergia allikas, mis on koostatud päikesemoodulitest.

Vaata Juno (kosmosesond) ja Päikesepaneel

Päikesesüsteem

Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.

Vaata Juno (kosmosesond) ja Päikesesüsteem

Planeetide kaitse

Ettevalmistused Vikingi maanduri kuumutamiseks et see steriliseerida Planeetide kaitse on planeetidevahelistel missioonidel kasutatav põhimõte, mille kohaselt üritatakse vältida teiste taevakehade ja Maa saastamist teistelt taevakehadelt pärit organismidega.

Vaata Juno (kosmosesond) ja Planeetide kaitse

Radioisotoopgeneraator

Radioisotoopgeneraator ehk RTG on generaator, mis muudab radioaktiivse materjali lagunemisel tekkiva soojuse Seebecki efekti abil elektriks.

Vaata Juno (kosmosesond) ja Radioisotoopgeneraator

Süvakosmose sidevõrk

Süvakosmose sidevõrk (DSN) on NASA sidevõrk, mida kasutatakse sidepidamiseks süvakosmoses paiknevate NASA ja teiste agentuuride kosmoseaparaatidega.

Vaata Juno (kosmosesond) ja Süvakosmose sidevõrk

Suur Punane Laik

Suur Punane Laik on antitsükloniline keeristorm Jupiteril.

Vaata Juno (kosmosesond) ja Suur Punane Laik

Tajur

Tajur ehk sensor on välistoimele tundlik ning sellele vahetult reageeriv anduri sisendosa, mis muundab mingi füüsikalise suuruse (näiteks rõhu, temperatuuri, deformatsiooni) või keemilise suuruse (näiteks gaasisisalduse, happesuse) teiseks, harilikult elektriliseks suuruseks, mis on paremini võimendatav või muul viisil töödeldav.

Vaata Juno (kosmosesond) ja Tajur

Tehiskaaslane

Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste).

Vaata Juno (kosmosesond) ja Tehiskaaslane

Ultraviolettkiirgus

Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.

Vaata Juno (kosmosesond) ja Ultraviolettkiirgus

United Launch Alliance

ULA peakorter Centennialis United Launch Alliance (ULA) on Lockheed Martin Space Sytemsi ja Boeing Defense, Space & Security ühisettevõte.

Vaata Juno (kosmosesond) ja United Launch Alliance

USA dollar

USA paberraha 100 000-dollariline paberraha USA dollar (ISO kood: USD) on Ameerika Ühendriikide rahaühik.

Vaata Juno (kosmosesond) ja USA dollar

Valgus

Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.

Vaata Juno (kosmosesond) ja Valgus

Vanarooma mütoloogia

Peajumal Jupiter Vanarooma mütoloogia ehk rooma mütoloogia on muinasroomlaste uskumused, rituaalid ja kombed, mis on seotud üleloomulikuga.

Vaata Juno (kosmosesond) ja Vanarooma mütoloogia

Vatt

Vatt (tähis W) on võimsuse, soojusvoo ehk soojusvõimsuse ja kiirgusvoo mõõtühik rahvusvahelise mõõtühikute süsteemis (SI).

Vaata Juno (kosmosesond) ja Vatt

Väävel

Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.

Vaata Juno (kosmosesond) ja Väävel

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Vaata Juno (kosmosesond) ja Vesi

Vesinik

Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.

Vaata Juno (kosmosesond) ja Vesinik

X-riba

Süvakosmose sidevõrgu antenn, mis kasutab X-riba X-sagedusriba on osa elektromagnetlainete spektrist vahemikus 8–12 GHz.

Vaata Juno (kosmosesond) ja X-riba

2005

2005.

Vaata Juno (kosmosesond) ja 2005

2009

2009.

Vaata Juno (kosmosesond) ja 2009

2011

2011.

Vaata Juno (kosmosesond) ja 2011

2016

2016.

Vaata Juno (kosmosesond) ja 2016

27. august

27.

Vaata Juno (kosmosesond) ja 27. august

5. august

5.

Vaata Juno (kosmosesond) ja 5. august

5. juuli

5.

Vaata Juno (kosmosesond) ja 5. juuli

Vaata ka

Jupiteri missioonid

NASA kosmosesondid

, 2016, 27. august, 5. august, 5. juuli.