Sisukord
60 suhted: Agregaatolek, Ahelreaktsioon (keemia), Alumiinium, Avogadro seadus, Bensiin, Bensoüülperoksiid, Butaani ja propaani segu, Destilleerimine, Detonatsioon, Dietüüleeter, Difusioon, Eetrid, Eksotermiline reaktsioon, Ekvivalent (keemia), Energia, Gaas, Hapnik, Kaaliumnitraat, Kaevandusgaas, Katalüsaator, Keemiline reaktsioon, Lagunemisreaktsioon, Lahusti, Lööklaine, Lõhkeaine, Lenduvus, Maagaas, Metaan, Molekulivalem, Nitraadid, Nitroglütseriin, Nitrotselluloosid, Oksüdatsioon, Oksüdeerija, Oksiidid, Pürotehnika, Püssirohi, Põlemine, Peroksiidid, Plahvatus, Plahvatusohtlik aine, Plahvatuspõlemine, Protsent, Puusüsi, Radikaalreaktsioon, Rasvad, Reagent, Ruumala, Sisepõlemismootor, Soojuspaisumine, ... Laienda indeks (10 rohkem) »
Agregaatolek
Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.
Vaata Keemiline plahvatus ja Agregaatolek
Ahelreaktsioon (keemia)
Keemiline ahelreaktsioon on protsess, mille elementaarreaktsioonide käigus tekivad ja pidevalt regenereeritakse väga aktiivsed osakesed (enamasti vabad radikaalid või ioonid).
Vaata Keemiline plahvatus ja Ahelreaktsioon (keemia)
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Vaata Keemiline plahvatus ja Alumiinium
Avogadro seadus
Avogadro seadus on ideaalsete gaaside seadus.
Vaata Keemiline plahvatus ja Avogadro seadus
Bensiin
Bensiin purgis Bensiin (Briti inglise keeles petrol, Ameerika inglise keeles gasoline, saksa keeles Benzin) on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergete süsivesinike segu (keeb temperatuurivahemikus 30–200 °C), kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik.
Vaata Keemiline plahvatus ja Bensiin
Bensoüülperoksiid
Bensoüülperoksiid on orgaaniline aine, mis kuulub nii peroksiidide kui ka aromaatsete ühendite klassi ning omab olulist tähtsust ravimina ja keemias vabade radikaalide moodustajana. Bensoüülperoksiidi keemiline valem on 2)O2 sisaldades peroksiidrühma -O-O-, mis on seotud kahe bensoüülrühmaga C6H5C(O)- (kasutusel on ka lühend Bz2O2).
Vaata Keemiline plahvatus ja Bensoüülperoksiid
Butaani ja propaani segu
Butaani ja propaani segu on normaalrõhul gaasiliste, kuid rõhu all vedelas olekus süsivesinike segu, mida toodetakse peamiselt toornaftast.
Vaata Keemiline plahvatus ja Butaani ja propaani segu
Destilleerimine
vaakumpumbaga, 10 – allonž (piip), 11-13 – küttekeha koos temperatuuri ja segamiskiiruse regulaatoritega, 14 – õli- (või liiva- või vee-)vann, 15 – magnetsegaja (või muud inertsed lisandid ühtlase keemise tagamiseks), 16 – jahutusnõu Destilleerimiseks ehk destillatsiooniks nimetatakse vedeliku aurustamist keetmisel ja sellele järgnevat kondenseerimist vastuvõtjasse.
Vaata Keemiline plahvatus ja Destilleerimine
Detonatsioon
Detonatsioon on ülikiire (kuni 9000 m/s) füüsikalis-keemiliste protsesside levimine lõhkeaines, millega kaasneb rõhu järsk kasv ja lööklaine.
Vaata Keemiline plahvatus ja Detonatsioon
Dietüüleeter
Dietüüleeter ehk etüüleeter ehk etoksüetaan ehk eeter on kergesti lenduv iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega värvuseta vedelik.
Vaata Keemiline plahvatus ja Dietüüleeter
Difusioon
Difusioon (ladina keele sõnast diffusio 'levimine, hajumine, laialivalgumine') ehk difundeerumine on aineosakeste soojusliikumisest tulenev loomulikult kulgev protsess, mille tagajärjel osakeste füüsikalise segu komponendid jagunevad tasakaaluliselt.
Vaata Keemiline plahvatus ja Difusioon
Eetrid
Eetri üldvalem Eetrid on orgaanilised ühendid, mille molekulis on hapnikuaatomi kaudu teineteisega seotud kaks alküülrühma või ka muud asendusrühma, välja arvatud funktsionaalrühmad.
Vaata Keemiline plahvatus ja Eetrid
Eksotermiline reaktsioon
Eksotermiline reaktsioon (keemiline plahvatus Endotermiline reaktsioon "haukuv koer" süsinikdisulfiidi ja lämmastikoksiidi vahel Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust.
Vaata Keemiline plahvatus ja Eksotermiline reaktsioon
Ekvivalent (keemia)
Keemiline ekvivalent ehk ekvivalentmass on liht- või liitaine mass, mis keemilistes rektsioonides on ekvivalentne (samaväärne) ühe grammi (täpsemini 1,00797 g) vesinikuga.
Vaata Keemiline plahvatus ja Ekvivalent (keemia)
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Keemiline plahvatus ja Energia
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Vaata Keemiline plahvatus ja Gaas
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Keemiline plahvatus ja Hapnik
Kaaliumnitraat
Kaaliumnitraat on aine molekulivalemiga KNO3.
Vaata Keemiline plahvatus ja Kaaliumnitraat
Kaevandusgaas
Kaevandusgaas (inglise firedamp) on süttimisohtlik gaas, mida eritub söemaardlates.
Vaata Keemiline plahvatus ja Kaevandusgaas
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Vaata Keemiline plahvatus ja Katalüsaator
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Vaata Keemiline plahvatus ja Keemiline reaktsioon
Lagunemisreaktsioon
Keemilise lagunemisreaktsiooni animatsioon Lagunemisreaktsioon on keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks.
Vaata Keemiline plahvatus ja Lagunemisreaktsioon
Lahusti
Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.
Vaata Keemiline plahvatus ja Lahusti
Lööklaine
Schliereni fototehnikas tehtud foto terava ninaga kehast, mis tekitab selle ümber ülehelikiirusel voolavas keskkonnas lööklaineid Lööklaine on füüsikas mingis keskkonnas detonatsioonil või mõnel muul põhjusel tekkinud häiritus, mis levib keskkonnas helikiirusest suurema kiirusega.
Vaata Keemiline plahvatus ja Lööklaine
Lõhkeaine
Simuleeritud õhurünnak napalmiga Lõhkeainetel on järgmised omadused.
Vaata Keemiline plahvatus ja Lõhkeaine
Lenduvus
Lenduvus on mingi aine (keemilise ühendi) omadus, mis näitab, kui kergesti see aine aurustub.
Vaata Keemiline plahvatus ja Lenduvus
Maagaas
Maagaasi jaotamine Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides.
Vaata Keemiline plahvatus ja Maagaas
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Vaata Keemiline plahvatus ja Metaan
Molekulivalem
Molekulivalem ehk molekulaarvalem (ka molekulvalem) on keemiline valem, mis näitab molekuli koostist, kasutades keemiliste elementide sümboleid ja allindekseid, mis näitavad elemendi aatomite arvu molekulis.
Vaata Keemiline plahvatus ja Molekulivalem
Nitraadid
Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.
Vaata Keemiline plahvatus ja Nitraadid
Nitroglütseriin
Nitroglütseriini keemiline valem on C3H5N3O9 Nitroglütseriin (NG; ka glütserüülnitraat, trinitroglütseriin või trinitriin) on vedel värvitu õlitaoline suure töövõimega lõhkeaine, mida kasutatakse väga paljude lõhkeainesegude valmistamisel.
Vaata Keemiline plahvatus ja Nitroglütseriin
Nitrotselluloosid
Trinitrotselluloos Nitrotseluloos põleb äärmisel kiiresti ja selle jäädvustamiseks on vaja väga lühikest säriaega Nitrotselluloos ehk tselluloosnitraat on üldnimetus tselluloosi lämmastikhappeestritele.
Vaata Keemiline plahvatus ja Nitrotselluloosid
Oksüdatsioon
Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.
Vaata Keemiline plahvatus ja Oksüdatsioon
Oksüdeerija
Oksüdeerija (ka oksüdeeriv aine, oksüdant) on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.
Vaata Keemiline plahvatus ja Oksüdeerija
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Vaata Keemiline plahvatus ja Oksiidid
Pürotehnika
221x221px Pürotehnika on põlevate ja plahvatavate lõhkeainetega tegelev tehnikaharu.
Vaata Keemiline plahvatus ja Pürotehnika
Püssirohi
Must püssirohi Varaseim teadaolev püssirohu valem, ''Wujing Zongyao'', aastast 1044 ''Huolongjingis'' u aastal 1350 kujutatud hiina pomm Savinõu pomm, jaapani k ''Tetsuhau'' (raudpomm), hiina k a''Zhentianlei'' (kõuehäälne pomm), leitud Takashima laevavrakist 2011 oktoobris, dateeritud 13.
Vaata Keemiline plahvatus ja Püssirohi
Põlemine
280px Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek).
Vaata Keemiline plahvatus ja Põlemine
Peroksiidid
Peroksiidide näiteid (peroksürühm on märgitud sinisega; ühendid ülalt alla): peroksiidioon, orgaaniline peroksiid, hüdroperoksiid, perhape Peroksiidid (vananenud nimetusega ülihapendid) on teatud klass keemilisi ühendeid, mille molekulis esineb hapnik–hapnik-üksikside (-O-O-) või peroksiidanioon (O22-).
Vaata Keemiline plahvatus ja Peroksiidid
Plahvatus
Plahvatuslik vulkaanipurse on füüsikalise plahvatuse näide Tugev eksotermiline reaktsioon võib esile kutsuda keemilise plahvatuse Plahvatus on energia kiire vabanemise protsess, millega kaasneb ruumala ja/või temperatuuri ülikiire kasv ja aine või tema oleku ülimalt kiire muutumine ning mille käigus tekib tavaliselt lööklaine.
Vaata Keemiline plahvatus ja Plahvatus
Plahvatusohtlik aine
Plahvatusohtlik aine on aine, mis töötlemisel, kasutamisel, säilitamisel või teisaldamisel võib plahvatada.
Vaata Keemiline plahvatus ja Plahvatusohtlik aine
Plahvatuspõlemine
Plahvatuspõlemine on lõhkeaines 400–1000 meetrit sekundis leviv füüsikalis-keemiline protsess, mille tulemusena leiab aset plahvatus.
Vaata Keemiline plahvatus ja Plahvatuspõlemine
Protsent
60px Protsent (lad pro centum, saja kohta) on ühik, mis väljendab arvulist suhet üks sajandikosa tervikust.
Vaata Keemiline plahvatus ja Protsent
Puusüsi
Puusüsi (ka puidusüsi) on õhu juurdepääsuta tingimustes puidu kuumutamisel tekkiv poorne aine.
Vaata Keemiline plahvatus ja Puusüsi
Radikaalreaktsioon
Radikaalreaktsioon (ehk vaba radikaal reaktsioon) on keemiline reaktsioon, mille käigus osalevad väga reaktsioonivõimelised vabad radikaalid kui intermediaadid.
Vaata Keemiline plahvatus ja Radikaalreaktsioon
Rasvad
Rasvad on rasvhapete ja glütserooli ehk propaan-1,2,3-triooli triestrid ehk triglütseriidid.
Vaata Keemiline plahvatus ja Rasvad
Reagent
Reagendid (reaktiivid) laborikapis Reagent on keemiline aine või ioon, mis võtab osa keemilisest reaktsioonist, on üks reaktsiooni lähteainetest, ja kasutatakse ära reaktsiooni käigus.
Vaata Keemiline plahvatus ja Reagent
Ruumala
Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.
Vaata Keemiline plahvatus ja Ruumala
Sisepõlemismootor
Otto-mootor ehk neljataktiline sisepõlemismootor 1. Sisselasketakt 2. Survetakt 3. Töötakt 4. Väljalasketakt Kahetaktiline sisepõlemismootor Pöördkolb- ehk Wankel-mootor I – nukkvõll V – klapid P – kolb R – keps C – väntvõll W – veesärk E – nukkvõll S – süüteküünal Sisepõlemismootor on mootor, mis muundab selle sisemuses toimuvast vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia mehaaniliseks energiaks.
Vaata Keemiline plahvatus ja Sisepõlemismootor
Soojuspaisumine
Soojuspaisumine on keha mõõtmete muutumine soojendamisel.
Vaata Keemiline plahvatus ja Soojuspaisumine
Stöhhiomeetria
Stöhhiomeetria on keemia osa, mis käsitleb keemiliste valemite ja reaktsioonivõrrandite tuletamist ning nendel valemitel ja võrranditel põhinevaid ainehulkade arvutusi.
Vaata Keemiline plahvatus ja Stöhhiomeetria
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Vaata Keemiline plahvatus ja Tahkis
Tahm
Tahmunud alumiiniumpott, mida kasutati toiduvalmistamiseks lahtisel tulel Tahm on orgaaniliste ainete mittetäieliku põlemise peeneteraline (osakeste ümbermõõt 0,01–1 μm) saadus, millest 95–99% moodustab süsinik.
Vaata Keemiline plahvatus ja Tahm
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Vaata Keemiline plahvatus ja Temperatuur
Tetrahüdrofuraan
Tetrahüdrofuraan (THF, tetrametüleenoksiid, tetravesinikfuraan, IUPACi nimetus oksolaan) on heterotsükliline orgaaniline ühend, täpsemini tsükliline eeter.
Vaata Keemiline plahvatus ja Tetrahüdrofuraan
Trotüül
Trinitrotolueen (tuntud ka kui trotüül või TNT) on keemiline ühend, süstemaatilise nomenklatuuri (IUPAC) järgi 2-Metüül-1,3,5-trinitrobenseen.
Vaata Keemiline plahvatus ja Trotüül
Tuletikk
Põlev tuletikk Tuletikk on vahend tule süütamiseks.
Vaata Keemiline plahvatus ja Tuletikk
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Vaata Keemiline plahvatus ja Väävel
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Vaata Keemiline plahvatus ja Vedelik
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Keemiline plahvatus ja Vesinik