Sisukord
29 suhted: Aatom, Aatomvõre, Algoritm, Amorfne aine, Arvutisimulatsioon, Defekt, Difusioon, Ekstreemum, Elastsus, Funktsioon (matemaatika), Ioon, Keemiline reaktsioon, Kristalliseerumine, Lisand (keemia), Monte Carlo meetodid, Neutron, Parameeter, Potentsiaalne energia, Protsess, Reaalarv, Sündmus (matemaatika), Seisund, Sulam, Tahkis, Tasakaaluolek, Tõenäosus, Termodünaamika, Tsükkel, Viskoossus.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Kineetiline Monte Carlo ja Aatom
Aatomvõre
Teemandi kristallvõre Aatomvõre on üks kristallivõre põhitüüpe, kus kristallivõre sõlmedes asuvad aatomid.
Vaata Kineetiline Monte Carlo ja Aatomvõre
Algoritm
Algoritm on astmeline tegevusjuhis, juhend või eeskiri mingi tegevuse sooritamiseks või eesmärgi saavutamiseks.
Vaata Kineetiline Monte Carlo ja Algoritm
Amorfne aine
Amorfne aine on niisugune tahkise esinemisvorm, mis on täiesti isotroopne, s.t füüsikalised omadused ei sõltu suunast selle aine sees.
Vaata Kineetiline Monte Carlo ja Amorfne aine
Arvutisimulatsioon
Arvutisimulatsiooniks nimetatakse simulatsiooni (vaata ka simuleerimine), mille eesmärgiks on matkida mingi uuritava süsteemi käitumist ning mille simuleerimine toimub kas ühes arvutis või koguni terves arvutite võrgus.
Vaata Kineetiline Monte Carlo ja Arvutisimulatsioon
Defekt
Defekt on viga, rike, puudus või puue.
Vaata Kineetiline Monte Carlo ja Defekt
Difusioon
Difusioon (ladina keele sõnast diffusio 'levimine, hajumine, laialivalgumine') ehk difundeerumine on aineosakeste soojusliikumisest tulenev loomulikult kulgev protsess, mille tagajärjel osakeste füüsikalise segu komponendid jagunevad tasakaaluliselt.
Vaata Kineetiline Monte Carlo ja Difusioon
Ekstreemum
Funktsiooni cos(3πx)/x graafik (kui 0,1 ≤ x ≤1,1) ning lokaalne ja globaalne maksimum ja miinimum Ekstreemum (algallikas on ladina sõna extremum 'äär, piir') ehk ekstremaalväärtus on funktsiooni maksimum või miinimum mingis etteantud vahemikus (lokaalne ekstreemum), või terves funktsiooni määramispiirkonnas (globaalne ekstreemum).
Vaata Kineetiline Monte Carlo ja Ekstreemum
Elastsus
Elastsus on tahke keha omadus muuta välise jõu toimel oma kuju ning selle lakkamisel taastada oma endine kuju ja ruumala (vedelike ja gaaside korral ruumala).
Vaata Kineetiline Monte Carlo ja Elastsus
Funktsioon (matemaatika)
Funktsioon ehk kujutus on matemaatikas binaarne seos, mis seob ühe hulga iga elemendi üheselt määratud elemendiga teisest hulgast (need kaks hulka võivad ka kokku langeda).
Vaata Kineetiline Monte Carlo ja Funktsioon (matemaatika)
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Vaata Kineetiline Monte Carlo ja Ioon
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Vaata Kineetiline Monte Carlo ja Keemiline reaktsioon
Kristalliseerumine
Hõbekristallide kasv vase pinnal hõbenitraadi lahusest. Maxim Bilovitskiy video Kristalliseerumine on sulamis, vedelas või gaasilises agregaatolekus oleva aine või ainete segu üleminek korrastatud sisestruktuuriga olekusse.
Vaata Kineetiline Monte Carlo ja Kristalliseerumine
Lisand (keemia)
Lisand võib olla ka soovimatu. Näiteks siin peaks saagiseks olema valge kristalne aine, kuid reaktsioonisegu liigne kuumutamine tekitas juurde hulgaliselt kollase värvusega lisandit. Lisand on teine aine, mille molekulid esinevad põhiliselt ühe aine molekulidest koosnevas materjalis või võõras keemiline element, mille aatomid asendavad aineomaseid mõne keemilise aine kristallvõres.
Vaata Kineetiline Monte Carlo ja Lisand (keemia)
Monte Carlo meetodid
Monte Carlo meetodid on rühm arvutialgoritme, mis kasutavad tulemuste arvutamiseks korduvat juhuslikku valimit.
Vaata Kineetiline Monte Carlo ja Monte Carlo meetodid
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Vaata Kineetiline Monte Carlo ja Neutron
Parameeter
Parameeter ('mõõtev', kreeka keeles παράμετρος: παρά pará, eesti keeles 'vastu', 'kõrval', 'juures', 'suhtes' + μετρος metron, eesti keeles 'mõõt' millegi mõõtmise, võrdlemise või hindamise tähenduses) on ühelaadseid objekte, nähtusi, seisundeid või protsesse iseloomustav suurus.
Vaata Kineetiline Monte Carlo ja Parameeter
Potentsiaalne energia
Potentsiaalne energia on keha energia konservatiivse jõu väljas.
Vaata Kineetiline Monte Carlo ja Potentsiaalne energia
Protsess
---- Protsess on nähtuste ja asjade teatava tulemuseni viiv muutumine.
Vaata Kineetiline Monte Carlo ja Protsess
Reaalarv
Reaalarvude hulk ℝ sisaldab kõigi ratsionaalarvude hulka ℚ, mis omakorda sisaldab kõigi täisarvude hulka ℤ, mis sisaldab kõigi naturaalarvude hulka ℕ Reaalarvud on kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud ehk kõik positiivsed ja negatiivsed arvud ja null ehk kõik algebralised arvud ja transtsendentsed arvud.
Vaata Kineetiline Monte Carlo ja Reaalarv
Sündmus (matemaatika)
Sündmus (ka: juhuslik sündmus) on üks tõenäosusteooria põhimõiste, mida lihtkäsitluses enamasti ei defineerita.
Vaata Kineetiline Monte Carlo ja Sündmus (matemaatika)
Seisund
Seisund ehk olek (saksa keeles Zustand) on entiteedi ajutiste omaduste komplekt.
Vaata Kineetiline Monte Carlo ja Seisund
Sulam
Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.
Vaata Kineetiline Monte Carlo ja Sulam
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Vaata Kineetiline Monte Carlo ja Tahkis
Tasakaaluolek
Tasakaaluolek on füüsikas keha niisugune seisund, kui talle mõjuvad jõud tasakaalustavad üksteist, nii et kehale mõjuv resultantjõud on null.
Vaata Kineetiline Monte Carlo ja Tasakaaluolek
Tõenäosus
Tõenäosus on tulevaste sündmuste toimumise või väidete tõesuse ebakindluse mõõt.
Vaata Kineetiline Monte Carlo ja Tõenäosus
Termodünaamika
kolvi liikuma) Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.
Vaata Kineetiline Monte Carlo ja Termodünaamika
Tsükkel
Tsükkel (kreeka keeles κύκλος kýklos; ladina keeles cyclus 'ring'; sanskriti keeles mandala, ka chakra 'ratas') on tervikut moodustav korduvate sündmuste rida.
Vaata Kineetiline Monte Carlo ja Tsükkel
Viskoossus
Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.
Vaata Kineetiline Monte Carlo ja Viskoossus