Sisukord
34 suhted: Bauska, Bauska ordulinnus, Eberhard Winkler, Eesti entsüklopeedia, Eesti keel, Eesvokaalid, Enn Ernits, Ferdinand Johann Wiedemann, Häälik, Heidenreich Vincke von Overberg, Ingeri, Jüri Viikberg, Julius Mägiste, Koporje, Kreevinid, Laensõna, Läti, Läti keel, Leedu keel, Lemma (keeleteadus), Liivimaa ordu maameister, Meieisapalve, Morfoloogia, Novgorodi vabariik, Saaremaa, Saksa keel, Sõnavara, Sirp (ajaleht), Soome keel, Tõlkelaen, Vadja keel, Vadjalased, Võõrsõna, Vene keel.
- Läänemeresoome keeled
- Vadjalased
Bauska
Bauska (saksa Marienland või Bauske, poola keeles Bowsk, jidiši keeles בויסק, Bojsk) on linn Lätis Zemgales, Bauska piirkonna keskus.
Vaata Kreevini keel ja Bauska
Bauska ordulinnus
Bauska loss (2004) Bauska loss (2015) Bauska ordulinnus (läti keeles Bauskas pils, saksa keeles Amt-Bauske; ka Bauska loss (saksa Schloss Bauska)) oli keskajal Liivi ordu linnus.
Vaata Kreevini keel ja Bauska ordulinnus
Eberhard Winkler
Eberhard Winkler Eberhard Klaus Wolfgang Winkler (sündinud 31. juulil 1955 Münchenis) on Saksamaa soome-ugri keelte professor.
Vaata Kreevini keel ja Eberhard Winkler
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Vaata Kreevini keel ja Eesti entsüklopeedia
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Vaata Kreevini keel ja Eesti keel
Eesvokaalid
Eesvokaalid on vokaalid ehk täishäälikud, mida kasutatakse teatud keeltes; neid iseloomustab hääldamisel keeletipu asetamine suu eesossa hammaste lähedale kõva suulae poole, ilma et tekiks takistus või konsonant.
Vaata Kreevini keel ja Eesvokaalid
Enn Ernits
Enn Ernits (sündinud 5. mail 1945 Vara vallas) on eesti loomaarstiteadlane, keeleteadlane ja esperantist, veterinaariadoktor (1996).
Vaata Kreevini keel ja Enn Ernits
Ferdinand Johann Wiedemann
Ferdinand Johann Wiedemann Ferdinand Johann Wiedemann (30. märts (vana kalendri järgi 18. märts) 1805 Haapsalu – 29. detsember 1887 (vana kalendri järgi 17. detsember) Peterburi) oli keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija.
Vaata Kreevini keel ja Ferdinand Johann Wiedemann
Häälik
Häälik ehk foon on vähim kuuldeliselt eristatav suulise kõne üksus.
Vaata Kreevini keel ja Häälik
Heidenreich Vincke von Overberg
Heidenreich Vincke von Overberg (ka Heinrich; surnud 29. juunil 1450) oli Liivi ordumeister 1438/1439–1450.
Vaata Kreevini keel ja Heidenreich Vincke von Overberg
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Vaata Kreevini keel ja Ingeri
Jüri Viikberg
Jüri Viikberg 2021. aastal Jüri Viikberg 2021. aasta Arvamusfestivalil Jüri Viikberg (sündinud 10. septembril 1953) on eesti keeleteadlane.
Vaata Kreevini keel ja Jüri Viikberg
Julius Mägiste
Julius Mägiste Julius Mägiste (kuni 1922. aastani Julius Mälson, 6/19. detsember 1900 Kudina vald, Tartumaa – 11. märts 1978 Lund) oli eesti keeleteadlane.
Vaata Kreevini keel ja Julius Mägiste
Koporje
Koporje (soome Kaprio, Landvern, eesti keeles Kaporje, rootsi keeles Koporje) on küla (село) Venemaal Leningradi oblastis Lomonossovi rajoonis, Koporje lahe ääres.
Vaata Kreevini keel ja Koporje
Kreevinid
Rahvariides kreevinid M. de Pauly joonistusel Kreevinid olid vadjalaste rühm, kes elas 15.–19.
Vaata Kreevini keel ja Kreevinid
Laensõna
Laensõna on teisest keelest laenatud sõna, mis on eesti keeles kohanenud meie keele häälikulise struktuuriga.
Vaata Kreevini keel ja Laensõna
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Kreevini keel ja Läti
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Vaata Kreevini keel ja Läti keel
Leedu keel
Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.
Vaata Kreevini keel ja Leedu keel
Lemma (keeleteadus)
Lemma on arvutilingvistikas kokkukuuluvate sõnavormide hulk, kusjuures ei võeta seisukohta, milline neist vormidest on põhivorm (mida tehakse lekseemi puhul).
Vaata Kreevini keel ja Lemma (keeleteadus)
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Vaata Kreevini keel ja Liivimaa ordu maameister
Meieisapalve
Meieisapalve, Meie Isa Palve ehk meieisa on üks tuntumaid palveid kristluses.
Vaata Kreevini keel ja Meieisapalve
Morfoloogia
Morfoloogia ehk vormiõpetus on keeleteaduse osa, mis uurib sõnavorme – nende moodustamist, sisemist struktuuri ja nende omavahelisi suhteid.
Vaata Kreevini keel ja Morfoloogia
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Vaata Kreevini keel ja Novgorodi vabariik
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Kreevini keel ja Saaremaa
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Kreevini keel ja Saksa keel
Sõnavara
Sõnavara ehk leksika on kõik mingisse keelde või allkeelde või ühe isiku keeletarvitusse kuuluvad sõnad ja sõnade püsiühendid kokku.
Vaata Kreevini keel ja Sõnavara
Sirp (ajaleht)
Sirp (endised nimed Sirp ja Vasar, Reede ja Kultuurileht) on Eesti Kultuuriministeeriumi valitsemisalas oleva riigi sihtasutuse toimetatav kultuuriajaleht, mis ilmub üks kord nädalas.
Vaata Kreevini keel ja Sirp (ajaleht)
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Vaata Kreevini keel ja Soome keel
Tõlkelaen
Tõlkelaen (ka kalk, kalka) on omakeelne sõna või sõnaühend, mis on teisest keelest sõna-sõnalt tõlgitud ja kannab sealt laenatud tähendust.
Vaata Kreevini keel ja Tõlkelaen
Vadja keel
Vadja keel (vađđaa tšeeli, vanema nimega maa tšeeli või maatšeeli) on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli, vadjalaste emakeel.
Vaata Kreevini keel ja Vadja keel
Vadjalased
Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad́d́alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluvat keelt kõnelev läänemeresoome rahvas.
Vaata Kreevini keel ja Vadjalased
Võõrsõna
Võõrsõna on laensõna, mis ei ole sihtkeeles täielikult kodunenud.
Vaata Kreevini keel ja Võõrsõna
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Kreevini keel ja Vene keel
Vaata ka
Läänemeresoome keeled
- Eesti keel
- Eesti keele grammatika
- Isuri keel
- Karjala keel
- Kreevini keel
- Kveeni keel
- Läänemeresoome algkeel
- Läänemeresoome keeled
- Lõunaeesti keeled
- Leivu keel
- Liivi keel
- Livviko keel
- Lutsi keel
- Meä keel
- Mokša keel
- Setu keel
- Soome keel
- Tartu keel
- Tohtkiri nr 292
- Võru keel
- Vadja keel
Vadjalased
- Dmitri Tsvetkov
- Kreevini keel
- Kreevinid
- Poluvernikud
- Vadja keel
- Vadjalased