Kiiremini kui brauser!
97 suhted: Aju, Alligaator, Ameerika alligaator, Ameerika Ühendriigid, Atsidoos, Õhukott, Bronh, Ektotermia, Feromoonid, Gaavial, Galopp, Hapnik, Harikrokodill, Häälekurrud, Hemoglobiin, Hiina, Hingetoru, Imetajad, Immuunsüsteem, Jangtse, Kalad, Kannaluu, Karnivoor, Kõdisti, Kõhunääre, Kõri, Keelikloomad, Klaad, Kloaak, Kohastumus, Kolju, Kolmiknärv, Kommunikatsioon, Kontsentratsioon, Kopsud, Korrelatsioon, Kriit (ajastu), Krokodill, Kuseelundid, Labajalg, Lõvi, Limused, Linnud, Loomad, Magu, Maks, Marrasknahk, Mereimetajad, Mesosoikum, Metabolism, ..., Muna, Munandid, Munasari, Neerud, Niiluse krokodill, Põrn, Peensool, Röövloom, Richard Owen, Roided, Roomajad, Rudiment, Sääreluu, Söögitoru, Süda, Südameklapid, Südamevatsake, Süsihappegaas, Seedeelundkond, Seedekulgla, Selgroogsed, Selts (bioloogia), Silmaava, Silmapõhi, Sisalikulised, Skelett, Sooline dimorfism, Soomused, Suguti, Takson, Türannosaurus, Tüvirakk, Termoregulatsioon, Tetrapoodid, Triias, Troopika, Trummikile, Ujulestad, Ujuvus, Vaagen, Vahelihas, Vana-Egiptus, Vähilaadsed, Vereringe, Vesinikkarbonaadid, William Shakespeare, 1842. Laienda indeks (47 rohkem) »
Aju
Foto inimese peaajust. Tartu Ülikooli muuseum Aju on närvikoest koosnev kompaktne elund, loomade närvisüsteemi keskne osa.
Uus!!: Krokodillilised ja Aju · Näe rohkem »
Alligaator
Alligaator (Alligator) on veega tihedalt seotud roomajate perekond krokodilliliste seltsist.
Uus!!: Krokodillilised ja Alligaator · Näe rohkem »
Ameerika alligaator
Ameerika alligaator ehk mississippi alligaator (Alligator mississippiensis) on suur roomaja krokodilliliste seltsist.
Uus!!: Krokodillilised ja Ameerika alligaator · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Uus!!: Krokodillilised ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »
Atsidoos
Atsidoos (inglise acidosis; ladina acidus – hapu), ka happemürgistusseisund, on vere ja teiste kudede happelisus, kus suurenenud vesinikuioonide kontsentratsiooni tulemusel langeb pH alla normväärtuse.
Uus!!: Krokodillilised ja Atsidoos · Näe rohkem »
Õhukott
Õhukott (mitmuses õhukotid, ladina saccus pneumaticus, mitm sacci pneumatici) on osadel selgroogsetel hingamiselundkonna osa.
Uus!!: Krokodillilised ja Õhukott · Näe rohkem »
Bronh
Hingetoru ja bronhid (allpool) Bronhid ehk kopsutorud (ladina keeles bronchus) on paljudel selgroogsetel hingetoru ja inimesel hingetoru-kahendharguse juurest algavad hingamisteede ja hingamiselundkonna osad.
Uus!!: Krokodillilised ja Bronh · Näe rohkem »
Ektotermia
Ektotermsed on loomad, kelle kehatemperatuur sõltub väliskeskkonnast.
Uus!!: Krokodillilised ja Ektotermia · Näe rohkem »
Feromoonid
Pildil kujutatud lutikad on agregaatferomoonide mõjul kokku tulnud Feromoonid on loomade poolt keskkonda eritatavad bioaktiivsed ained, mis samasse liiki kuuluvatel isenditel kutsuvad esile käitumuslikud, harvem ka füsioloogilised muutused.
Uus!!: Krokodillilised ja Feromoonid · Näe rohkem »
Gaavial
pisi Gaavial ehk gangese gaavial (Gavialis gangeticus) on krokodilliliste seltsi gaaviali perekonna ainus tänapäeval elav (retsentne) liik.
Uus!!: Krokodillilised ja Gaavial · Näe rohkem »
Galopp
Galopeeriv võistlushobune Galopp on hobuse kõige kiirem allüür, milles hobune liigub edasi hüpetega.
Uus!!: Krokodillilised ja Galopp · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Krokodillilised ja Hapnik · Näe rohkem »
Harikrokodill
Harikrokodill (Crocodylus porosus) on India idaosas, Sri Lankal, Kagu-Aasias ja Austraalia põhjaosas elav suur roomaja.
Uus!!: Krokodillilised ja Harikrokodill · Näe rohkem »
Häälekurrud
Häälekurrud (ladina keeles ainsus plica vocalis, mitmus plicae vocales, rahvapärane nimetus ka häälepaelad) on paljudel loomadel kõris, hingetoru ülemises osas, paiknevad paarilised elastsed kurrud.
Uus!!: Krokodillilised ja Häälekurrud · Näe rohkem »
Hemoglobiin
Täiskasvanud inimese hemoglobiin. Punasena on kujutatud alfa-alamühikud, sinisena beeta-alamühikud, rohelisena heemirühmad. Hemoglobiin ehk verevärvnikMeditsiinisõnastik, 840:2004 (ladina keeles haemoglobinum; lühendatult Hb) on enamikul suletud vere- ja lümfiringlusega selgroogsetel punastes verelibledes ringlev globulaarne kromoproteiin, mis sisaldab rauda ning seob ja transpordib hapnikku.
Uus!!: Krokodillilised ja Hemoglobiin · Näe rohkem »
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Uus!!: Krokodillilised ja Hiina · Näe rohkem »
Hingetoru
Hingetoru (ülal) ja bronhid Hingetoru ehk trahhea (ladina keeles trachea) on kõri ja bronhe ühendav hingamisteede osa.
Uus!!: Krokodillilised ja Hingetoru · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Krokodillilised ja Imetajad · Näe rohkem »
Immuunsüsteem
Immuunsüsteemiks ehk immuunsussüsteemiks ehk lümforetikulaarseks süsteemiks (inglise keeles immune system) nimetatakse selgroogsete loomade organismi spetsiifilise immuunvastuse aktivatsioonil osalevaid elundeid, lümfotsüüte ja makrofaage ning kaasatud molekule.
Uus!!: Krokodillilised ja Immuunsüsteem · Näe rohkem »
Jangtse
Jangtse allikas Jangtse teeb Yunnanis umbes täispöörde, pöördudes lõunast põhja. pisi Jangtse (hiina lihtsustatud 长江 / traditsiooniline 長江 Cháng Jiāng 'pikk jõgi'; ka 扬子江 / 揚子江 Yángzi Jiāng) on jõgi Aasias, Hiinas.
Uus!!: Krokodillilised ja Jangtse · Näe rohkem »
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Uus!!: Krokodillilised ja Kalad · Näe rohkem »
Kannaluu
Inimestel ja paljudel primaatidel on kannaluu (ladina keeles calcaneus või calcaneum) jalaluu, mis moodustab jala kannaosa.
Uus!!: Krokodillilised ja Kannaluu · Näe rohkem »
Karnivoor
Loomtoiduline loom ehk lihatoiduline ehk karnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub teistest loomadest.
Uus!!: Krokodillilised ja Karnivoor · Näe rohkem »
Kõdisti
Kõdisti ehk kliitor (vanakreeka keeles κλειτορίς 'kleitoris', ladinapäraselt clitoris) on paljude emasloomade kuse-suguelundkonna välissuguelund.
Uus!!: Krokodillilised ja Kõdisti · Näe rohkem »
Kõhunääre
thumb Kõhunääre ehk pankreas (ladina pancreas) on paljudel selgroogsetel (sh inimestel) kõhuõõnes paiknev nääre.
Uus!!: Krokodillilised ja Kõhunääre · Näe rohkem »
Kõri
Kõri (ladina keeles larynx) on hingamisteede osa.
Uus!!: Krokodillilised ja Kõri · Näe rohkem »
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Uus!!: Krokodillilised ja Keelikloomad · Näe rohkem »
Klaad
Klaad on taksonoomiline rühm, mis hõlmab viimast ühist eellast (liiki) ja kõiki selle eellase järeltulijaid.
Uus!!: Krokodillilised ja Klaad · Näe rohkem »
Kloaak
Kloaak (ladina keeles cloaca) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosa lõpus paiknev elund, kuhu avanevad mitme elundi (seede-, eritus- ja suguelundite) juhad, moodustades ühe multifunktsionaalse avause kehas.
Uus!!: Krokodillilised ja Kloaak · Näe rohkem »
Kohastumus
Kohastumus on bioloogias organismi anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena (kohastumise käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi.
Uus!!: Krokodillilised ja Kohastumus · Näe rohkem »
Kolju
Kolju (ladina keeles cranium) ehk pealuu ehk kolp ehk surnupealuu on selgroogsetel pea skelett, mis kaitseb ja toestab peaaju, meeleelundeid ning seede- ja hingamiselundite alguosa.
Uus!!: Krokodillilised ja Kolju · Näe rohkem »
Kolmiknärv
Kolmiknärv ehk V peaajunärv ehk viies kraniaalnärv ehk 5.
Uus!!: Krokodillilised ja Kolmiknärv · Näe rohkem »
Kommunikatsioon
Kommunikatsioon ehk suhtlemine ehk suhtlus on organismidevaheline teabevahetus.
Uus!!: Krokodillilised ja Kommunikatsioon · Näe rohkem »
Kontsentratsioon
Keemias ja tehnoloogias on kontsentratsioon suurus, mis iseloomustab komponentide arvulist vahekorda lahuses või segus.
Uus!!: Krokodillilised ja Kontsentratsioon · Näe rohkem »
Kopsud
Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.
Uus!!: Krokodillilised ja Kopsud · Näe rohkem »
Korrelatsioon
Korrelatsiooniks (keskladina keeles correlatio, vastastikune seos) nimetatakse statistikas juhuslike suuruste X ja Y vahel esinev statistiline seos.
Uus!!: Krokodillilised ja Korrelatsioon · Näe rohkem »
Kriit (ajastu)
Kriit on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Krokodillilised ja Kriit (ajastu) · Näe rohkem »
Krokodill
Krokodill (Crocodylus) on krokodillaste sugukonda kuuluv roomajate perekond.
Uus!!: Krokodillilised ja Krokodill · Näe rohkem »
Kuseelundid
Kuseelundid (ladina organa urinaria) on paljude selgroogsete loomade urogenitaalsüsteemi osa.
Uus!!: Krokodillilised ja Kuseelundid · Näe rohkem »
Labajalg
Labajalg Inimese labajala luud Julie Wilhelmine Hagen-Schwarzi joonistus Labajalg ehk jalalaba on inimese või teiste primaatide jala alumine osa.
Uus!!: Krokodillilised ja Labajalg · Näe rohkem »
Lõvi
Lõvi (Panthera leo) on Aafrika savannides ja poolkõrbetes ning India lääneosas elutsev suur kaslane pantri perekonnast.
Uus!!: Krokodillilised ja Lõvi · Näe rohkem »
Limused
Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.
Uus!!: Krokodillilised ja Limused · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Krokodillilised ja Linnud · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Krokodillilised ja Loomad · Näe rohkem »
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Uus!!: Krokodillilised ja Magu · Näe rohkem »
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Uus!!: Krokodillilised ja Maks · Näe rohkem »
Marrasknahk
Marrasknahk ehk epidermis (ladina keeles epidermis) on inimestel ja paljudel selgroogsetel loomadel nahka kattev mitmekihiline lameepiteel.
Uus!!: Krokodillilised ja Marrasknahk · Näe rohkem »
Mereimetajad
Küürvaalad on vee-eluks eriti hästi kohastunud Läänemeres Mereimetajad (laiemas mõttes veeimetajad) on mitmekesine imetajate rühm, kuhu kuulub umbes 120 liiki.
Uus!!: Krokodillilised ja Mereimetajad · Näe rohkem »
Mesosoikum
Mesosoikum ehk keskaegkond on kronostratigraafiline üksus (ladekond) ning geokronoloogiline üksus (aegkond).
Uus!!: Krokodillilised ja Mesosoikum · Näe rohkem »
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Uus!!: Krokodillilised ja Metabolism · Näe rohkem »
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula Muna (ladina keeles ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed).
Uus!!: Krokodillilised ja Muna · Näe rohkem »
Munandid
Munandid ehk testised (ladina keeles ainsuses testis, mitmuses testes, vanakreeka keeles όρχις orchis, inglise keeles mitmuses testicles) on paljude selgroogsete isasloomade endokriinsüsteemi sugunäärmed ja kuse-suguelundkonna paarilised suguelundid.
Uus!!: Krokodillilised ja Munandid · Näe rohkem »
Munasari
Munasari ehk ovaarium (ladina ovarium) on mitmete suguliselt paljunevate selgrootute ning paljude selgroogsete emasloomade (sealhulgas naise) suguelund.
Uus!!: Krokodillilised ja Munasari · Näe rohkem »
Neerud
Neerud (ladina keeles ains ren, mitm renes; sün nephros) on enamikul selgroogsetel loomadel paarilised kuseelundid.
Uus!!: Krokodillilised ja Neerud · Näe rohkem »
Niiluse krokodill
Niiluse krokodill (Crocodylus niloticus) on krokodilliliik.
Uus!!: Krokodillilised ja Niiluse krokodill · Näe rohkem »
Põrn
Kala põrna eemaldamine toksikoloogiliseks analüüsiks Põrn (ladina keeles splen, lien) on selgroogsete (sealhulgas inimese) kõhuõõnes paiknev immuunelund.
Uus!!: Krokodillilised ja Põrn · Näe rohkem »
Peensool
Peensool (ladina keeles intestinum tenue) on paljude selgroogsete loomade ja imetajate seedeelundkonda kuuluv elund.
Uus!!: Krokodillilised ja Peensool · Näe rohkem »
Röövloom
Kiskja ehk röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele.
Uus!!: Krokodillilised ja Röövloom · Näe rohkem »
Richard Owen
Richard Owen Richard Owen (20. juuli 1804 Lancaster – 18. detsember 1892) oli inglise bioloog, võrdlev anatoom ja paleontoloog.
Uus!!: Krokodillilised ja Richard Owen · Näe rohkem »
Roided
Roided (ladina keeles costae) on selgroogsete kehaõõne seinas paiknevad paarilised skeletiosad.
Uus!!: Krokodillilised ja Roided · Näe rohkem »
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Krokodillilised ja Roomajad · Näe rohkem »
Rudiment
Rudiment on evolutsiooni käigus redutseerunud elundi järelejäänud pisike osa.
Uus!!: Krokodillilised ja Rudiment · Näe rohkem »
Sääreluu
Inimese sääreluud (punaselt) Sääreluu (ladina keeles tibia) on paljude selgroogsete ala- või tagajäseme kahest sääre luust suurem ja tugevam luu.
Uus!!: Krokodillilised ja Sääreluu · Näe rohkem »
Söögitoru
Söögitoru (ladina oesophagus, esophagus) on selgroogsetel seedekulglasse kuuluv torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni.
Uus!!: Krokodillilised ja Söögitoru · Näe rohkem »
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Uus!!: Krokodillilised ja Süda · Näe rohkem »
Südameklapid
Verevool läbi südameklappide Südameklapid on südame osad, mis kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse).
Uus!!: Krokodillilised ja Südameklapid · Näe rohkem »
Südamevatsake
Südamevatsakeseks (ladina keeles ventriculus cordis) nimetatakse paljude suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade südames paiknevat ühte või kahte õõnt.
Uus!!: Krokodillilised ja Südamevatsake · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Krokodillilised ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Seedeelundkond
Seedeelundkond ehk seedeaparaat (ka seedeelundite süsteem, ladina keeles systema digestorium, apparatus digestorius) on enamiku organismide elundkond, mis koosneb elunditest, mille ülesandeks on ainevahetuseks vajalike põhitoitainete, mineraalide, vitamiinide ja vee mehaaniline ja keemiline töötlemine ning mitteseeditavate jääkide väljutamine.
Uus!!: Krokodillilised ja Seedeelundkond · Näe rohkem »
Seedekulgla
Seedekulgla ehk seedetrakt (ladina tractus digestorius,canalis digestorius) on kõrgemate organismide suupilu ja päraku vahel kulgev õõneselundeist koosnev kanaltee, mida söödud toit läbib.
Uus!!: Krokodillilised ja Seedekulgla · Näe rohkem »
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Uus!!: Krokodillilised ja Selgroogsed · Näe rohkem »
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Uus!!: Krokodillilised ja Selts (bioloogia) · Näe rohkem »
Silmaava
Silmaava ehk pupill (ladina keeles pupilla) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna vikerkesta keskel asuv ava.
Uus!!: Krokodillilised ja Silmaava · Näe rohkem »
Silmapõhi
Normaalne silmapõhi Normaalne silmapõhiSilmapõhi (fundus oculi) on oftalmoskoobiga nähtav silmamuna tagaseina sisepind silmaläätse vastas.
Uus!!: Krokodillilised ja Silmapõhi · Näe rohkem »
Sisalikulised
Video arusisalikust (Zootoca vivipara) Kõrvemaal 2020. aasta kevadel Sisalikud (Sauria) on laialt levinud roomajate rühm, kuhu kuulub üle 5700 liigi.
Uus!!: Krokodillilised ja Sisalikulised · Näe rohkem »
Skelett
Skelett (kreeka sõnast σκέλετoν 'kuivanud') ehk toes ehk skeletisüsteem on organismi elundkond, mis tänu oma jäikusele ja tugevusele võimaldab organismil säilitada kuju.
Uus!!: Krokodillilised ja Skelett · Näe rohkem »
Sooline dimorfism
Sooline dimorfism on nähtus, kus ühe bioloogilise liigi emas- ja isasloomade vahel esinevad erinevused, välja arvatud suguelundite ehituse erinevused.
Uus!!: Krokodillilised ja Sooline dimorfism · Näe rohkem »
Soomused
Soomused on paljude loomade keratiinist koosnevad, jäigad ja plaatjad nahatekised, millel on peamiselt kaitsefunktsioon.
Uus!!: Krokodillilised ja Soomused · Näe rohkem »
Suguti
Suguti (ladina keeles penis, kreeka keeles phallos) on isaslooma sugutamiselund ehk kopulatsioonielund ehk paaritumiselund ehk välimine isassuguelund.
Uus!!: Krokodillilised ja Suguti · Näe rohkem »
Takson
Takson ehk mest on taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum.
Uus!!: Krokodillilised ja Takson · Näe rohkem »
Türannosaurus
alt.
Uus!!: Krokodillilised ja Türannosaurus · Näe rohkem »
Tüvirakk
Tüvirakk (ld cellula praecursoria, mitm cellulae praecursoriae) on hulkraksete organismide erinevates kudedes leiduvate diferentseerumata paljunemisvõimeliste algrakkude tüüp.
Uus!!: Krokodillilised ja Tüvirakk · Näe rohkem »
Termoregulatsioon
Termoregulatsioon ehk soojusregulatsioon on organismi, organismide koosluse või isereguleeruva tehnilise süsteemi omadus toimida viisil, mis hoiab tema temperatuuri kindlais piirides ja sõltumatuna või vähesõltuvana ümbruse temperatuurist.
Uus!!: Krokodillilised ja Termoregulatsioon · Näe rohkem »
Tetrapoodid
Tetrapoodid (Tetrapoda) on selgroogsete ülemklass, kuhu kuuluvad nelja jäsemega loomad.
Uus!!: Krokodillilised ja Tetrapoodid · Näe rohkem »
Triias
Triias on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Krokodillilised ja Triias · Näe rohkem »
Troopika
Troopika on Maa piirkond pöörijoonte vahel ja läheduses.
Uus!!: Krokodillilised ja Troopika · Näe rohkem »
Trummikile
Trummikile (ladina keeles membrana tympanica; membrana tympani) on paljudel tetrapoodidel kõrvas paiknev õhuke membraan, mis eraldab väliskõrva keskkõrvast.
Uus!!: Krokodillilised ja Trummikile · Näe rohkem »
Ujulestad
Ujulestad ehk ujunahad on peamiselt veeloomade varvaste vahel paiknevad õhukesed nahkmoodustised, mis hõlbustavad ujumist.
Uus!!: Krokodillilised ja Ujulestad · Näe rohkem »
Ujuvus
Ujuvus on keha võime püsida vedeliku pinnal või tõusta pinnale.
Uus!!: Krokodillilised ja Ujuvus · Näe rohkem »
Vaagen
Vaagen (ladina pelvis, rahvapärane nimetus ka vaagnaluu) on paljude selgroogsete loomade skeleti luuline osa – luurõngas.
Uus!!: Krokodillilised ja Vaagen · Näe rohkem »
Vahelihas
Vahelihas ehk diafragma on lai kuplikujuline lihas, mis eraldab rinnaõõnt kõhuõõnest.
Uus!!: Krokodillilised ja Vahelihas · Näe rohkem »
Vana-Egiptus
Giza püramiidid Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal.
Uus!!: Krokodillilised ja Vana-Egiptus · Näe rohkem »
Vähilaadsed
Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid.
Uus!!: Krokodillilised ja Vähilaadsed · Näe rohkem »
Vereringe
Vereringe on tsirkulatsioonisüsteemiga organismidel peamiselt südame tekitatud vere normaalne liikumine veresoonestikus.
Uus!!: Krokodillilised ja Vereringe · Näe rohkem »
Vesinikkarbonaadid
Vesinikkarbonaadid ehk bikarbonaadid on süsihappe (H2CO3) soolad, mille molekulides on ainult üks vesinikuaatom asendunud metalliaatomiga.
Uus!!: Krokodillilised ja Vesinikkarbonaadid · Näe rohkem »
William Shakespeare
William Shakespeare (1623. aasta gravüür) Shakespeare'i "Torm" tummfilmina 1908. aastal William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 Stratford-upon-Avon – 3. mai (vkj 23. aprill) 1616) oli Inglismaa renessansiaegne luuletaja ja näitekirjanik, ingliskeelse kirjanduse suurkuju.
Uus!!: Krokodillilised ja William Shakespeare · Näe rohkem »
1842
1842.
Uus!!: Krokodillilised ja 1842 · Näe rohkem »
