Kiiremini kui brauser!
58 suhted: Aatomnumber, Atmosfäär, Baarium, CERN, Fluoriidid, Fotograafia, Fraktsioneeriv destillatsioon, Hapnikhapped, Hüpoksia, Heelium, Inertsus (keemia), Iriidium, Isotoop, Katioon, Keemiline element, Kelvin, Kompuutertomograaf, Konvektsioon, Kosmos, Kreeka keel, Ksenoon, Lämbumine, Lõunapoolus, Luminofoorlamp, Maa, Magnetresonantstomograafia, Marss, Meeter, Miljondikosa, Neoon, Nobeli keemiaauhind, Osakestefüüsika, Pariis, Päikesetuul, Põhjapoolus, Pinnavesi, Plaatina, Plutoonium, Poolestusaeg, Radioaktiivsus, Sekund, Soolad, Stabiilne isotoop, Sulam, Suurbritannia, Tonn, Tuumalõhustumine, Tuumapomm, Tuumareaktor, Tuumasüntees, ..., Tuumkütus, Uraan, Vaakum, Valgus, Väärisgaasid, 1898, 1904, 1983. Laienda indeks (8 rohkem) »
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Uus!!: Krüptoon ja Aatomnumber · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Krüptoon ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Baarium
Baarium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 56 ja sümboliga Ba.
Uus!!: Krüptoon ja Baarium · Näe rohkem »
CERN
ALICE eksperiment ehk Suur Ioonide Põrgutamise Eksperiment CERNis, mis on üks maailma suurimaid füüsikaeksperimente. Seal põrgutatakse raskeid (näiteks plii) ioone, mis liiguvad peaaegu valguse kiirusel, et uurida kvark-gluuonplasmat – olekut, milles universumi aine oli esimestel hetkedel pärast suurt pauku. CERN (ka Cern, akronüüm prantsuskeelsest nimest Conseil Européen pour la Recherche Nucléaire) ehk Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon (inglise The European Organization for Nuclear Research) on rahvusvaheline organisatsioon, mis haldab maailma suurimat osakestefüüsika laborit.
Uus!!: Krüptoon ja CERN · Näe rohkem »
Fluoriidid
Fluoriidid on vesinikfluoriidhappe soolad ja samuti kõik anorgaanilised ühendid, mis koosnevad fluorist ja mingist muust elemendist.
Uus!!: Krüptoon ja Fluoriidid · Näe rohkem »
Fotograafia
thumb Fotograafia on kogum protsesse, mille abil jäädvustatakse valgustundlikule materjalile või salvestatakse valgustundliku elektroonilise seadme (sensori) abil reaalsetest objektidest tõepäraseid ja detailseid kujutisi (ka faile).
Uus!!: Krüptoon ja Fotograafia · Näe rohkem »
Fraktsioneeriv destillatsioon
Laboratoorne fraktsioneeriva destillatsiooni seade. Siin on fraktsioneerimiskolonn koos destillatsiooni pealisega Vigreux kolonn ehk deflegmaator Fraktsioneeriv destillatsioon on destillatsioonimeetod mõõdukalt erinevate keemistemperatuuridega vedelike lahutamiseks kasutades fraktsioneerimiskolonni (destillatsioonikolonni), milles toimub korduv aurustumine ja kondensatsioon.
Uus!!: Krüptoon ja Fraktsioneeriv destillatsioon · Näe rohkem »
Hapnikhapped
Hapnikhapped on happed, mille molekuli koostisse kuulub hapniku aatomeid.
Uus!!: Krüptoon ja Hapnikhapped · Näe rohkem »
Hüpoksia
Hüpoksia ehk hapnikuvaegus on kas kogu organismi või üksikute elundite või kudede hapnikuvaegus pro- ja eukarüootsetes organismides.
Uus!!: Krüptoon ja Hüpoksia · Näe rohkem »
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Uus!!: Krüptoon ja Heelium · Näe rohkem »
Inertsus (keemia)
Inertsus on keemilise elemendi omadus mitte osaleda keemilistes reaktsioonides ega moodustada keemilisi ühendeid.
Uus!!: Krüptoon ja Inertsus (keemia) · Näe rohkem »
Iriidium
Iriidium on keemiline element järjekorranumbriga 77.
Uus!!: Krüptoon ja Iriidium · Näe rohkem »
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Uus!!: Krüptoon ja Isotoop · Näe rohkem »
Katioon
Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.
Uus!!: Krüptoon ja Katioon · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Krüptoon ja Keemiline element · Näe rohkem »
Kelvin
Kelvin (tähis K) on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Uus!!: Krüptoon ja Kelvin · Näe rohkem »
Kompuutertomograaf
Tänapäevane kompuutertomograaf Kompuutertomograaf (edaspidi KT, inglise keeles computer tomography (CT)), algselt ka computed axial tomography (CAT) on kompuuteruuringuteks ja piltdiagnostikaks kasutatav meditsiiniseade, mis kombineerib mitme nurga all tehtud röntgenipildid.
Uus!!: Krüptoon ja Kompuutertomograaf · Näe rohkem »
Konvektsioon
Konvektiivne õhuringlus küttekeha kohal Konvektsioon (ingl convection) on soojuse levimine koos liikuva vedeliku või gaasiga, harilikult õhuga.
Uus!!: Krüptoon ja Konvektsioon · Näe rohkem »
Kosmos
Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.
Uus!!: Krüptoon ja Kosmos · Näe rohkem »
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Uus!!: Krüptoon ja Kreeka keel · Näe rohkem »
Ksenoon
Ksenooniga töötav gaaslahenduslamp Ksenoon (keemiline sümbol Xe) on keemiline element aatomnumbriga 54.
Uus!!: Krüptoon ja Ksenoon · Näe rohkem »
Lämbumine
Lämbumine ehk lämbus ehk asfüksia on organismi kahjustus ebapiisava hingamise või hapnikuvarustuse tõttu.
Uus!!: Krüptoon ja Lämbumine · Näe rohkem »
Lõunapoolus
Antarktika kaart lõunapoolusega Lõunapoolust tähistav vai Lõunapoolus ehk geograafiline lõunapoolus on lõunapoolkera punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga.
Uus!!: Krüptoon ja Lõunapoolus · Näe rohkem »
Luminofoorlamp
Luminofoorlamp on madalrõhu-gaaslahenduslamp, milles elavhõbedaaurus toimuva kaarlahenduse tulemusena tekib peamiselt ultraviolettkiirgus; selle muundab nähtavaks valguseks kolvi sisepinnale kantud luminofoor, s.o aine, mis optilise kiirgusega või elektronidega ergastamisel hakkab helendama, fluorestseerima.
Uus!!: Krüptoon ja Luminofoorlamp · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Krüptoon ja Maa · Näe rohkem »
Magnetresonantstomograafia
Meditsiiniline magnetresonantstomograaf Magnetresonantstomograafia (MRT) (inglise keeles magnetic resonance imaging; lühend MRI), ka tuumamagnetresonantstomograafia (TMRT) (nuclear magnetic resonance imaging), on peamiselt tuntud kui meetod kujutiste tekitamiseks elusate organismide läbipaistmatute elundite sisemusest ning vee hulga kindlakstegemiseks geoloogilistes struktuurides.
Uus!!: Krüptoon ja Magnetresonantstomograafia · Näe rohkem »
Marss
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.
Uus!!: Krüptoon ja Marss · Näe rohkem »
Meeter
Meeter (kreeka sõnast metron 'mõõt' on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik pikkuse mõõtmiseks. Meetri tähis on m. Meetri määratlemisel on aluseks võetud valguse kiirus vaakumis, mille fikseeritud arvväärtus on 299 792 458 m/s, kusjuures sekund on määratletud tseesium-133 sageduse \Delta\nu_ alusel. 1 meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 1 / 299 792 458 sekundi (s) jooksul: kus.
Uus!!: Krüptoon ja Meeter · Näe rohkem »
Miljondikosa
Miljondikosa ehk miljondik (tähis ppm, ingliskeelsest fraasist parts per million) on suhtelise suuruse mittesüsteemne dimensioonita mõõtühik, mis väljendab arvulist suhet üks miljondik tervikust: 1 ppm.
Uus!!: Krüptoon ja Miljondikosa · Näe rohkem »
Neoon
Neoon (keemiline sümbol Ne) on keemiline element järjenumbriga 10.
Uus!!: Krüptoon ja Neoon · Näe rohkem »
Nobeli keemiaauhind
Nobeli keemiaauhind on üks viiest algupärasest Nobeli auhinnast.
Uus!!: Krüptoon ja Nobeli keemiaauhind · Näe rohkem »
Osakestefüüsika
Osakestefüüsika tegeleb aine ja kiirguse vähimate osakeste – elementaarosakeste ja nendevaheliste vastasmõjudega.
Uus!!: Krüptoon ja Osakestefüüsika · Näe rohkem »
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Uus!!: Krüptoon ja Pariis · Näe rohkem »
Päikesetuul
Päikesetuuleks nimetatakse laetud osakeste voogu, mis on vabanenud Päikese pealmisest atmosfäärikihist ehk Päikese kroonist.
Uus!!: Krüptoon ja Päikesetuul · Näe rohkem »
Põhjapoolus
Põhjapoolus Põhja-Jäämere kaardil NASA animatsioon põhjapooluse jääkattemuutustest aastatel 1984–2019 Põhjapoolus ehk geograafiline põhjapoolus on põhjapoolkera punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga.
Uus!!: Krüptoon ja Põhjapoolus · Näe rohkem »
Pinnavesi
Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi.
Uus!!: Krüptoon ja Pinnavesi · Näe rohkem »
Plaatina
Plaatina (sümbol Pt) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka.
Uus!!: Krüptoon ja Plaatina · Näe rohkem »
Plutoonium
Plutoonium (keemiline sümbol Pu) on keemiline element järjenumbriga 94.
Uus!!: Krüptoon ja Plutoonium · Näe rohkem »
Poolestusaeg
Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.
Uus!!: Krüptoon ja Poolestusaeg · Näe rohkem »
Radioaktiivsus
Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (või suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine.
Uus!!: Krüptoon ja Radioaktiivsus · Näe rohkem »
Sekund
Sekundise taktiga pendelkell Sekund (tähis s) on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik aja mõõtmiseks.
Uus!!: Krüptoon ja Sekund · Näe rohkem »
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Uus!!: Krüptoon ja Soolad · Näe rohkem »
Stabiilne isotoop
Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.
Uus!!: Krüptoon ja Stabiilne isotoop · Näe rohkem »
Sulam
Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.
Uus!!: Krüptoon ja Sulam · Näe rohkem »
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Uus!!: Krüptoon ja Suurbritannia · Näe rohkem »
Tonn
Tonn (vananorra keeles tonna 'veinivaat') on nüüdisajal meetermõõdustiku massiühik, see võrdub 1000 kilogrammiga.
Uus!!: Krüptoon ja Tonn · Näe rohkem »
Tuumalõhustumine
Tuumalõhustumine tuumareaktsioonina. Aeglane neutron neeldub uraan-235 tuumas, mis seejärel jaguneb kaheks kergemaks elemendiks (tuumalõhustumise jääkproduktiks) ja vabadeks neutroniteks Tuumalõhustumine ehk tuumafissioon on tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks.
Uus!!: Krüptoon ja Tuumalõhustumine · Näe rohkem »
Tuumapomm
Aatomipommi plahvatusel tekkinud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis kerkis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele USA 1950. aastate animatsioon, mis õpetab lapsi tuumapommirünnaku korral varjuma Tuumapomm ehk aatomipomm on sõjanduses kasutatav suure plahvatusjõuga lennukilt heidetav lõhkekeha ehk pomm, mille plahvatamisel tuumaenergia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel või kergete aatomituumade liitumisel (H-pomm).
Uus!!: Krüptoon ja Tuumapomm · Näe rohkem »
Tuumareaktor
Tuumareaktor ehk aatomireaktor on seade, milles teostatakse tuumareaktsiooni – aatomituumade lõhustumise juhitavat ahelreaktsiooni.
Uus!!: Krüptoon ja Tuumareaktor · Näe rohkem »
Tuumasüntees
Tuumasüntees ehk tuumade liitumine on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks.
Uus!!: Krüptoon ja Tuumasüntees · Näe rohkem »
Tuumkütus
Tuumkütus ehk aatomkütus (kõnekeeles ka tuumakütus) on materjal, mida kasutatakse tuumareaktorites energia tootmiseks.
Uus!!: Krüptoon ja Tuumkütus · Näe rohkem »
Uraan
Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.
Uus!!: Krüptoon ja Uraan · Näe rohkem »
Vaakum
Vaakum ehk vaakuum (ladina vacuum 'tühi') on olek, kui mingis ruumis puudub aine (sealhulgas õhk ja muud gaasid).
Uus!!: Krüptoon ja Vaakum · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Krüptoon ja Valgus · Näe rohkem »
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Uus!!: Krüptoon ja Väärisgaasid · Näe rohkem »
1898
1898.
Uus!!: Krüptoon ja 1898 · Näe rohkem »
1904
1904.
Uus!!: Krüptoon ja 1904 · Näe rohkem »
1983
1983.
Uus!!: Krüptoon ja 1983 · Näe rohkem »
