Sisukord
131 suhted: Aadu Jõgiaas, Alo Mattiisen, Anneksioon, Augustiputš, Öölaulupidu, Ärgake, Baltimaad, Balti kett, Baltimaad, BBC World News, Bruno Saul, Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, Dissident, Eesti, Eesti Üliõpilaste Seltsi maja, Eesti keel, Eesti Kongress, Eesti Kristlik Liit, Eesti lipp, Eesti lipp (laul), Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti NSV, Eesti NSV Ülemnõukogu, Eesti NSV Ministrite Nõukogu, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, Eesti taasiseseisvumine, Eestimaa Laul, Ei ole üksi ükski maa, Enn Tarvel, Erik Udam, Estonia kontserdisaal, Fosforiidisõda, Fosforiit, Glasnost, Harald Leppikson, Heinz Valk, Hirvepargi miiting, Hirvepark, Immigratsioon, Isemajandava Eesti ettepanek, Jaan Künnap, Juhan Aare, Justament, Kaevandus, Kolmas riik, Kultuur, Lagle Parek, Laulev revolutsioon (film), Läti, Leedu, Loomeliitude ühispleenum, ... Laienda indeks (81 rohkem) »
- 1980. aastad muusikas
- 1988. aasta Eestis
- 1990. aastad muusikas
- Eesti NSV
- Eesti muusika
- Läti muusika
- Leedu muusika
Aadu Jõgiaas
Aadu Jõgiaas Aadu Jõgiaas (sündinud 13. veebruaril 1951 Tartus) on Eesti taasiseseisvumisele kaasaaitaja ja raadioside edendaja.
Vaata Laulev revolutsioon ja Aadu Jõgiaas
Alo Mattiisen
Alo Mattiisen 1988. aastalFoto: Jaan Künnap Alo Mattiisen (22. aprill 1961 Jõgeva – 30. mai 1996 Tallinn) oli eesti helilooja.
Vaata Laulev revolutsioon ja Alo Mattiisen
Anneksioon
Hawaii kuningriigi lipu langetamine 12. augustil 1898 Hawaii annekteerimise tseremoonial Anneksioon ehk annekteerimine (ladina keeles annexio, 'liitmine') on teise riigi territooriumi või selle osa liidendamine oma riigi külge, ilma selle teise riigi nõusolekuta.
Vaata Laulev revolutsioon ja Anneksioon
Augustiputš
Punase väljaku läheduses Augustiputš oli 18.–21. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse.
Vaata Laulev revolutsioon ja Augustiputš
Öölaulupidu
Öölaulupidu 1988. aastal Tartu tudengipäevade raames toimunud öölaulupidu 2015. aastal Tartu öölaulupidu Raadil 2017. aastal Öölaulupidu on õhtul ja öösel peetav laulupidu.
Vaata Laulev revolutsioon ja Öölaulupidu
Ärgake, Baltimaad
"Ärgake, Baltimaad" on kolmes keeles esitatav Baltimaade laul, mille muusika autor oli Boriss Rezņiks ning sõnade autor Valdis Pavlovskis.
Vaata Laulev revolutsioon ja Ärgake, Baltimaad
Balti kett
Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk Balti ketist osavõtjad Eestis Balti kett Leedus Balti kett (läti Baltijas ceļš 'Balti tee', leedu Baltijos kelias 'Balti tee') oli 23. augustil 1989 Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade iseseisvustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt.
Vaata Laulev revolutsioon ja Balti kett
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Vaata Laulev revolutsioon ja Baltimaad
BBC World News
BBC World News on ööpäev läbi rahvusvahelisi uudiseid edastav ja jooksvaid sündmusi kajastav telekanal.
Vaata Laulev revolutsioon ja BBC World News
Bruno Saul
Bruno Saul (8. jaanuar 1932 Narva – 3. märts 2022 Tallinn) oli Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ja Eesti ettevõtja.
Vaata Laulev revolutsioon ja Bruno Saul
Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest
Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest on 16. novembril 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega vastu võetud dokument, millega Eesti NSV Ülemnõukogu deklareeris oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil.
Vaata Laulev revolutsioon ja Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest
Dissident
Dissident ehk teisitimõtleja on laiemas tähenduses keegi, kes aktiivselt vastandab ennast valitsevale poliitikale, ideoloogiale või institutsioonile.
Vaata Laulev revolutsioon ja Dissident
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Laulev revolutsioon ja Eesti
Eesti Üliõpilaste Seltsi maja
Eesti Üliõpilaste Seltsi maja 2017. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi maja on hoone Tartus aadressil Jaan Tõnissoni tänav 1, mis kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsile.
Vaata Laulev revolutsioon ja Eesti Üliõpilaste Seltsi maja
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Vaata Laulev revolutsioon ja Eesti keel
Eesti Kongress
Eesti Kongress oli rahvaalgatuse tulemusel 24. veebruaril 1990 toimunud üle-eestilistel valimistel valitud rahvaesindajatest moodustatud Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike esinduskogu.
Vaata Laulev revolutsioon ja Eesti Kongress
Eesti Kristlik Liit
Eesti Kristlik Liit on 31. mail 1988 algatatud ning hiljem korduvalt reorganiseeritud kristlikku maailmavaadet propageeriv organisatsioon.
Vaata Laulev revolutsioon ja Eesti Kristlik Liit
Eesti lipp
20px Külgede suhe 7:11. Majalipu vähimad mõõtmed 105 × 165 cm Eesti lipp on Eesti riigilipp ja eestlaste rahvuslipp.
Vaata Laulev revolutsioon ja Eesti lipp
Eesti lipp (laul)
"Eesti lipp" on Eesti lipu lipulaul, mille kirjutas Eesti helilooja Enn Võrk 1922.
Vaata Laulev revolutsioon ja Eesti lipp (laul)
Eesti Muinsuskaitse Selts
Eesti Muinsuskaitse Selts (lühend: EMS) on kodanikualgatuse korras loodud organisatsioon, mille eesmärkideks on Eesti ja Eestiga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide kaitsmine, muinsuskaitsealase teadlikkuse suurendamine ja vastava teabe levitamine.
Vaata Laulev revolutsioon ja Eesti Muinsuskaitse Selts
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1.
Vaata Laulev revolutsioon ja Eesti NSV
Eesti NSV Ülemnõukogu
Eesti NSV Ülemnõukogu ehk Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu oli NSVL-i näiline Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan aastatel 1940-1941 ja 1944-1990.
Vaata Laulev revolutsioon ja Eesti NSV Ülemnõukogu
Eesti NSV Ministrite Nõukogu
Eesti NSV Ministrite Nõukogu (lühend ENSV MN; oli aastatel 1944–1990 Eesti NSV (Nõukogude Liidu haldusüksuse) täidesaatev ja korraldav võimuorgan, eeskätt Moskva keskvõimu (NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu) otseste korralduste alusel.
Vaata Laulev revolutsioon ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (lühend ERSP) oli Eesti NSV-s 20.
Vaata Laulev revolutsioon ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei
Eesti taasiseseisvumine
Eesti taasiseseisvumine ehk Eesti iseseisvuse taastamine oli Eesti Vabariigi de facto taastamine 20. augustilil 1991 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega Eesti riiklikust iseseisvusest.
Vaata Laulev revolutsioon ja Eesti taasiseseisvumine
Eestimaa Laul
Enno Selirand Eestimaa Laulu stsenaariumi läbiviimisel Eestimaa Laul oli laulva revolutsiooni ajal üks silmapaistvamaid üritusi, mis toimus 11. septembril 1988 Tallinna lauluväljakul.
Vaata Laulev revolutsioon ja Eestimaa Laul
Ei ole üksi ükski maa
"Ei ole üksi ükski maa" on Eesti helilooja Alo Mattiiseni isamaaline laul 1987.
Vaata Laulev revolutsioon ja Ei ole üksi ükski maa
Enn Tarvel
Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.
Vaata Laulev revolutsioon ja Enn Tarvel
Erik Udam
Erik Udam (10. juuli 1938 – 6. veebruar 1990) oli Eesti vabadusvõitleja, elektriinsener ja maadleja.
Vaata Laulev revolutsioon ja Erik Udam
Estonia kontserdisaal
Estonia kontserdisaal on kontserdisaal Tallinnas Estonia teatrimajas.
Vaata Laulev revolutsioon ja Estonia kontserdisaal
Fosforiidisõda
pisi Fosforiidisõjaks nimetatakse Eestis 1987.
Vaata Laulev revolutsioon ja Fosforiidisõda
Fosforiit
Fosforiit Ülgase fosforiidi kaevandusest Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit.
Vaata Laulev revolutsioon ja Fosforiit
Glasnost
Glasnost (vene keeles гласность 'avalikkus', 'üldteatavus'; varem on eestikeelse vastena kasutatud sõna avalikustamine) oli Mihhail Gorbatšovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika NSV Liidus.
Vaata Laulev revolutsioon ja Glasnost
Harald Leppikson
Harald Leppikson (11. november 1933 Kullamaa – 9. september 2005 Tallinn) oli eesti fotograaf ja ajakirjanik.
Vaata Laulev revolutsioon ja Harald Leppikson
Heinz Valk
Heinz Valk 20. augustil 2011 Heinz Valk 2017. aastal Kiek in de Kökis Heinz Valk (õieti Heinrich Valk; sündinud 7. märtsil 1936 Gattšinas) on eesti kunstnik ja poliitik.
Vaata Laulev revolutsioon ja Heinz Valk
Hirvepargi miiting
Hirvepargi miitingu mälestustahvel Lindamäe müüril Hirvepargis, 2011 Hirvepargi miiting oli 23. augustil 1987 Tallinnas Hirvepargis toimunud esimene rahva omaalgatuslik poliitiline meeleavaldus okupeeritud Eestis, mille eesmärgiks oli nõuda avalikult Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamist ning pakti tagajärgede likvideerimist.
Vaata Laulev revolutsioon ja Hirvepargi miiting
Hirvepark
Vaade Hirvepargile Falgi teelt Hirvepark on kaitsealune park Tallinna kesklinnas Toompea nõlva all.
Vaata Laulev revolutsioon ja Hirvepark
Immigratsioon
Rändesaldo maailmas. Sinisega on märgitud riigid, kuhu rännatakse, ja punaka värvusega riigid, kust lahkutakse Argentinasse saabuvad Euroopa sisserändajad Immigratsioon ehk sisseränne on inimeste ränne riiki, mis ei ole nende kodumaa, sihtriigi seisukohast vaadatuna.
Vaata Laulev revolutsioon ja Immigratsioon
Isemajandava Eesti ettepanek
Ettepanek ajalehes Edasi "Ettepanek: kogu Eesti NSV täielikule isemajandamisele" ehk IME ettepanek ilmus 26. septembril 1987 Tartu ajalehes Edasi.
Vaata Laulev revolutsioon ja Isemajandava Eesti ettepanek
Jaan Künnap
Jaan Künnap (sündinud 9. veebruaril 1948 Kõuel) on eesti fotograaf, mägironija ja instruktor-treener.
Vaata Laulev revolutsioon ja Jaan Künnap
Juhan Aare
Juhan Aare (20. veebruar 1948 Tallinn – 6. oktoober 2021) oli Eesti ajakirjanik ja poliitik.
Vaata Laulev revolutsioon ja Juhan Aare
Justament
Justament, 2006: vasakult Toomas Lunge, Indrek Kalda ja Jaan Elgula. Justament on eesti ansambel, mis tegutseb alates 28.
Vaata Laulev revolutsioon ja Justament
Kaevandus
Kaevanduse pealmaakompleks (tõstetorn, rikastusvabrik, laadimispunkt) Kaevur Boliivia kaevanduses Kaevandus on koht, kus maavarade kaevandamine toimub maa all.
Vaata Laulev revolutsioon ja Kaevandus
Kolmas riik
Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.
Vaata Laulev revolutsioon ja Kolmas riik
Kultuur
Üldlaulupeo traditsioon on üks Eesti kultuuri tuntumaid sümboleid Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus.
Vaata Laulev revolutsioon ja Kultuur
Lagle Parek
Lagle Parek Pätsi monumendi avamisel 2022. aastal Lagle Parek (sündinud 17. aprillil 1941 Pärnus) on Eesti ühiskonnategelane ja poliitik.
Vaata Laulev revolutsioon ja Lagle Parek
Laulev revolutsioon (film)
"Laulev revolutsioon" (originaalpealkiri "The Singing Revolution") on 2006.
Vaata Laulev revolutsioon ja Laulev revolutsioon (film)
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Laulev revolutsioon ja Läti
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Vaata Laulev revolutsioon ja Leedu
Loomeliitude ühispleenum
1988.
Vaata Laulev revolutsioon ja Loomeliitude ühispleenum
Loomeliitude kultuurinõukogu
Loomeliitude kultuurinõukogu, tolleaegse nimetusega Eesti NSV Loominguliste Liitude Kultuurinõukogu, oli 1987.
Vaata Laulev revolutsioon ja Loomeliitude kultuurinõukogu
Majandus
Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust.
Vaata Laulev revolutsioon ja Majandus
Marju Lauristin
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing andis 28. veebruaril 2014 Marju Lauristinile autasu "Raamatukogude sõber 2013" Marju Lauristin 2010. aastal Marju Lauristin (sündinud 7. aprillil 1940 Tallinnas) on eesti sotsiaalteadlane ja poliitik.
Vaata Laulev revolutsioon ja Marju Lauristin
Mart Mikk
Estonia talveaias 18. septembril 2013 Mart Mikk esinemas Estonia teatri 107. hooaja avamisel Mart Mikk (sündinud 20. veebruaril 1964) on eesti ooperilaulja (bass).
Vaata Laulev revolutsioon ja Mart Mikk
Mati Graf
Mati Graf (sündinud 24. detsembril 1939 Tallinnas) on eesti ajaloolane, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi emeriitprofessor.
Vaata Laulev revolutsioon ja Mati Graf
Meeleavaldus
Vladimir Lenin peab meeleavaldusel kõnet Meeleavaldus ehk demonstratsioon on avalikus kohas toimuv hulga inimeste kogunemine selleks, et avaldada oma meelsust.
Vaata Laulev revolutsioon ja Meeleavaldus
Mihhail Gorbatšov
Mihhail Gorbatšov (vene keeles Михаил Сергеевич Горбачёв Mihhail Sergejevitš Gorbatšov; 2. märts 1931 Privolnoje, Põhja-Kaukaasia krai (praegu Stavropoli krai) NSV Liit – 30. august 2022 Moskva, Venemaa) oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik ja ühiskonnategelane, Nõukogude Liidu viimane riigipea.
Vaata Laulev revolutsioon ja Mihhail Gorbatšov
Mikk Titma
Edgar Savisaar, Mikk Titma, Tiit Made ja Siim Kallas 1988. aastal ETV saates seoses Isemajandava Eesti ettepanekuga. Harald Leppiksoni foto Mikk Titma (sündinud 2. novembril 1939 Tallinnas) on eesti sotsioloog.
Vaata Laulev revolutsioon ja Mikk Titma
Molotovi-Ribbentropi pakt
Pakti järgi plaanitud ja tegelikud piirid Ida-Euroopas aastatel 1939–1940 Pakti lisaprotokoll (saksakeelne versioon) Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel (vene Договор о ненападении между Германией и Советским Союзом) ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millega reguleeriti kahe riigi vahelisi suhteid ja mille lisaprotokolliga jagati mõjupiirkonnad Ida-Euroopas.
Vaata Laulev revolutsioon ja Molotovi-Ribbentropi pakt
MRP-AEG
Hirvepargis MRP-AEG (Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp) oli aastatel 1987–1988 Eestis tegutsenud organisatsioon, mille eesmärk oli Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamine ning tagajärgede likvideerimine.
Vaata Laulev revolutsioon ja MRP-AEG
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm
"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" on Eesti Vabariigi riigihümn.
Vaata Laulev revolutsioon ja Mu isamaa, mu õnn ja rõõm
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Laulev revolutsioon ja Nõukogude Liit
NLKP Keskkomitee
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend: NLKP KK; vene keeles Центральный комитет Коммунистической партии Советского Союза, lühend: ЦК КПСС) valiti NLKP kongressil ning oli kongressidevahelisel ajal NLKP kõrgeim organ, mis juhtis nii kogu partei, ühiskondlike organisatsioonide, majanduse kui ka kohalike parteiorganite tegevust.
Vaata Laulev revolutsioon ja NLKP Keskkomitee
NLKP KK peasekretär
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee peasekretär oli Nõukogude Liidus kõrgeim parteiline ja poliitiline ametikoht.
Vaata Laulev revolutsioon ja NLKP KK peasekretär
NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium
NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium (vene keeles Президиум Верховного Совета СССР) oli NSV Liidu Ülemnõukogu juhtorgan, mis täitis NSV Liidu kõrgeima riigivõimuorgani funktsioone NSV Liidu Ülemnõukogu istungjärkude vahelisel ajal.
Vaata Laulev revolutsioon ja NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium
Okupatsioon
Okupatsioon on võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese võimu kindlustamine (prantsuse keelest: occupation – action d’occuper, de s’installer par la force).
Vaata Laulev revolutsioon ja Okupatsioon
Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest võeti vastu 20. augustil 1991.
Vaata Laulev revolutsioon ja Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest
Perestroika
Perestroika (vene keeles перестройка 'ümberehitus', 'rekonstruktsioon', 'ümberhäälestamine', 'ümberrivistumine'; eesti kirjakeelne vaste on uutmine) oli NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus.
Vaata Laulev revolutsioon ja Perestroika
Protest
Protest väljendab avalikult reaktsiooni mingi sündmuse või olukorra kohta.
Vaata Laulev revolutsioon ja Protest
Raekoja plats (Tallinn)
Vaade Raekoja platsi lõunaküljele ja Tallinna raekojale (2014) Raeapteegi silt Raekoja plats on väljak Tallinna vanalinna südames, kus asub raekoda.
Vaata Laulev revolutsioon ja Raekoja plats (Tallinn)
Rahvarinne
Uus tänav 28 asus 1988–1994 Rahvarinde peakontor. Tänapäeval tähistab seda mälestustahvel maja seinal. Rahvarinne, ametliku nimetusega Eestimaa Rahvarinne, oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, perestroikaaja suurim massiliikumine Eestis aastatel 1988–1993.
Vaata Laulev revolutsioon ja Rahvarinne
Rein Veidemann
Rein Veidemann (2011) Rein Veidemann (sündinud 17. oktoobril 1946 Pärnus) on eesti kirjandusteadlane, ajakirjanik, kirjanik ja õppejõud.
Vaata Laulev revolutsioon ja Rein Veidemann
Revolutsioon
Revolutsioon on kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas, plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele.
Vaata Laulev revolutsioon ja Revolutsioon
Rock Summer
Rock Summer oli 1980.
Vaata Laulev revolutsioon ja Rock Summer
Rodeo (ansambel)
Rodeo oli eesti ansambel.
Vaata Laulev revolutsioon ja Rodeo (ansambel)
Rokkmuusika
Rokkmuusika on laialdane ja varieeruv levimuusika liik, milles meloodilist vokaali saadavad enamasti kitarr, trummid ja sageli ka basskitarr.
Vaata Laulev revolutsioon ja Rokkmuusika
Seadlus
Seadlus on riigipea, valitsuse või riigi muu juhtorgani välja antav seaduse jõuga normatiivne õigusakt või seadusest madalama jõuga rakendusakt.
Vaata Laulev revolutsioon ja Seadlus
Siim Kallas
Siim Kallas (sündinud 2. oktoobril 1948 Tallinnas) on Eesti ja Euroopa Liidu poliitik.
Vaata Laulev revolutsioon ja Siim Kallas
Sirp (ajaleht)
Sirp (endised nimed Sirp ja Vasar, Reede ja Kultuurileht) on Eesti Kultuuriministeeriumi valitsemisalas oleva riigi sihtasutuse toimetatav kultuuriajaleht, mis ilmub üks kord nädalas.
Vaata Laulev revolutsioon ja Sirp (ajaleht)
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Laulev revolutsioon ja Tallinn
Tallinna lauluväljak
Lauluväljak laulupeo tuletornist Tallinna lauluväljak on Tallinna laululava ümbritsev puhkeala.
Vaata Laulev revolutsioon ja Tallinna lauluväljak
Tallinna Linnahall
Vaade Linnahallile merelt loodesuunalt 2018. Tallinna Linnahall 2023. aastal Tallinna Linnahall on Tallinnas mere ääres asuv kontserdisaali, jäähalli, sadama ja kohvikute ning teiste ruumidega ehitis.
Vaata Laulev revolutsioon ja Tallinna Linnahall
Tallinna teletorn
Tallinna teletorn on ringhäälingusaadete edastamiseks ehitatud rajatis, mis asub Tallinnas Pirita linnaosas.
Vaata Laulev revolutsioon ja Tallinna teletorn
Tallinna vanalinna päevad
Tallinna vanalinna päevade reklaam Tallinna vanalinna päevad on suve alguses toimuvad pidustused Tallinna vanalinnas, mida korraldatakse alates 1982.
Vaata Laulev revolutsioon ja Tallinna vanalinna päevad
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Laulev revolutsioon ja Tartu
Tartu lauluväljak
Tartu lauluväljak (harvemini Tähtvere lauluväljak) asub Tartus, Tähtvere ja Supilinna servas mäenõlval.
Vaata Laulev revolutsioon ja Tartu lauluväljak
Tartu muinsuskaitsepäevad
Tartu muinsuskaitsepäevad olid 14.−17. aprillini 1988 Tartus toimunud Eesti Muinsuskaitse Seltsi muinsuskaitseklubide V kokkutulek, millest kujunes esimene Eesti taasiseseisvumise suurüritus.
Vaata Laulev revolutsioon ja Tartu muinsuskaitsepäevad
Tartu muusikapäevad
Tartu muusikapäevad olid aastatel 1979–1991 Tartus toimunud levimuusikafestivalid.
Vaata Laulev revolutsioon ja Tartu muusikapäevad
Tiit Made
Tiit Made (sündinud 13. märtsil 1940 Tallinnas) on Eesti majandusteadlane, ajakirjanik, publitsist ja poliitik.
Vaata Laulev revolutsioon ja Tiit Made
Tiit Madisson
Tiit Madisson (2008) Tiit Madisson (4. juuni 1950 – 21. juuni 2021) oli Eesti vabadusvõitleja, kirjanik ja poliitik.
Vaata Laulev revolutsioon ja Tiit Madisson
Totalitarism
Totalitarism on poliitiline süsteem, kus riik ei tunne võimu piire ning püüab reguleerida nii avaliku kui ka eraelu iga aspekti.
Vaata Laulev revolutsioon ja Totalitarism
Trivimi Velliste
Trivimi Velliste 2016 Grenaderimäel juulis 2008 Trivimi Velliste (sündinud 4. mail 1947 Tartus) on Eesti poliitik.
Vaata Laulev revolutsioon ja Trivimi Velliste
Vaapo Vaher
Vaapo Vaher Kirjanike Liidu üldkogul Tartus 23. märtsil 2012 Vaapo Vaher (sündinud 27. jaanuaril 1945 Tallinnas) on eesti kriitik, kirjandusuurija, esseist ja luuletaja.
Vaata Laulev revolutsioon ja Vaapo Vaher
Vaino Väljas
Vaino Väljas (sündinud 28. märtsil 1931 Külakülas Emmaste vallas) on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat.
Vaata Laulev revolutsioon ja Vaino Väljas
Vanemuine (teater)
Vanemuise teatrimaja 2014 Vanemuine on teater Tartus, mis asub aadressil Vanemuise tänav 6.
Vaata Laulev revolutsioon ja Vanemuine (teater)
Vastupanutegevus Eesti NSVs
Vastupanutegevus okupeeritud Eestis oli valitsevate võimude vastane tegevus okupeeritud Eestis.
Vaata Laulev revolutsioon ja Vastupanutegevus Eesti NSVs
Viis isamaalist laulu
Viis isamaalist laulu (originaalpealkiri "Viis ärkamisaegset laulu") on 1988.
Vaata Laulev revolutsioon ja Viis isamaalist laulu
Vilnius
Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.
Vaata Laulev revolutsioon ja Vilnius
1. aprill
1.
Vaata Laulev revolutsioon ja 1. aprill
1. oktoober
1.
Vaata Laulev revolutsioon ja 1. oktoober
11. märts
11.
Vaata Laulev revolutsioon ja 11. märts
11. september
11.
Vaata Laulev revolutsioon ja 11. september
12. märts
12.
Vaata Laulev revolutsioon ja 12. märts
13. aprill
13.
Vaata Laulev revolutsioon ja 13. aprill
13. juuni
13.
Vaata Laulev revolutsioon ja 13. juuni
14. aprill
14.
Vaata Laulev revolutsioon ja 14. aprill
14. mai
14.
Vaata Laulev revolutsioon ja 14. mai
15. aprill
15.
Vaata Laulev revolutsioon ja 15. aprill
15. august
15.
Vaata Laulev revolutsioon ja 15. august
16. november
16.
Vaata Laulev revolutsioon ja 16. november
17. aprill
17.
Vaata Laulev revolutsioon ja 17. aprill
19. august
19.
Vaata Laulev revolutsioon ja 19. august
1980. aastad
1980.
Vaata Laulev revolutsioon ja 1980. aastad
1987
1987.
Vaata Laulev revolutsioon ja 1987
1988
1988.
Vaata Laulev revolutsioon ja 1988
1989
1989.
Vaata Laulev revolutsioon ja 1989
1990
1990.
Vaata Laulev revolutsioon ja 1990
1991
1991.
Vaata Laulev revolutsioon ja 1991
1994
1994.
Vaata Laulev revolutsioon ja 1994
2. aprill
2.
Vaata Laulev revolutsioon ja 2. aprill
2. oktoober
2.
Vaata Laulev revolutsioon ja 2. oktoober
20. august
20.
Vaata Laulev revolutsioon ja 20. august
21. august
21.
Vaata Laulev revolutsioon ja 21. august
23. august
23.
Vaata Laulev revolutsioon ja 23. august
24. veebruar
24.
Vaata Laulev revolutsioon ja 24. veebruar
26. august
26.
Vaata Laulev revolutsioon ja 26. august
26. november
26.
Vaata Laulev revolutsioon ja 26. november
28. august
28.
Vaata Laulev revolutsioon ja 28. august
31. märts
31.
Vaata Laulev revolutsioon ja 31. märts
6. juuni
6.
Vaata Laulev revolutsioon ja 6. juuni
7. detsember
7.
Vaata Laulev revolutsioon ja 7. detsember
Vaata ka
1980. aastad muusikas
- Alternatiivrokk
- Alternative metal
- Black metal
- Death metal
- Disco polo
- Elektrooniline tantsumuusika
- Emo
- Funk
- Glam metal
- Gothic rock
- House
- Italodisko
- J-pop
- Kantrimuusika
- Kino (ansambel)
- Kunstirokk
- Laulev revolutsioon
- New wave
- Oi!
- Pop-punk
- Post hardcore
- Post-punk
- Post-rock
- Punk rock
- Sektor Gaza
- Soft rock
- Teismeliste popp
- Thrash metal
- Uusromantism (levimuusika)
- Uussiirus
1988. aasta Eestis
- Deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest
- Eesti NSV jalgpalli kõrgliiga 1988
- Laulev revolutsioon
1990. aastad muusikas
- Alternatiivrokk
- Alternative metal
- Black metal
- Blackened death metal
- Britpop
- Death metal
- Disco polo
- Drum and bass
- Elektrooniline tantsumuusika
- Emo
- Glam metal
- Gothic metal
- Gothic rock
- Hallyu laine
- House
- J-pop
- Jungle
- Kantrimuusika
- Kunstirokk
- Laulev revolutsioon
- Metalcore
- Nu metal
- Pop-punk
- Post hardcore
- Post-rock
- Punk rock
- Riot grrrl
- Screamo
- Sektor Gaza
- Ska-punk
- Teismeliste popp
- Thrash metal
- Uussiirus
Eesti NSV
- 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus
- 8. Eesti Laskurkorpus
- Auvere lahing
- Balti laevastik
- Balti sõjaväeringkond
- Eesti NSV
- Eesti NSV Ülemnõukogu
- Eesti NSV Ülemnõukogu II koosseisu valimised
- Eesti NSV hümn
- Eesti NSV konstitutsioon (1940)
- Eesti NSV lipp
- Eesti NSV vapp
- Eestimaa Kommunistlik Partei
- Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Partei Ajaloo Instituut
- Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing
- Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon
- Jeestlased
- Juuniküüditamine
- Laulev revolutsioon
- Metsavendlus Baltimaades
- Metsavendlus Eestis
- Narva lahing (1944)
- Narva pealetung
- Osula lahing
- Porkuni lahing
- Putki lahing
- Relvastatud Võitluse Liit
- S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos
- Sinimägede lahing
- Tallinna Kõrgem Ehitusvägede Poliitiline Sõjakool
- Tallinna vallutamine (1944)
- Tartu lahing (1944)
- Tehumardi öölahing
- Vastupanuliikumine okupeeritud Eestis 1941–1944
Eesti muusika
- Eesti Heliloojate Liit
- Eesti Kontsert
- Eesti Muusikanõukogu
- Eesti Tipp-40
- Eesti muusika
- Eesti rokkmuusika
- Heino Elleri Muusikakool
- Joonase lähetamine
- Kratt (ballett)
- Laulev revolutsioon
- MTV Euroopa muusikaauhinnad "Parim Balti artist"
Läti muusika
- Daina
- Dievs, svētī Latviju
- Läti muusika
- Laulev revolutsioon
- MTV Euroopa muusikaauhinnad "Parim Balti artist"
Leedu muusika
- Laulev revolutsioon
- Leedu muusika
- MTV Euroopa muusikaauhinnad "Parim Balti artist"