Sisukord
56 suhted: Aadel, Aadlikonvent, Aadlimarssal, Ajalooline Ajakiri, Anton Friedrich Büsching, Asehalduskord, Augsburgi usutunnistus, August Wilhelm Hupel, Carl Arvid von Klingspor, Eestimaa rüütelkond, Gustav II Adolf, Hamburg, Hans Kruus, Kantselei, Karl IX, Karl XI, Katariina II, Kindralkuberner, Kirikueestseisja, Kreis, Kristiina, Kuramaa rüütelkond, Läti, Lõuna-Eesti, Liivimaa, Liivimaa Üldkasulik Ühing, Liivimaa kindralkuberner, Liivimaa kubermang, Liivimaa maamarssal, Liivimaa maanõunik, Liivimaa maapäev, Liivimaa rüütelkonna hoone, Looming (ajakiri), Luterlus, Maksud, Moskva tsaar, Nordische Miscellaneen, Notar, Paul I, Põhjasõda, Poola aeg, Poola kuningas, Rüütelkond, Riia, Rootsi aeg, Rootsi kuningas, Saaremaa rüütelkond, Seadus, Seim (Läti), Seisus, ... Laienda indeks (6 rohkem) »
- Balti aadel
- Eestimaa aadlikud
- Liivimaa aadlikud
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Aadel
Aadlikonvent
Aadlikonvendiks võidakse nimetada mingi piirkonna aadli üld- või esinduskogu.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Aadlikonvent
Aadlimarssal
Aadlimarssal on mitmes riigis olnud mingi piirkonna aadli valitud esindaja.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Aadlimarssal
Ajalooline Ajakiri
Ajalooline Ajakiri on Eestis ilmuv eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Ajalooline Ajakiri
Anton Friedrich Büsching
Anton Friedrich Büsching (27. september 1724 Stadthagen – 28. mai 1793 Berliin) oli saksa geograaf, ajaloolane ja teoloog.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Anton Friedrich Büsching
Asehalduskord
Asehalduskord oli Venemaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 1775–1795 Venemaa keisririigis kehtinud piirkondlik valitsusvorm, mis tugines Venemaa keisrinna Katariina II poolt ette valmistatud ja Venemaa keisririigis 1775.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Asehalduskord
Augsburgi usutunnistus
Augsburgi usutunnistuse ettelugemine 1530. aasta Augsburgi riigipäeval Augsburgi usutunnistus (ladina keeles Confessio Augustana; saksa keeles Augsburger Bekenntnis või Augsburger Konfession) on luterlike Saksa-Rooma riigiseisuste (6 riigivürsti ja 2 riigilinna) poolt 1530.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Augsburgi usutunnistus
August Wilhelm Hupel
August Wilhelm Hupel August Wilhelm Hupeli mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul August Wilhelm Hupel (25. veebruar (vkj 14. veebruar) 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1819 Paide) oli pastor, kodu-uurija ja literaat.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja August Wilhelm Hupel
Carl Arvid von Klingspor
Carl Arvid von Klingspor (30. märts 1829 Säby, Södermanland – 15. juuni 1903 Näsby, Södermanland) oli rootsi sõjaväelane (major), heraldik ja genealoog.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Carl Arvid von Klingspor
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Eestimaa rüütelkond
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Gustav II Adolf
Hamburg
Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Hamburg
Hans Kruus
Hans Kruus Hans Johannes Kruus (22. oktoober 1891 Tartu – 30. juuni 1976 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja Nõukogude riigi-, haridus- ja kultuuritegelane.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Hans Kruus
Kantselei
Kantselei on ametiasutuse osakond või ruum (mõnikord ka omaette asutus), mis tegeleb ametliku asjaajamisega, sh kirjavahetusega.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Kantselei
Karl IX
Karl IX (4. oktoober 1550 – 30. oktoober 1611) oli Rootsi riigihoidja 1599–1604 ja kuningas 1604–1611, Gustav I Vasa noorim poeg.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Karl IX
Karl XI
Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Karl XI
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Katariina II
Kindralkuberner
Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Kindralkuberner
Kirikueestseisja
Kirikueestseisja (saksa keeles Kirchenvorsteher) oli kihelkonna ametiisik, kes täitis majanduslikke ja politseilisi ülesandeid.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Kirikueestseisja
Kreis
Kreis (saksa keeles Kreis) on Saksamaa kommunaalõiguse järgi valdade ühendus ja territooriumide koondis (Nordrhein-Westfaleni ja Schleswig-Holsteini liidumaal, Landkreis teistel liidumaadel).
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Kreis
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Kristiina
Kuramaa rüütelkond
Kuramaa rüütelkond (ka Kuramaa-Piltene rüütelkond) oli Kuramaal tegutsenud seisuslik aadlikorporatsioon.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Kuramaa rüütelkond
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Läti
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Lõuna-Eesti
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Liivimaa
Liivimaa Üldkasulik Ühing
Liivimaa Üldkasulik Ühing (Livländischer Gemeinnütziger Verband, Vidzemes Visparderīga Savienība) oli Lätis aastail 1920–1939 tegutsenud Liivimaa rüütelkonna järglasorganisatsioon.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Liivimaa Üldkasulik Ühing
Liivimaa kindralkuberner
Liivimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga asehaldur Liivimaal, aastatel 1629–1710.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Liivimaa kindralkuberner
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Liivimaa kubermang
Liivimaa maamarssal
Liivimaa maamarssal (saksa keeles Livländischen Landmarschall, vene keeles предводитель дворянства) oli 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna (Ritterschaft) kõrgem ametnik Liivimaal, kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva (Landtag).
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Liivimaa maamarssal
Liivimaa maanõunik
Liivimaa maanõunik (saksa keeles Livländische Landrat ja Landrat von Livland) oli Liivimaa omavalitsusliku institutsiooni Liivimaa maanõunike kolleegiumi (1643−1920) liige, kes valiti Liivimaa rüütelkonna maapäeval aadliseisusest mõisaomanike seast − alates XVIII sajandist matrikliaadli hulgast − eluajaks ja kelle kinnitas ametisse kindralkuberner (hiljem Venemaa siseminister).
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Liivimaa maanõunik
Liivimaa maapäev
Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Liivimaa maapäev
Liivimaa rüütelkonna hoone
Seimi hoone, 2012 Liivimaa rüütelkonna hoone on Liivimaa rüütelkonnale kuulunud hoone Riias Jēkaba ielā 11.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Liivimaa rüütelkonna hoone
Looming (ajakiri)
Looming on vanim praegu ilmuv eesti kirjandusajakiri.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Looming (ajakiri)
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Luterlus
Maksud
Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Maksud
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Moskva tsaar
Nordische Miscellaneen
"Nordische Miscellaneen" ("Põhjamaade mistsellid") on 18. sajandi lõpus Baltikumis ilmunud üldteaduslik jätkväljaanne.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Nordische Miscellaneen
Notar
Notar on avalik-õigusliku ametiga sõltumatu füüsiline isik, kelle ülesanne on tagada õigussuhete turvalisus ja ennetada õigusvaidlusi.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Notar
Paul I
Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Paul I
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Põhjasõda
Poola aeg
Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Poola aeg
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Poola kuningas
Rüütelkond
Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Rüütelkond
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Riia
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Rootsi aeg
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Rootsi kuningas
Saaremaa rüütelkond
Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Saaremaa rüütelkond
Seadus
Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Seadus
Seim (Läti)
Seim (läti keeles Saeima) on Läti parlament.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Seim (Läti)
Seisus
Seisus on õiguslikult ja sotsiaalselt piiritletud inimrühm, kellel on kindlaks kujunenud päritav või elu jooksul omandatud roll ühiskondlikus tööjaotuses ja võimuhierarhias, nt aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Seisus
Seisuste kaotamise seadus
Seisuste kaotamise seadus oli Eesti Asutavas Kogus 9. juunil 1920 vastu võetud ja sama aasta 27.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Seisuste kaotamise seadus
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Suur reduktsioon
Talurahvakool
Talurahvakool ehk rahvakool on 17. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni tegutsenud talurahvale mõeldud seisuslike haridusasutuste üldnimetus.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Talurahvakool
Vaeslastekohus
Vaeslastekohus (vene keeles (Сиротские Суды, saksa keeles Waisengericht) oli hoolekande- ja eestkosteasjadega tegelenud erikohus. 1646. aastal loodi Liivimaal igas maakonnas maavaeslastekohtud, mis tegelesid aadli eestkoste ja hoolekandeasjade lahendamisega. Toonase Liivimaa tänase Eesti piiresse jääval alal tegutsesid maavaeslastekohtud Tartus, Pärnus ja Kuressaares.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Vaeslastekohus
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja Zygmunt II August
17. sajand
17.
Vaata Liivimaa rüütelkond ja 17. sajand
Vaata ka
Balti aadel
- Alexander von Benckendorff
- Balti Rüütelkondade Liit
- Balti aadel
- Baltisches Wappenbuch
- Clodt von Jürgensburg
- Eestimaa rüütelkond
- Freytag von Loringhoven
- Friedrich Georg von Bunge
- Gerhard Gustav Ludvig von Maydell
- Gerhard von Tiesenhausen
- Harald von Bosse
- Johann Freitag von Loringhofe
- Karl Wilhelm von Toll
- Karl von Bistram
- Liivimaa rüütelkond
- Margarethe von Wrangell (keemik)
- Nikolai von Glehn
- Otto Heinrich Igelström
- Otto von Bistram
- Pontus Brevern de la Gardie
- Wolter von Plettenberg
Eestimaa aadlikud
- Balti Rüütelkondade Liit
- Balti aadel
- Eestimaa rüütelkond
- Eestimaa rüütelkonna hoone
- Eric Stenbock
- Friedrich Georg von Bunge
- Hans Reinhold von Fersen
- Jakob De la Gardie
- Johann von Uexküll (surnud 1583)
- Liivimaa rüütelkond
- Magnus
- Nikolai von Glehn
Liivimaa aadlikud
- Balti Rüütelkondade Liit
- Balti aadel
- Jürgen Fahrensbach
- Johann Reinhold von Patkul
- Kaupo
- Liivimaa rüütelkond
- Liivimaa rüütelkonna hoone
- Magnus
- Raimund von zur Mühlen