Kiiremini kui brauser!
56 suhted: Aadel, Aadlikonvent, Aadlimarssal, Ajalooline Ajakiri, Anton Friedrich Büsching, Asehalduskord, Augsburgi usutunnistus, August Wilhelm Hupel, Carl Arvid von Klingspor, Eestimaa rüütelkond, Gustav II Adolf, Hamburg, Hans Kruus, Kantselei, Karl IX, Karl XI, Katariina II, Kindralkuberner, Kirikueestseisja, Kreis, Kristiina, Kuramaa rüütelkond, Läti, Lõuna-Eesti, Liivimaa, Liivimaa Üldkasulik Ühing, Liivimaa kindralkuberner, Liivimaa kubermang, Liivimaa maamarssal, Liivimaa maanõunik, Liivimaa maapäev, Liivimaa rüütelkonna hoone, Looming (ajakiri), Luterlus, Maksud, Moskva tsaar, Nordische Miscellaneen, Notar, Paul I, Põhjasõda, Poola aeg, Poola kuningas, Rüütelkond, Riia, Rootsi aeg, Rootsi kuningas, Saaremaa rüütelkond, Seadus, Seim (Läti), Seisus, ..., Seisuste kaotamise seadus, Suur reduktsioon, Talurahvakool, Vaeslastekohus, Zygmunt II August, 17. sajand. Laienda indeks (6 rohkem) »
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Aadel · Näe rohkem »
Aadlikonvent
Aadlikonvendiks võidakse nimetada mingi piirkonna aadli üld- või esinduskogu.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Aadlikonvent · Näe rohkem »
Aadlimarssal
Aadlimarssal on mitmes riigis olnud mingi piirkonna aadli valitud esindaja.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Aadlimarssal · Näe rohkem »
Ajalooline Ajakiri
Ajalooline Ajakiri on Eestis ilmuv eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Ajalooline Ajakiri · Näe rohkem »
Anton Friedrich Büsching
Anton Friedrich Büsching (27. september 1724 Stadthagen – 28. mai 1793 Berliin) oli saksa geograaf, ajaloolane ja teoloog.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Anton Friedrich Büsching · Näe rohkem »
Asehalduskord
Asehalduskord oli Venemaa keisrinna Katariina II ajal aastatel 1775–1795 Venemaa keisririigis kehtinud piirkondlik valitsusvorm, mis tugines Venemaa keisrinna Katariina II poolt ette valmistatud ja Venemaa keisririigis 1775.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Asehalduskord · Näe rohkem »
Augsburgi usutunnistus
Augsburgi usutunnistuse ettelugemine 1530. aasta Augsburgi riigipäeval Augsburgi usutunnistus (ladina keeles Confessio Augustana; saksa keeles Augsburger Bekenntnis või Augsburger Konfession) on luterlike Saksa-Rooma riigiseisuste (6 riigivürsti ja 2 riigilinna) poolt 1530.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Augsburgi usutunnistus · Näe rohkem »
August Wilhelm Hupel
August Wilhelm Hupel August Wilhelm Hupeli mälestuskivi Paides Reopalu kalmistul August Wilhelm Hupel (25. veebruar (vkj 14. veebruar) 1737 Buttelstedt, Saksi-Weimari hertsogiriik – 18. jaanuar (vkj 6. jaanuar) 1819 Paide) oli pastor, kodu-uurija ja literaat.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja August Wilhelm Hupel · Näe rohkem »
Carl Arvid von Klingspor
Carl Arvid von Klingspor (30. märts 1829 Säby, Södermanland – 15. juuni 1903 Näsby, Södermanland) oli rootsi sõjaväelane (major), heraldik ja genealoog.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Carl Arvid von Klingspor · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Hamburg
Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Hamburg · Näe rohkem »
Hans Kruus
Hans Kruus Hans Johannes Kruus (22. oktoober 1891 Tartu – 30. juuni 1976 Tallinn) oli eesti ajaloolane ja Nõukogude riigi-, haridus- ja kultuuritegelane.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Hans Kruus · Näe rohkem »
Kantselei
Kantselei on ametiasutuse osakond või ruum (mõnikord ka omaette asutus), mis tegeleb ametliku asjaajamisega, sh kirjavahetusega.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Kantselei · Näe rohkem »
Karl IX
Karl IX (4. oktoober 1550 – 30. oktoober 1611) oli Rootsi riigihoidja 1599–1604 ja kuningas 1604–1611, Gustav I Vasa noorim poeg.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Karl IX · Näe rohkem »
Karl XI
Karl XI Karl XI (24. november 1655 Stockholm – 5. aprill 1697 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1660–1697.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Karl XI · Näe rohkem »
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Katariina II · Näe rohkem »
Kindralkuberner
Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Kindralkuberner · Näe rohkem »
Kirikueestseisja
Kirikueestseisja (saksa keeles Kirchenvorsteher) oli kihelkonna ametiisik, kes täitis majanduslikke ja politseilisi ülesandeid.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Kirikueestseisja · Näe rohkem »
Kreis
Kreis (saksa keeles Kreis) on Saksamaa kommunaalõiguse järgi valdade ühendus ja territooriumide koondis (Nordrhein-Westfaleni ja Schleswig-Holsteini liidumaal, Landkreis teistel liidumaadel).
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Kreis · Näe rohkem »
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Kristiina · Näe rohkem »
Kuramaa rüütelkond
Kuramaa rüütelkond (ka Kuramaa-Piltene rüütelkond) oli Kuramaal tegutsenud seisuslik aadlikorporatsioon.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Kuramaa rüütelkond · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Läti · Näe rohkem »
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Lõuna-Eesti · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa Üldkasulik Ühing
Liivimaa Üldkasulik Ühing (Livländischer Gemeinnütziger Verband, Vidzemes Visparderīga Savienība) oli Lätis aastail 1920–1939 tegutsenud Liivimaa rüütelkonna järglasorganisatsioon.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Liivimaa Üldkasulik Ühing · Näe rohkem »
Liivimaa kindralkuberner
Liivimaa kindralkuberner oli Rootsi kuninga asehaldur Liivimaal, aastatel 1629–1710.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Liivimaa kindralkuberner · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Liivimaa maamarssal
Liivimaa maamarssal (saksa keeles Livländischen Landmarschall, vene keeles предводитель дворянства) oli 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna (Ritterschaft) kõrgem ametnik Liivimaal, kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva (Landtag).
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Liivimaa maamarssal · Näe rohkem »
Liivimaa maanõunik
Liivimaa maanõunik (saksa keeles Livländische Landrat ja Landrat von Livland) oli Liivimaa omavalitsusliku institutsiooni Liivimaa maanõunike kolleegiumi (1643−1920) liige, kes valiti Liivimaa rüütelkonna maapäeval aadliseisusest mõisaomanike seast − alates XVIII sajandist matrikliaadli hulgast − eluajaks ja kelle kinnitas ametisse kindralkuberner (hiljem Venemaa siseminister).
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Liivimaa maanõunik · Näe rohkem »
Liivimaa maapäev
Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Liivimaa maapäev · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkonna hoone
Seimi hoone, 2012 Liivimaa rüütelkonna hoone on Liivimaa rüütelkonnale kuulunud hoone Riias Jēkaba ielā 11.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Liivimaa rüütelkonna hoone · Näe rohkem »
Looming (ajakiri)
Looming on vanim praegu ilmuv eesti kirjandusajakiri.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Looming (ajakiri) · Näe rohkem »
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Luterlus · Näe rohkem »
Maksud
Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Maksud · Näe rohkem »
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Moskva tsaar · Näe rohkem »
Nordische Miscellaneen
"Nordische Miscellaneen" ("Põhjamaade mistsellid") on 18. sajandi lõpus Baltikumis ilmunud üldteaduslik jätkväljaanne.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Nordische Miscellaneen · Näe rohkem »
Notar
Notar on avalik-õigusliku ametiga sõltumatu füüsiline isik, kelle ülesanne on tagada õigussuhete turvalisus ja ennetada õigusvaidlusi.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Notar · Näe rohkem »
Paul I
Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Paul I · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Poola aeg
Poola aeg on ajavahemik, millal Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ehk Liivimaa territoorium kuulus Poola-Leedu ühisriigi Rzeczpospolita koosseisu.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Poola aeg · Näe rohkem »
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Poola kuningas · Näe rohkem »
Rüütelkond
Rüütelkond on mitmetähenduslik sõna, mille all tavaliselt mõistetakse teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Rüütelkond · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Riia · Näe rohkem »
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Rootsi aeg · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Saaremaa rüütelkond
Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Saaremaa rüütelkond · Näe rohkem »
Seadus
Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Seadus · Näe rohkem »
Seim (Läti)
Seim (läti keeles Saeima) on Läti parlament.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Seim (Läti) · Näe rohkem »
Seisus
Seisus on õiguslikult ja sotsiaalselt piiritletud inimrühm, kellel on kindlaks kujunenud päritav või elu jooksul omandatud roll ühiskondlikus tööjaotuses ja võimuhierarhias, nt aadel, vaimulikud, linnaelanikud ja talupojad.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Seisus · Näe rohkem »
Seisuste kaotamise seadus
Seisuste kaotamise seadus oli Eesti Asutavas Kogus 9. juunil 1920 vastu võetud ja sama aasta 27.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Seisuste kaotamise seadus · Näe rohkem »
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »
Talurahvakool
Talurahvakool ehk rahvakool on 17. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni tegutsenud talurahvale mõeldud seisuslike haridusasutuste üldnimetus.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Talurahvakool · Näe rohkem »
Vaeslastekohus
Vaeslastekohus (vene keeles (Сиротские Суды, saksa keeles Waisengericht) oli hoolekande- ja eestkosteasjadega tegelenud erikohus. 1646. aastal loodi Liivimaal igas maakonnas maavaeslastekohtud, mis tegelesid aadli eestkoste ja hoolekandeasjade lahendamisega. Toonase Liivimaa tänase Eesti piiresse jääval alal tegutsesid maavaeslastekohtud Tartus, Pärnus ja Kuressaares. Eestimaa alal tegutses üks, 1715. aastal asutatud maavaeslastekohus. Lisaks linnade vaeslastekohtutele tegelesid isikute hoolekande- ja eestkosteasjadega Liivimaa kubermangus Valgas, Võrus, Viljandis, Kuressaares, Haapsalus magistraat; Toompeal lossifoogtikohus; Rakveres, Paides ja Paldiskis tegutses aga analoogse kohtuinstantsina foogtikohus. Vaeslastekohtu koosseis oli tavaliselt kolmeliikmeline, esimeheks üks bürgermeistritest. Kohtukoosseisu ülesandeks oli hoolitseda nende isikute (ja ka varade) huvide eest, kes seda ise kas alaealisuse, vaimsete või füüsiliste puuete, äraoleku, pillava eluviisi või muude põhjuste tõttu teha ei suutnud. Seda teostati eestkostjate ja hooldajate määramise ning nende tegevuse kontrollimise kaudu. Asehalduskorra ajal (1783–1796) pidi linna vaeslastekohus ajutiselt vastavalt Venemaa keisririigi keskvõimu korraldustele olema magistraadiga võrdsel tasemel iseseisev asutus ning alluma otse kubermangumagistraadile, pärast asehalduskorra likvideerimist 1796. aastal taastati endine hoolekande ja eestkosteorganisatsioon.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Vaeslastekohus · Näe rohkem »
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja Zygmunt II August · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Liivimaa rüütelkond ja 17. sajand · Näe rohkem »
