Sisukord
65 suhted: Aprill, Briti saared, Carl von Linné, Eesti, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Euraasia, Galloanserae, Hanelised, Harilik pilliroog, Haudumine, Hirundo, Järv, Juuni, Kael, Kalakajakas, Kallas, Kõht, Keelikloomad, Kurn, Kurvitsalised, Laht, Lõuna-Aasia, Limused, Linnud, Loomad, Loomade elu, Metsastepp, Muna, Must, Must meri, Nokk, Parasvööde, Part, Partlased, Põhja-Ameerika, Pea, Perekond (bioloogia), Pesa, Plankton, Prantsusmaa, Pruun, Pugu, Putukad, Rändlinnud, Rind, Roheline, Saba, Seeme, Selg, September, ... Laienda indeks (15 rohkem) »
Aprill
Aprill on Gregoriuse kalendris aasta neljas kuu.
Vaata Luitsnokk-part ja Aprill
Briti saared
Briti saarte asukoht Briti saared on saarestik Atlandi ookeani põhjaosas.
Vaata Luitsnokk-part ja Briti saared
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Vaata Luitsnokk-part ja Carl von Linné
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Luitsnokk-part ja Eesti
Eesti Entsüklopeediakirjastus
Eesti Entsüklopeediakirjastus (Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS; lühend: EEK) oli Eestis tegutsenud teatme- ja aimekirjanduse väljaandmisele spetsialiseerunud kirjastus.
Vaata Luitsnokk-part ja Eesti Entsüklopeediakirjastus
Euraasia
Euraasia asend Euraasia asend Euraasia reljeef (USGS-i andmed) Euraasia on suurim manner Maal.
Vaata Luitsnokk-part ja Euraasia
Galloanserae
Galloanserae on lindude ülemselts.
Vaata Luitsnokk-part ja Galloanserae
Hanelised
Hanelised (Anseriformes) on lindude klassi kuuluv selts.
Vaata Luitsnokk-part ja Hanelised
Harilik pilliroog
Harilik pilliroog (Phragmites australis) on kõrreliste sugukonda pilliroo perekonda kuuluv taim.
Vaata Luitsnokk-part ja Harilik pilliroog
Haudumine
Haudumine on selgroogsetel loomadel (nt lindudel) munade hoidmine sellise temperatuuri juures, et loode saaks areneda.
Vaata Luitsnokk-part ja Haudumine
Hirundo
Hirundo (ladina 'pääsuke') on Eesti Ornitoloogiaühingu ajakiri.
Vaata Luitsnokk-part ja Hirundo
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Vaata Luitsnokk-part ja Järv
Juuni
Juuni on Gregoriuse kalendris aasta kuues kuu.
Vaata Luitsnokk-part ja Juuni
Kael
Naise kael Selgroog Kael on paljude loomade, sealhulgas inimese pead ja keret ühendav kehaosa.
Vaata Luitsnokk-part ja Kael
Kalakajakas
Kalakajakas lennul Kalakajakas (Larus canus) on kajaklaste sugukonda kajaka perekonda kuuluv lind.
Vaata Luitsnokk-part ja Kalakajakas
Kallas
Kallas on veekogu (tavaliselt jõge või väikest järve) ääristav maariba.
Vaata Luitsnokk-part ja Kallas
Kõht
Kõht ehk abdoomen (abdomen, venter) on selgroogsetel keha osa rindkere ja vaagna vahel.
Vaata Luitsnokk-part ja Kõht
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Vaata Luitsnokk-part ja Keelikloomad
Kurn
Merikajaka kurn Kurn ehk munakurn on korraga hautav munade komplekt.
Vaata Luitsnokk-part ja Kurn
Kurvitsalised
Kurvitsalised (Charadriiformes) on mitmekesine lindude selts, kuhu kuulub umbes 350 liiki.
Vaata Luitsnokk-part ja Kurvitsalised
Laht
Donostia linna kaardilt on näha vähemalt kaks maismaasse ulatuvat lahte Laht on maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa.
Vaata Luitsnokk-part ja Laht
Lõuna-Aasia
Lõuna-Aasia ÜRO liigituse järgi Lõuna-Aasia on Aasia osa, hõlmab Ees-India, mis on muust Aasiast mäeahelikega eraldatud.
Vaata Luitsnokk-part ja Lõuna-Aasia
Limused
Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.
Vaata Luitsnokk-part ja Limused
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Vaata Luitsnokk-part ja Linnud
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Luitsnokk-part ja Loomad
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Vaata Luitsnokk-part ja Loomade elu
Metsastepp
Metsastepp Devíni piirkonnas Metsastepp on bioom, kus jõgedevahelistel aladel niidustepi või stepi alad vahelduvad paremate niisutamisoludega metsaaladega.
Vaata Luitsnokk-part ja Metsastepp
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15.
Vaata Luitsnokk-part ja Muna
Must
Must on valguse ja värvuse puudumine.
Vaata Luitsnokk-part ja Must
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Vaata Luitsnokk-part ja Must meri
Nokk
thumb Nokk on lindude peas olev elund, mis on moodustunud oluliselt pikenenud näoluudest ja üla- ning alalõualuust, nokka katab sarvkest.
Vaata Luitsnokk-part ja Nokk
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Vaata Luitsnokk-part ja Parasvööde
Part
Parti võib näha ka puu otsas. Tartu, 2015. aasta aprill. Part (Anas) on haneliste seltsi kuuluv perekond veelinde.
Vaata Luitsnokk-part ja Part
Partlased
Partlased (Anatidae) on haneliste seltsi kuuluvate veelindude sugukond.
Vaata Luitsnokk-part ja Partlased
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Vaata Luitsnokk-part ja Põhja-Ameerika
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Vaata Luitsnokk-part ja Pea
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Luitsnokk-part ja Perekond (bioloogia)
Pesa
Korvikujuline linnupesa ''Anaplectes rubriceps leuconotus'' pesa ehitamas Pesa on looma tehtud rajatis või looduslikult seda pakkuv koht, kus paiknevad loomade munad ja/või mis pakub neile kohta elamiseks ning järglaste üleskasvatamiseks.
Vaata Luitsnokk-part ja Pesa
Plankton
Planktoni fotomontaaž Meroplanktoni näide – jääkala vastne (liik ''Channichthyidae'' sugukonnast) Plankton ehk hõljum (ainsuses plankter) on veekogus hõljuvate liikumisvõimetute või väga vähesel määral liikuvate organismide kogum.
Vaata Luitsnokk-part ja Plankton
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Luitsnokk-part ja Prantsusmaa
Pruun
Pruun on mustjaspunakaskollane värvus.
Vaata Luitsnokk-part ja Pruun
Pugu
Pardi pugu Pugu on mitme loomarühma (nt lindude) söögitoru laiend.
Vaata Luitsnokk-part ja Pugu
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Vaata Luitsnokk-part ja Putukad
Rändlinnud
Rändlinnud on linnud, kes vahetavad elukohta vastavalt aastaajale.
Vaata Luitsnokk-part ja Rändlinnud
Rind
Rind on rindkere eesmine (neljajalgsetel alumine) osa.
Vaata Luitsnokk-part ja Rind
Roheline
Roheline on värvus, mis tähistab inimsilmale nähtava valguse umbes 520–570 nm lainepikkusega osa.
Vaata Luitsnokk-part ja Roheline
Saba
Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.
Vaata Luitsnokk-part ja Saba
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Vaata Luitsnokk-part ja Seeme
Selg
Inimese selg Selg on loomade kehapiirkond, mis ulatub kaelast saba või tuharateni.
Vaata Luitsnokk-part ja Selg
September
September ehk mihklikuu on Gregoriuse kalendris aasta üheksas kuu.
Vaata Luitsnokk-part ja September
Sinikael-part
Sinikael-part on partlaste sugukonda pardi perekonda kuuluv linnuliik.
Vaata Luitsnokk-part ja Sinikael-part
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Vaata Luitsnokk-part ja Skandinaavia
Soodsas seisundis
Soodsas seisundis (inglise least concern, lühendatult LC) on üks Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) kaitsestaatuse kategooriatest, mis määratakse elusolevale taksonile, mille ökoloogilist seisukorda on hinnatud ning mis ei kvalifitseeru ühegi muu kategooria alla.
Vaata Luitsnokk-part ja Soodsas seisundis
Stepp
Stepp Kõrgõzstanis Stepiks nimetatakse Euraasia parasvöötmes asuvat rohtlat.
Vaata Luitsnokk-part ja Stepp
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Vaata Luitsnokk-part ja Sugukond (bioloogia)
Sulestik
Sulestik on lindude sulgedest kehakate ehk linnu keha katvad suled koosvõetult.
Vaata Luitsnokk-part ja Sulestik
Sulgimine
Sulgimine (ladina ecdysis) on lindudel vanade sulgede (sulestiku) perioodiline vahetumine uutega.
Vaata Luitsnokk-part ja Sulgimine
Tarn
Tarn (Carex) on kõrreliselaadsete seltsi kuuluva lõikheinaliste sugukonna liigirikkaim perekond.
Vaata Luitsnokk-part ja Tarn
Tirk
Tirk (Uria) on kahe liigiga perekond alklaste sugukonnas.
Vaata Luitsnokk-part ja Tirk
Tundra
Tundra taimestik Alaska poolsaare rannikul Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad.
Vaata Luitsnokk-part ja Tundra
Vahemere maad
Vahemere maad Antibesi linnavaade (Prantsusmaa). Tänu soojale kliimale, merele, mägedele ja kultuuripärandile on Vahemere maad populaarne turismipiirkond Porto linnavaade (Portugal). Kuigi linn asub Atlandi ookeani ääres, käib ta Vahemeremaade alla Vaade Pietra di Bismantovale Apenniinides (Itaalia) Vahemere maad (varem Vahemeremaad) on ajalooline piirkond Vahemere ääres.
Vaata Luitsnokk-part ja Vahemere maad
Valge
Valge on akromaatiline värvus.
Vaata Luitsnokk-part ja Valge
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Vaata Luitsnokk-part ja Vastne
Vähilaadsed
Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid.
Vaata Luitsnokk-part ja Vähilaadsed
Veelind
Valgepõsk-lagle ja vööthani Veelind on lind, kelle elutegevus on tihedas seoses veekogudega.
Vaata Luitsnokk-part ja Veelind
Tuntud ka kui Anas clypeata.