Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Magnetlevitatsioon

Index Magnetlevitatsioon

ülijuhi kohal Magnetlevitatsioon on meetod, mille puhul objekti hõljutatakse magnetväljade abil.

Sisukord

  1. 32 suhted: Andrei Geim, Birmingham, Diamagnetism, Elektrijuht, Elektrivool, Elektromagnet, Ferromagnetism, Güroskoop, Grafiit, Hyperloop, Induktiivpool, Induktsioonivool, Magnet, Magnethõljukrong, Magnetiline induktsioon, Magnetiline konstant, Magnetiline läbitavus, Magnetiline vastuvõtlikkus, Magnetväli, Meissneri efekt, Metallid, Paramagnetism, Paskal, Pöörisvool, Pöörlemine, Püsimagnet, Pretsessioon, Raskusjõud, Raskuskiirendus, Tihedus, Vesi, Vismut.

  2. Magnetism

Andrei Geim

Andre Geim. Andrei Geim (Andre Geim; sündinud 1. oktoobril 1958 Sotšis) on Venemaalt pärit Hollandi füüsik, Nobeli auhinna laureaat (2010).

Vaata Magnetlevitatsioon ja Andrei Geim

Birmingham

Birmingham on linn Suurbritannias Inglismaa keskosas, elanike arvu poolest Londoni järel Inglismaa teine linn.

Vaata Magnetlevitatsioon ja Birmingham

Diamagnetism

Diamagnetilise materjali magnetdomeenid reageerimas välisele magnetväljale Diamagnetism on materjali omadus tekitada välises magnetväljas sellele vastu töötavat magnetvälja.

Vaata Magnetlevitatsioon ja Diamagnetism

Elektrijuht

Elektrijuht ehk juht on kasutusel kahes tähenduses.

Vaata Magnetlevitatsioon ja Elektrijuht

Elektrivool

Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.

Vaata Magnetlevitatsioon ja Elektrivool

Elektromagnet

Elektromagnet on seadis magnetvälja tekitamiseks elektrivoolu abil, mis läbib juhtmekeerdudest koosnevat mähist.

Vaata Magnetlevitatsioon ja Elektromagnet

Ferromagnetism

Alnico raudsulamist tehtud magnet. Ferromagnetism on füüsikaline teooria, mis seletab, kuidas materjalid muutuvad magnetiteks Ferromagnetism on baasmehhanism, millega teatud materjalid (näiteks raud) moodustavad püsimagneteid või tõmbuvad magnetitega.

Vaata Magnetlevitatsioon ja Ferromagnetism

Güroskoop

Güroskoobi demonstratsioon Güroskoop (Kreeka keeles: gyros- ring/pöörlemine + skopeo- vaatan/näha) on mehaaniline seade, mille abil saab impulsimomenti arvestades määrata või säilitada liikumise suunda, keerukama seadmega ka ruumilist asendit.

Vaata Magnetlevitatsioon ja Güroskoop

Grafiit

Grafiidi plaatjad kristallid kaltsiidimaatriksis Pliiatsisüdamik Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm.

Vaata Magnetlevitatsioon ja Grafiit

Hyperloop

''Hyperloop'''i kapsel Hyperloop on arendamisel olev reisijate ja lasti transpordivahend.

Vaata Magnetlevitatsioon ja Hyperloop

Induktiivpool

Induktiivpool (lühidalt: pool) on elektroonikakomponent, mida kasutatakse elektriahelates võnkeringide ja filtrite induktiivelemendina.

Vaata Magnetlevitatsioon ja Induktiivpool

Induktsioonivool

Induktsioonivool on elektrivool, mis tekib suletud juhtmekeerus magnetvälja muutumisel.

Vaata Magnetlevitatsioon ja Induktsioonivool

Magnet

Magnet on keha või toode, mis loob enda ümber magnetvälja.

Vaata Magnetlevitatsioon ja Magnet

Magnethõljukrong

JR-Maglev Magnethõljukrong Magnethõljukrong on transpordivahend, kus sõidukit hoiab õhus, suunab ja liigutab elektromagnetvälja tekitatud jõud.

Vaata Magnetlevitatsioon ja Magnethõljukrong

Magnetiline induktsioon

Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon (ingl magnetic induction) on vektorsuurus, mis väljendab magnetväljas liikuvale elektrilaengule või vooluga juhtmele mõjuvat jõudu.

Vaata Magnetlevitatsioon ja Magnetiline induktsioon

Magnetiline konstant

Magnetiline konstant ehk vaakumi magnetiline läbitavus (ingl vacuum magnetic permeability) on füüsikakonstant, mis seob mõõtühikute süsteemi elektrilised ja magnetilised ühikud selle süsteemi mehaaniliste ühikutega.

Vaata Magnetlevitatsioon ja Magnetiline konstant

Magnetiline läbitavus

Magnetiline läbitavus on aine omadus, mis iseloomustab aine magneetumise võimet.

Vaata Magnetlevitatsioon ja Magnetiline läbitavus

Magnetiline vastuvõtlikkus

Magnetiline vastuvõtlikkus (inglise k magnetic susceptibility) \chi_v on füüsikaline parameeter, mis iseloomustab materjalide magnetilisi omadusi sõltuvalt nende võimest tekitada magnetiseeritust välise magnetvälja olemasolul.

Vaata Magnetlevitatsioon ja Magnetiline vastuvõtlikkus

Magnetväli

Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).

Vaata Magnetlevitatsioon ja Magnetväli

Meissneri efekt

Meissneri efekt Meissneri efekti demonstratsioon Meissneri efekt ehk Meißneri efekt on Saksamaa füüsiku Walther Meissneri järgi nimetuse saadud nähtus, mis seisneb selles, et ülijuhist tõrjutakse magnetväli täielikult välja tema üleminekul ülijuhtivasse olekusse.

Vaata Magnetlevitatsioon ja Meissneri efekt

Metallid

Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).

Vaata Magnetlevitatsioon ja Metallid

Paramagnetism

Ülevaateks vaata Magnetism. Lihtsustatud paramagnetilise aine mudel, mis koosneb väikestest magnetitest Fotol on vedela hapniku nire, mis on viidud magnetvälja. Nire kõverdumine välja toimel annab tunnustust selle paramagnetilistest omadustest Paramagnetism on magnetismi vorm, mille korral paramagnetilises aines paardumata, samasuunalise spinniga valentselektronid orienteeruvad välises magnetväljas magnetväljaga samas suunas ning seega võimendavad seda.

Vaata Magnetlevitatsioon ja Paramagnetism

Paskal

Paskal (Blaise Pascali järgi), tähis Pa, on rõhu mõõtühik SI-süsteemis.

Vaata Magnetlevitatsioon ja Paskal

Pöörisvool

280px Pöörisvool ehk Foucault' vool on elektrivool, mis tekib elektrit juhtivas kehas (näiteks metallplaadis) muutuva magnetvälja mõjul.

Vaata Magnetlevitatsioon ja Pöörisvool

Pöörlemine

Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti.

Vaata Magnetlevitatsioon ja Pöörlemine

Püsimagnet

Hoburaudmagnet (rauapuruga) Püsimagnet on magnet, mida püsivalt, alaliselt ümbritseb magnetväli.

Vaata Magnetlevitatsioon ja Püsimagnet

Pretsessioon

Güroskoobi pretsessioon Pretsessioon (ld sõnast praecedo 'edasi minema') on pöörleva objekti pöörlemistelje orientatsiooni muutumine.

Vaata Magnetlevitatsioon ja Pretsessioon

Raskusjõud

Raskusjõud on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud.

Vaata Magnetlevitatsioon ja Raskusjõud

Raskuskiirendus

Gravitatsiooni ja tsentrifugaaljõu panus raskuskiirendusse maapinnal Raskuskiirendus (\vec g) on kiirendus, millega vabalt langev keha kiireneb taevakeha (planeedi, tähe) poolt tekitatava raskusjõu mõjul.

Vaata Magnetlevitatsioon ja Raskuskiirendus

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Vaata Magnetlevitatsioon ja Tihedus

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Vaata Magnetlevitatsioon ja Vesi

Vismut

Monokristalse vismuti lahustumisel tekivad iseloomulikud kolmnurksed struktuurid. Optilise mikroskoobiga tehtud pilt, tumeväli kontrast ja pildi mõõde on 157 mikromeetrit. Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 ja sümboliga Bi.

Vaata Magnetlevitatsioon ja Vismut

Vaata ka

Magnetism