Kiiremini kui brauser!
57 suhted: Aatom, Agregaatolek, Antiferromagnetism, Dielektrik, Dipool, Elavhõbe, Elektrivool, Elektromagnet, Elektron, Elektronkiht, Element, Ferrimagnetism, Ferromagnetism, Grafiit, Gravitatsioon, Halogeenid, Hõbe, Jõud, Kaalutus, Keha, Kiirus, Kosmos, Laeng, Lenzi reegel, Magneetikud, Magneetumus, Magnet, Magnetiline konstant, Magnetiline läbitavus, Magnetiline moment, Magnetiline vastuvõtlikkus, Magnetism, Magnetresonantstomograafia, Magnetväli, Materjal, Meissneri efekt, Metallid, Michael Faraday, Molekul, Naatriumkloriid, Paramagnetism, Püsimagnet, Raud, Ring, Solenoid, Superparamagnetism, Takistus, Töö, Teemant, Tina, ..., Toatemperatuur, Vask, Väärisgaasid, Väli, Vesi, Vesinik, Vismut. Laienda indeks (7 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Diamagnetism ja Aatom · Näe rohkem »
Agregaatolek
Agregaatolek ehk aine olek (ka lihtsalt: olek) on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.
Uus!!: Diamagnetism ja Agregaatolek · Näe rohkem »
Antiferromagnetism
Antiferromagnetism on magnetismi vorm, mille korral üksteisega külgnevad magnetmomendid kalduvad momentide vahelise vastastikmõju tulemusena joonduma üksteise suhtes paralleelselt, kuid vastassuunaliselt.
Uus!!: Diamagnetism ja Antiferromagnetism · Näe rohkem »
Dielektrik
Dielektrik on väga suure eritakistusega (>108 Ω∙m) aine.
Uus!!: Diamagnetism ja Dielektrik · Näe rohkem »
Dipool
Dipoolid jagunevad füüsikalise kirjelduse alusel järgmiselt.
Uus!!: Diamagnetism ja Dipool · Näe rohkem »
Elavhõbe
Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel.
Uus!!: Diamagnetism ja Elavhõbe · Näe rohkem »
Elektrivool
Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.
Uus!!: Diamagnetism ja Elektrivool · Näe rohkem »
Elektromagnet
Elektromagnet on seadis magnetvälja tekitamiseks elektrivoolu abil, mis läbib juhtmekeerdudest koosnevat mähist.
Uus!!: Diamagnetism ja Elektromagnet · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Diamagnetism ja Elektron · Näe rohkem »
Elektronkiht
Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa.
Uus!!: Diamagnetism ja Elektronkiht · Näe rohkem »
Element
"Element" (ladina sõnast elementum 'ürgosa') on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Diamagnetism ja Element · Näe rohkem »
Ferrimagnetism
Magnetmomentide joondumine ferrimagnetilises materjalis Füüsikas nimetatakse ferrimagnetiliseks materjali, milles esinevate osakeste magnetmomendid on vastassuunalised nagu antiferromagnetismis, kuid ferrimagnetites ei ole vastassuunalised momendid võrdsed, seetõttu esineb spontaanne magneetumine.
Uus!!: Diamagnetism ja Ferrimagnetism · Näe rohkem »
Ferromagnetism
Alnico raudsulamist tehtud magnet. Ferromagnetism on füüsikaline teooria, mis seletab, kuidas materjalid muutuvad magnetiteks. Ferromagnetism on baasmehhanism, millega teatud materjalid (näiteks raud) moodustavad püsimagneteid või tõmbuvad magnetitega.
Uus!!: Diamagnetism ja Ferromagnetism · Näe rohkem »
Grafiit
Grafiit Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm.
Uus!!: Diamagnetism ja Grafiit · Näe rohkem »
Gravitatsioon
Gravitatsioon on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Uus!!: Diamagnetism ja Gravitatsioon · Näe rohkem »
Halogeenid
Halogeenid on VII A rühma elemendid.
Uus!!: Diamagnetism ja Halogeenid · Näe rohkem »
Hõbe
Hõbe on keemiline element sümboliga Ag (ladina keeles argentum) ja järjenumbriga 47.
Uus!!: Diamagnetism ja Hõbe · Näe rohkem »
Jõud
Jõud on kehale suunatud toime, mis võib mõjutada tema liikumise iseloomu või tema kuju.
Uus!!: Diamagnetism ja Jõud · Näe rohkem »
Kaalutus
Astronautide treening kaaluta olekus Kaalutus ehk kaaluta olek (inglise weightlessness) on keha selline olek, kus teda ei mõjuta mehaaniline stress või mehaaniline pinge, ja keha kaal on võrdne nulliga.
Uus!!: Diamagnetism ja Kaalutus · Näe rohkem »
Keha
Keha ehk materiaalne keha on piiritletud ainehulk, mida iseloomustavad geomeetrilised mõõtmed ja mass.
Uus!!: Diamagnetism ja Keha · Näe rohkem »
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust – näiteks keemilise reaktsiooni kiirus.
Uus!!: Diamagnetism ja Kiirus · Näe rohkem »
Kosmos
Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.
Uus!!: Diamagnetism ja Kosmos · Näe rohkem »
Laeng
Laeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha osalemist vastastikmõjus.
Uus!!: Diamagnetism ja Laeng · Näe rohkem »
Lenzi reegel
Lenzi reegel on reegel induktsioonivoolu suuna määramiseks.
Uus!!: Diamagnetism ja Lenzi reegel · Näe rohkem »
Magneetikud
Magneetikud on ained, mis on võimelised reageerima neile mõjuvale magnetväljale.
Uus!!: Diamagnetism ja Magneetikud · Näe rohkem »
Magneetumus
Magneetumus on magneetumise ulatus väljendatuna magneetiku magnetilise dipoolmomendiga ruumalaühiku kohta.
Uus!!: Diamagnetism ja Magneetumus · Näe rohkem »
Magnet
Magnet on keha või toode, mis loob enda ümber magnetvälja.
Uus!!: Diamagnetism ja Magnet · Näe rohkem »
Magnetiline konstant
Magnetiline konstant ehk vaakumi magnetiline läbitavus on füüsikakonstant, mis seob mõõtühikute süsteemi elektrilised ja magnetilised ühikud selle süsteemi mehaaniliste ühikutega.
Uus!!: Diamagnetism ja Magnetiline konstant · Näe rohkem »
Magnetiline läbitavus
Magnetiline läbitavus on aine omadus, mis iseloomustab aine magneetumise võimet.
Uus!!: Diamagnetism ja Magnetiline läbitavus · Näe rohkem »
Magnetiline moment
Magnetiline moment ehk magnetmoment ehk magnetiline dipoolmoment on füüsikaline suurus, millega iseloomustatakse mitmesuguste objektide ja süsteemide (elektron, molekul, magnet, planeet) ning ka elektrivoolusüsteemi magnetilisi omadusi.
Uus!!: Diamagnetism ja Magnetiline moment · Näe rohkem »
Magnetiline vastuvõtlikkus
Magnetiline vastuvõtlikkus (inglise k. magnetic susceptibility) \chi_v on füüsikaline parameeter, mis iseloomustab materjalide magnetilisi omadusi sõltuvalt nende võimest tekitada magnetiseeritust välise magnetvälja olemasolul.
Uus!!: Diamagnetism ja Magnetiline vastuvõtlikkus · Näe rohkem »
Magnetism
Magnetism on füüsikaliste nähtuste kogum, mis avaldub kehade vastastikuses mõjus magnetvälja kaudu.
Uus!!: Diamagnetism ja Magnetism · Näe rohkem »
Magnetresonantstomograafia
Meditsiiniline magnetresonantstomograaf Magnetresonantstomograafia (MRT) (inglise keeles magnetic resonance imaging; lühend MRI), ka tuumamagnetresonantstomograafia (TMRT) (nuclear magnetic resonance imaging), on peamiselt tuntud kui meetod kujutiste tekitamiseks elusate organismide läbipaistmatute elundite sisemusest ning vee hulga kindlakstegemiseks geoloogilistes struktuurides.
Uus!!: Diamagnetism ja Magnetresonantstomograafia · Näe rohkem »
Magnetväli
Magnetväli on tihedalt seotud elektriväljaga ja need kaks välja moodustavad elektromagnetvälja.
Uus!!: Diamagnetism ja Magnetväli · Näe rohkem »
Materjal
Materjal on aine, millest midagi valmistatakse.
Uus!!: Diamagnetism ja Materjal · Näe rohkem »
Meissneri efekt
Meissneri efekt Meissneri efekt ehk Meißneri efekt on Saksamaa füüsiku Walther Meissneri järgi nime saadud nähtus, mis seisneb selles, et ülijuhist tõrjutakse magnetväli täielikult välja tema üleminekul ülijuhtivasse olekusse.
Uus!!: Diamagnetism ja Meissneri efekt · Näe rohkem »
Metallid
Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad.
Uus!!: Diamagnetism ja Metallid · Näe rohkem »
Michael Faraday
Michael Faraday (22. september 1791 – 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat.
Uus!!: Diamagnetism ja Michael Faraday · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Diamagnetism ja Molekul · Näe rohkem »
Naatriumkloriid
Naatriumkloriid ehk keedusool ehk sool on keemiline aine valemiga NaCl.
Uus!!: Diamagnetism ja Naatriumkloriid · Näe rohkem »
Paramagnetism
Ülevaateks vaata Magnetism. Lihtsustatud paramagnetilise aine mudel, mis koosneb väikestest magnetitest. Fotol on vedela hapniku nire, mis on viidud magnetvälja. Nire kõverdumine välja toimel annab tunnustust selle paramagnetilistest omadustest. Paramagnetism on magnetismi vorm, mille korral paramagnetilises aines elektronid orienteeruvad välises magnetväljas magnetväljaga samas suunas ning seega võimendavad seda.
Uus!!: Diamagnetism ja Paramagnetism · Näe rohkem »
Püsimagnet
Hoburaudmagnet (rauapuruga) Püsimagnet on magnet, mida püsivalt, alaliselt ümbritseb magnetväli.
Uus!!: Diamagnetism ja Püsimagnet · Näe rohkem »
Raud
Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Diamagnetism ja Raud · Näe rohkem »
Ring
Ring Kontsentrilised ringid Ring ehk kinnine ring on ringjoone poolt piiratud tasandi osa.
Uus!!: Diamagnetism ja Ring · Näe rohkem »
Solenoid
Solenoid Solenoid (prantsuse solénoïde) on silindriline heeliks, kus peenike juhe on keerd keeru kõrval tihedalt silindrilisele karkassile keritud.
Uus!!: Diamagnetism ja Solenoid · Näe rohkem »
Superparamagnetism
Superparamagnetism on üks magnetismi vorm, mis on iseloomulik ferromagnetilistele ja ferrimagnetilistele nanoosakestele.
Uus!!: Diamagnetism ja Superparamagnetism · Näe rohkem »
Takistus
Takistus on elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju.
Uus!!: Diamagnetism ja Takistus · Näe rohkem »
Töö
Töö on inimeste tegevus kasulike saaduste valmistamiseks.
Uus!!: Diamagnetism ja Töö · Näe rohkem »
Teemant
Udatšnõi teemandikaevandus Venemaal Teemant (vanakreeka sõnast ἀδάμας – adamas Antiigileksikon, 2. kd., lk. 213 'purunematu') on süsiniku allotroopne vorm.
Uus!!: Diamagnetism ja Teemant · Näe rohkem »
Tina
Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.
Uus!!: Diamagnetism ja Tina · Näe rohkem »
Toatemperatuur
Toatemperatuuriks (lühend RT) nimetatakse loodusteaduslike eksperimentide kirjeldamisel katse läbiviimise temperatuuri, kui see jääb ligikaudu vahemikku 21–23 °C (.
Uus!!: Diamagnetism ja Toatemperatuur · Näe rohkem »
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Uus!!: Diamagnetism ja Vask · Näe rohkem »
Väärisgaasid
Väärisgaasid (vananenud nimetusega inertgaasid) on sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm: nad on standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised gaasid, millel on madal reaktsioonivõime.
Uus!!: Diamagnetism ja Väärisgaasid · Näe rohkem »
Väli
Väli on mateeria vorm, mida kutsub esile mõne ainelise keha mingi konkreetne omadus.
Uus!!: Diamagnetism ja Väli · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Diamagnetism ja Vesi · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Diamagnetism ja Vesinik · Näe rohkem »
Vismut
Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 ja sümboliga Bi.
Uus!!: Diamagnetism ja Vismut · Näe rohkem »
