60 suhted: Aastaajad, Afeel, Albeedo, Antitsüklon, Atmosfäärirõhk, Aurustumine, Beagle 2, Bibcode, Curiosity, Ekvaator, Energia, Erosioon, Götiit, Geiser, Goddardi Kosmosekeskus, Helkivad ööpilved, Impaktstruktuur, Infrapunakiirgus, Ionosfäär, Jää, Kasvuhoonegaasid, Kivim, Kliima, Kliimavööde, Kolmikpunkt, Kosmiline kiirgus, Kosmoseaparaat, Kuu, Lumi, Maa, Magnetväli, Mars Express, Mars Reconnaissance Orbiter, Marsi atmosfäär, Marss, Meri, Metaan, NASA, Ookean, Org, Orkaan, Paskal, Päike, Päikesetuul, Periheel, Phoenix (kosmosesond), Pilv, Sademed, Sublimeerumine, Taimestik, ..., Tsüklon, Ultraviolettkiirgus, Veeaur, Vihm, 17. sajand, 1960. aastad, 2003, 2004, 2012, 2014. Laienda indeks (10 rohkem) »
Aastaajad
Aastaaeg on igal aastal korduv, looduslikult erineva ilmega aasta osa.
Uus!!: Marsi kliima ja Aastaajad · Näe rohkem »
Afeel
Afeel (kr sõnadest apo 'eemal, kaugel' + hēlios 'Päike') ehk päikesekaug on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmest kõige kaugemal.
Uus!!: Marsi kliima ja Afeel · Näe rohkem »
Albeedo
300px Albeedo (ladina sõnast albedo 'valgesus') on pinna peegeldumisnäitaja.
Uus!!: Marsi kliima ja Albeedo · Näe rohkem »
Antitsüklon
Õhu liikumine antitsüklonis (paremal) Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond ka kõrgrõhuala on hiiglaslik atmosfääri rõhkkond, läbimõõduga 1500 kuni isegi üle 2000 km, mille keskmes on õhurõhk kõrgem, äärte pool aga madalam.
Uus!!: Marsi kliima ja Antitsüklon · Näe rohkem »
Atmosfäärirõhk
Atmosfäärirõhuks nimetatakse planeedi atmosfääri rõhku.
Uus!!: Marsi kliima ja Atmosfäärirõhk · Näe rohkem »
Aurustumine
Faasisiirded Päikeseenergia kasutamine looduses pinnasest vee kogumiseks: 1 – läbipaistev plast, 2 – kivid plasti fikseerimiseks, 3 – veeauru kondensatsioon plasti alaküljel, 4 – vee kogumisnõu, 5 – voolik vee ammutamiseks kogumisnõust, 6 – pinnas Aurustumine on aine üleminek kondenseerunud faasist kõrgema energiaga gaasifaasi ehk aurufaasi.
Uus!!: Marsi kliima ja Aurustumine · Näe rohkem »
Beagle 2
NASA Mars Reconnaissance Orbiteri kokkusulatatud fotod viitavad sellele, et Beagle 2 ei avanud kõiki oma päikesepaneele Beagle 2 oli Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) maandur, mis moodustas osa agentuuri Mars Expressi missioonist.
Uus!!: Marsi kliima ja Beagle 2 · Näe rohkem »
Bibcode
Bibcode (inglise keeles pikemalt Bibliographic Reference Code) on identifikaator, mida kasutab mitu astronoomiaandmebaasi kirjandusviidete jaoks.
Uus!!: Marsi kliima ja Bibcode · Näe rohkem »
Curiosity
Curiosity on autosuurune NASA kulgur, mis uurib Marsil asuvat Gale'i kraatrit.
Uus!!: Marsi kliima ja Curiosity · Näe rohkem »
Ekvaator
Ekvaatori tähis São Tomé saarel Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ja asub geograafilistest poolustest võrdsel kaugusel.
Uus!!: Marsi kliima ja Ekvaator · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Marsi kliima ja Energia · Näe rohkem »
Erosioon
Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
Uus!!: Marsi kliima ja Erosioon · Näe rohkem »
Götiit
Götiit on rauda sisaldav hüdroksiidne mineraal.
Uus!!: Marsi kliima ja Götiit · Näe rohkem »
Geiser
Yellowstone'i rahvuspargis. Geiser on aktiivse geotermilise piirkonna (kuuma) vee ja auru allikas, millel on perioodiline pursketsükkel.
Uus!!: Marsi kliima ja Geiser · Näe rohkem »
Goddardi Kosmosekeskus
Goddardi Kosmosekeskus (Goddard Space Flight Center; GSFC) on NASA uurimiskeskus, mis asub Marylandi osariigis umbes 10,5 km Washingtonist kirdes.
Uus!!: Marsi kliima ja Goddardi Kosmosekeskus · Näe rohkem »
Helkivad ööpilved
Helkivad ööpilved Saimaa järvistu kohal Kuresoo kohal (Foto: Martin Koitmäe) Helkivad ööpilved ehk polaarmesosfääripilved on hõbehallid või valkjad, vahel ka kuldsed pilved, mis on nähtavad 50–70° põhja- ja lõunalaiusel suvel kesköö paiku põhjataevas.
Uus!!: Marsi kliima ja Helkivad ööpilved · Näe rohkem »
Impaktstruktuur
Üks kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Impaktstruktuur on reeglina ümar kraatrisarnane geoloogiline struktuur, mis tekkis kahe taevakeha kokkupõrkel suurema tahke pinnaga taevakeha pinnale.
Uus!!: Marsi kliima ja Impaktstruktuur · Näe rohkem »
Infrapunakiirgus
Koer pildistatuna infrapunakaameraga Infrapunakiirgus ehk IR-kiirgus (lühend ingliskeelsest sõnast infrared, allpool punast) on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on suurem kui nähtaval valgusel (punasel valgusel kuni 760 nm) ja väiksem kui lühimatel raadiolainetel (1 mm).
Uus!!: Marsi kliima ja Infrapunakiirgus · Näe rohkem »
Ionosfäär
Ionosfäär atmosfääris. E- ja F-tähed tähistavad plasma kontsentratsiooni kahte maksimumväärtust vastavates kihtides Ionosfäär on üks atmosfääri kõrgemaid kihte, mis algab umbes 50–70 km kõrguselt ning ulatub 800–1000 km kõrgusele.
Uus!!: Marsi kliima ja Ionosfäär · Näe rohkem »
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Uus!!: Marsi kliima ja Jää · Näe rohkem »
Kasvuhoonegaasid
Kasvuhooneefekti skeem Kasvuhoonegaasid (KHG) on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti, kuna takistavad soojusenergia lahkumist Maalt maailmaruumi pikalainelise soojuskiirgusega.
Uus!!: Marsi kliima ja Kasvuhoonegaasid · Näe rohkem »
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Uus!!: Marsi kliima ja Kivim · Näe rohkem »
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Uus!!: Marsi kliima ja Kliima · Näe rohkem »
Kliimavööde
Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused.
Uus!!: Marsi kliima ja Kliimavööde · Näe rohkem »
Kolmikpunkt
Süsinikdioksiidi rõhu-temperatuuri faasidiagramm, millel on märgitud kolmikpunkt (''triple point'') ja kriitiline punkt (''critical point'') Kolmikpunkt on ühekomponendilise aine jaoks kindel punkt rõhu–temperatuuri diagrammil.
Uus!!: Marsi kliima ja Kolmikpunkt · Näe rohkem »
Kosmiline kiirgus
Kosmilise primaarkiirguse suure energiaga osake (prooton p) laguneb atmosfääri ülakihtide osakestega põrkumisel elementaarosakesteks ja aatomituuma kildudeks, mis omakorda põrkudes laviinitaoliselt paljunevad, moodustades kosmilise sekundaarkiirguse. Maapinnale jõudvatest osakestest moodustavad suurema osa müüonid (µ), mis kohe lagunevad Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog.
Uus!!: Marsi kliima ja Kosmiline kiirgus · Näe rohkem »
Kosmoseaparaat
Kosmoseaparaat on tehisobjekt, mis on määratud kosmoses lendamiseks, uurimis- ja muude tööde korraldamiseks taevakehade pinnasel.
Uus!!: Marsi kliima ja Kosmoseaparaat · Näe rohkem »
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Uus!!: Marsi kliima ja Kuu · Näe rohkem »
Lumi
Lumi Lumekristall mikroskoobi all Lumi on väikeste jääkristallide kogum.
Uus!!: Marsi kliima ja Lumi · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Marsi kliima ja Maa · Näe rohkem »
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Uus!!: Marsi kliima ja Magnetväli · Näe rohkem »
Mars Express
Mars Express on Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kosmosesond, mille eesmärgiks on uurida Marssi ja see on ESA esimene planeetidevaheline missioon.
Uus!!: Marsi kliima ja Mars Express · Näe rohkem »
Mars Reconnaissance Orbiter
Mars Reconnaissance Orbiter (MRO) on NASA kosmosesond, mis uurib Marssi.
Uus!!: Marsi kliima ja Mars Reconnaissance Orbiter · Näe rohkem »
Marsi atmosfäär
Marsi õhuke atmosfäär planeedi horisondi kohal Marsi atmosfäär on planeeti Marss ümbritsev gaaside kiht.
Uus!!: Marsi kliima ja Marsi atmosfäär · Näe rohkem »
Marss
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.
Uus!!: Marsi kliima ja Marss · Näe rohkem »
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Uus!!: Marsi kliima ja Meri · Näe rohkem »
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Uus!!: Marsi kliima ja Metaan · Näe rohkem »
NASA
Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (inglise keeles National Aeronautics and Space Administration, NASA) on 1958.
Uus!!: Marsi kliima ja NASA · Näe rohkem »
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Uus!!: Marsi kliima ja Ookean · Näe rohkem »
Org
Jõeorg Kaukasuses Gruusias Org on mitmesuguse suuruse ja enamasti pikliku kujuga negatiivne pinnavorm.
Uus!!: Marsi kliima ja Org · Näe rohkem »
Orkaan
Rahvusvahelisest orbitaaljaamast (ISS) 26. märtsil 2004 Orkaanide teekonnad aastail 1985–2005 Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ekvatoriaalsetel aladel tekkinud võimas ulatuslik tsüklon (madalrõhkkond), millega kaasnevad tugevad orkaanituuled.
Uus!!: Marsi kliima ja Orkaan · Näe rohkem »
Paskal
Paskal (Blaise Pascali järgi), tähis Pa, on rõhu mõõtühik SI-süsteemis.
Uus!!: Marsi kliima ja Paskal · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Marsi kliima ja Päike · Näe rohkem »
Päikesetuul
Päikesetuuleks nimetatakse laetud osakeste voogu, mis on vabanenud Päikese pealmisest atmosfäärikihist ehk Päikese kroonist.
Uus!!: Marsi kliima ja Päikesetuul · Näe rohkem »
Periheel
Periheel ehk päikeselähis on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal.
Uus!!: Marsi kliima ja Periheel · Näe rohkem »
Phoenix (kosmosesond)
Phoenix oli NASA kosmoseaparaat, mis laskus Marsile 25. mail 2008.
Uus!!: Marsi kliima ja Phoenix (kosmosesond) · Näe rohkem »
Pilv
Rünkpilv Pilv on atmosfääris veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate väga väikeste veetilkade (udu) või jääkristallide nähtav kogum.
Uus!!: Marsi kliima ja Pilv · Näe rohkem »
Sademed
Kliimadiagrammil kujutatakse sademete hulka tulpadega Sademed on atmosfäärist maapinnale langevad vedelad või tahked veeosakesed.
Uus!!: Marsi kliima ja Sademed · Näe rohkem »
Sublimeerumine
Laboratoorne sublimeerimisseade Sublimeerumine ehk sublimatsioon (ladina sublimare 'üles tõstma') on aine vahetu üleminek tahkest agregaatolekust gaasilisse (sublimaadiks; vahepeal vedelaks muutumata) Sublimatsioon on võimalik aine kolmikpunktile vastavast rõhust ja temperatuurist madalamal rõhul ja temperatuurilTehnikaleksikon, Tallinn, Valgus, 1981, lk.
Uus!!: Marsi kliima ja Sublimeerumine · Näe rohkem »
Taimestik
Taimestik ehk floora on mingile territooriumil elav taimeliikide kogum.
Uus!!: Marsi kliima ja Taimestik · Näe rohkem »
Tsüklon
Barentsi mere kohal 27. veebruaril 1987 Tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond (kreeka κύκλος 'ring') on maakera atmosfääri alumises kihis troposfääris, õhurõhu ebaühtlasest jaotusest tekkinud võimas õhumassi pööris, mille keskmes on õhurõhk kõige madalam.
Uus!!: Marsi kliima ja Tsüklon · Näe rohkem »
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Uus!!: Marsi kliima ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »
Veeaur
Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.
Uus!!: Marsi kliima ja Veeaur · Näe rohkem »
Vihm
Vihmavaling äikesetormi ajal Vihm Kõrvemaal 2023. aasta sügisel Vihm on vee vedelate osakeste sadu atmosfääris.
Uus!!: Marsi kliima ja Vihm · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Marsi kliima ja 17. sajand · Näe rohkem »
1960. aastad
1960.
Uus!!: Marsi kliima ja 1960. aastad · Näe rohkem »
2003
2003.
Uus!!: Marsi kliima ja 2003 · Näe rohkem »
2004
2004.
Uus!!: Marsi kliima ja 2004 · Näe rohkem »
2012
2012.
Uus!!: Marsi kliima ja 2012 · Näe rohkem »
2014
2014.
Uus!!: Marsi kliima ja 2014 · Näe rohkem »