Kiiremini kui brauser!
124 suhted: Aare Laine, Adramaa, Ahi, Ait, Dolomiit, Ene Kallas, Etnograafia, Harilik pilliroog, Ida-Preisimaa, Jahu, Kaev, Kamber (taluarhitektuur), Kartul, Kärla kirik, Köök, Külimit, Kelder, Kelpkatus, Keskaeg, Kihelkonna kirik, Kihelkonna kirikumõis, Kivi, Kolhoos, Kollektiviseerimine, Kompvek, Korsten, Kuramaa, Laulatus, Lääne-Eesti saarestik, Leedu, Liha, Liivimaa kubermang, Linnased, Lumi, Mandri-Eesti, Meetrikaraamat, Mets, Mihkli Talumuuseum (Hiiumaa), Paekivi, Paju mõis (Kihelkonna), Palk (metsandus), Püstkoda, Põhjasõda, Perekonnanimi, Pliit, Pukktuulik, Pundenik, Rehealune, Rehetuba, Rehielamu, ..., Riia, Roovialune, Rubla, Saag, Saaremaa, Saaremaa Muuseum, Saaremaa vald, Saun, Seljak, Sepikoda, Soemüür, Soo, Suits, Suitsutamine, Talu, Taluarhitektuur, Tangud, Treipink, Tuuleveski, Unkaauk, Viilkatus, Viki küla, Vili, Virita, Vundament, 1592, 16. sajand, 1727, 1728, 1746, 1752, 1774, 1778, 1782, 1789, 18. sajand, 1800, 1802, 1816, 1822, 1823, 1827, 1834, 1836, 1840, 1842, 1846, 1849, 1854, 1857, 1860. aastad, 1864, 1868, 1874, 1876, 1886, 1893, 1897, 19. sajand, 1910, 1921, 1930. aastad, 1937, 1939, 1940, 1941, 1949, 1959, 1969, 1981, 1982, 1988, 1989, 5. veebruar. Laienda indeks (74 rohkem) »
Aare Laine
Aare Laine (sündinud 26. jaanuaril 1951) on eesti ajakirjanik.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Aare Laine · Näe rohkem »
Adramaa
Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Adramaa · Näe rohkem »
Ahi
Ahi Rootsis Saunaahi Soomes Ahi on üldjuhul kinnine tulekolle, milles kütuse põlemise tagajärjel eraldub soojus.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Ahi · Näe rohkem »
Ait
Buldersi talu ait Ruhnus. Foto tehtud augustis 2011. Ait (tartu murdes ratt) on taluhoonete kompleksi kuuluv varude hoidmiseks mõeldud laohoone.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Ait · Näe rohkem »
Dolomiit
See artikkel on mineraalist; kivimi kohta vaata artiklit Dolokivi. ---- Dolomiit on karbonaatne kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Dolomiit · Näe rohkem »
Ene Kallas
Ene Kallas Tartu kirjanike majas 23. aprillil 2013 Ene Kallas (pseudonüüm Krafinna; neiupõlvenimega Ene Kuus; sündinud 12. juulil 1973) on eesti ajakirjanik ja luuletaja.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Ene Kallas · Näe rohkem »
Etnograafia
Etnograafia on humanitaar- ja sotsiaalteaduslik termin, millel on tulenevalt erinevast ajaloolisest kasutusest eri teadustraditsioonides (Mandri-Euroopa ja Anglo-Ameerika) kaks sisu poolest selgelt eristuvat tähendust: rahvateadus (teadusdistsipliin) ja kultuurikirjeldus (metodoloogia).
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Etnograafia · Näe rohkem »
Harilik pilliroog
Harilik pilliroog (Phragmites australis) on kõrreliste sugukonda pilliroo perekonda kuuluv taim.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Harilik pilliroog · Näe rohkem »
Ida-Preisimaa
Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Ida-Preisimaa · Näe rohkem »
Jahu
Jahu on teravilja jahvatamisel saadud toiduaine, mida kasutatakse pudru valmistamiseks, kastmete paksendamiseks, eelkõige aga pagaritoodete (leiva, saia, sepiku jne) ja pasta tegemiseks.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Jahu · Näe rohkem »
Kaev
Kaev Aksi saarel Tuhala nõiakaev on Eesti kõige kuulsam kaev Kaev (lõunaeesti murretes läte) on rajatis maapinnast põhjavee ammutamiseks.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Kaev · Näe rohkem »
Kamber (taluarhitektuur)
Kamber oli eesti rehielamus ruum, kus vanasti ainult suviti ja rehepeksu ajal elati.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Kamber (taluarhitektuur) · Näe rohkem »
Kartul
Mitmest sordist kartulimugulad Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli (Solanum tuberosum) mugul.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Kartul · Näe rohkem »
Kärla kirik
Kärla kirik Kärla Maarja Magdaleena kirik on kirik Saare maakonnas Kärla vallas Kärla alevikus.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Kärla kirik · Näe rohkem »
Köök
20. sajandi alguse juugendstiilis köök Köök on inimese eluruumides või nende läheduses, aga ka toitlustusasutustes toidu valmistamiseks ettenähtud paik.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Köök · Näe rohkem »
Külimit
Külimit ehk külvivakk (murdes ka külivakk, Saaremaal külipainand, painand, läänemurdes peks, Lõuna-Eestis seek, Põhja-Eestis kehik; alamsaksapäraselt kylemeth) on põline eesti külvivahend.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Külimit · Näe rohkem »
Kelder
Laupa mõisa kelder Mahajäetud kelder Aksi saarel Elamu kelder Kelder (ka keller) on hoone maa-alune või hoonest kas pooleldi eemale või tervenisti maa sisse ehitatud hoiuruum, kus säilitatakse näiteks kartuleid, juurvilju, hoidiseid.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Kelder · Näe rohkem »
Kelpkatus
Kelpkatus ristkülikukujulisel majal Poolkelpkatus Kelpkatus on katusetüüp, millel on kõik küljed kaldu seinte poole ning ei ole vertikaalseid otsaseinu nagu nt viilkatuse puhul.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Kelpkatus · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Keskaeg · Näe rohkem »
Kihelkonna kirik
Kihelkonna kirik Kihelkonna kiriku kellatorn Kiriku sisevaade Kihelkonna Mihkli kirik ehitati 13. sajandi kolmandal veerandil.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Kihelkonna kirik · Näe rohkem »
Kihelkonna kirikumõis
Kihelkonna kirikumõis (saksa keeles Pastorat Kielkond) oli kirikumõis Kihelkonna kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Kihelkonna kirikumõis · Näe rohkem »
Kivi
Põhja-Eesti rannakivid Naissaare suurim rändrahn – Põlendikukivi Kivid Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning sõna "kivi" on mitmetähenduslik.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Kivi · Näe rohkem »
Kolhoos
Kolhoos (vene keeles: колхоз, lühend sõnadest коллективное хозяйство, 'ühismajand', 'kollektiivmajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Kolhoos · Näe rohkem »
Kollektiviseerimine
Kollektiviseerimine (ka: sundkollektiviseerimine) oli Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Kollektiviseerimine · Näe rohkem »
Kompvek
Vahukommid Komm ehk kompvek on väike magus suupiste, maiustuste hulgas kõige väiksem (enamasti söödav ühe ampsuga).
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Kompvek · Näe rohkem »
Korsten
Korsten Ahtme soojuselektrijaama katlamaja korstna remont 60 meetri kõrgusel (1996) Korsten on harilikult torujas ehitis või ehitise torujas osa, millega võidakse tekitada tõmmet ja mille kaudu juhitakse küttekolletest ja tööstusahjudest põlemisel tekkinud suits ja heitgaasid välja (õhku).
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Korsten · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Kuramaa · Näe rohkem »
Laulatus
Laulatus Soomes Kiuruvesi kirikus Laulatus "on kiriklik talitus, kus mees ja naine sõlmivad omavahel abielulepingu.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Laulatus · Näe rohkem »
Lääne-Eesti saarestik
pisi Lääne-Eesti saarestik (Muhu väina järgi nimetatud ka Moonsundi saarestikuks) on saarterühm Läänemere idaosas.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Lääne-Eesti saarestik · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Leedu · Näe rohkem »
Liha
Liha on loomade lihas-, rasv- ja sidekude, mida tarvitatakse toiduks.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Liha · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Linnased
Odralinnased Linnased (Saaremaal ka maged) on idandatud teravili, mida kasutatakse peamiselt õlle, kalja ning mitmete pagaritoodete, aga ka piirituse või pärmi valmistamisel.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Linnased · Näe rohkem »
Lumi
Lumi Lumekristall mikroskoobi all Lumi on väikeste jääkristallide kogum.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Lumi · Näe rohkem »
Mandri-Eesti
Mandri-Eesti keskpunkt Adaveres Mandri-Eesti on Eesti mandriosa, st kogu Eesti peale meresaarte lääne- ja põhjarannikul.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Mandri-Eesti · Näe rohkem »
Meetrikaraamat
Meetrikaraamat ehk meetrika (ladina keeles matricula) on register, kuhu kantakse ajalises järjestuses inimeste sünnid, surmad ja perekonnaseisu muutused.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Meetrikaraamat · Näe rohkem »
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Mets · Näe rohkem »
Mihkli Talumuuseum (Hiiumaa)
Mihkli talumuuseumi õu, 2014 Mihkli Talumuuseum (ka Mihkli Talukompleks-Muuseum) asub Hiiumaa vallas Malvaste külas Mihkli talus.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Mihkli Talumuuseum (Hiiumaa) · Näe rohkem »
Paekivi
Paekivist rannavallid Osmussaarel Paekivi ehk paas on settelise tekkega karbonaatkivimi rahvapärane nimetus.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Paekivi · Näe rohkem »
Paju mõis (Kihelkonna)
Paju mõis, ka Pajumõisa (saksa keeles Pajomois) oli rüütlimõis (fideikomiss) Kihelkonna kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Paju mõis (Kihelkonna) · Näe rohkem »
Palk (metsandus)
Palgi käsitsi koorimine Kõrvemaal, 2015. aastal. Müügivalmis palgid Palk on langetatud ja laasitud puutüve järkamisel saadud ümarpuit.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Palk (metsandus) · Näe rohkem »
Püstkoda
Saami püstkoda (''lávvu'') 19. sajandi lõpust Uuemaaegne püstkoda-suveköök Mustjõe kõrtsitalus Harjumaal Püstkoda on koonilise kujuga lattehitis, mis on kaetud loomanahkade, puukoore, presendi, okste või muu taolisega.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Püstkoda · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Perekonnanimi
Perekonnanimi (ka perenimi) on inimesele tavaliselt isalt päritav nimi.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Perekonnanimi · Näe rohkem »
Pliit
Pliit on seade, mille kuumutataval horisontaalsel pinnal (pliidiplaadil, -raual või -rõngal) valmistatakse toitu või soojendatakse midagi.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Pliit · Näe rohkem »
Pukktuulik
Pukktuulik Muhu saarel Pukktuulik Eesti Vabaõhumuuseumis Pukktuulik on tuulikutüüp, mis koosneb tuuliku jalast ja selle otsas asuvast täielikult ümber telje pööratavast tuulikukerest.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Pukktuulik · Näe rohkem »
Pundenik
Pundenik on keskaegse Eesti talupoja sotsiaalne kategooria.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Pundenik · Näe rohkem »
Rehealune
Rehealune (ka rehala, Hiiumaal rehekoda, Võru murdes põhtja) oli rehielamu ühes otsas paiknev kõige suurem ja laiem ruumiosa.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Rehealune · Näe rohkem »
Rehetuba
Rehetuba (Lõuna-Eestis rehetare) on rehielamu põhiruum, kus elati, kuivatati vilja ja töödeldi lina.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Rehetuba · Näe rohkem »
Rehielamu
Rehielamu Eesti Vabaõhumuuseumis.Elamu pärineb Köstriaseme talust, Hageri kihelkonnast, Harjumaalt. Ehitatud 1890ndatel. Rehielamu (ka rehemaja, rehetare) on hoone, kus eluruumid ning vilja peksmise ja kuivatamise koht on koondatud ühe katuse alla.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Rehielamu · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Riia · Näe rohkem »
Roovialune
Roovialune Saksamaa linnaelamus Roovialune oli lahtise koldega lameda või võlvlaega tulekindel köögiruum, roovialuses paiknes tavaliselt ka tubasid kütva suitsuahju suuEesti etnograafia sõnaraamat.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Roovialune · Näe rohkem »
Rubla
Rubla on praegusel Venemaal, Nõukogude Liidus ning varasemal Venemaal kehtinud rahaühik.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Rubla · Näe rohkem »
Saag
pisi Saag on tööriist tahkete materjalide lõikamiseks, tükeldamiseks ja sisselõigete tegemiseks.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Saag · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Saaremaa · Näe rohkem »
Saaremaa Muuseum
Saaremaa Muuseumi tuumiku moodustab Kuressaare piiskopilinnus Saaremaa Muuseum on Saaremaal asuv maakonnamuuseum, mille tuumikuks on Kuressaare piiskopilinnus.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Saaremaa Muuseum · Näe rohkem »
Saaremaa vald
Saaremaa vald on vald Saare maakonnas.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Saaremaa vald · Näe rohkem »
Saun
Vana palkseina ja uue rookatusega suitsusaun Hiiumaal 2014. aastal Saun Esna allikajärve ääres Suurupi ülemise tuletorni saun, ehitatud 1896 Palksauna keris ja lava. Kerise kohal on kuumaveepaak Eesti kõige põhjapoolsem saun Keri saarel Saun on hoone või ruum, kus kõrgel temperatuuril (tavaliselt 70–100 °C juures) võetakse leili ja pestakse.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Saun · Näe rohkem »
Seljak
Seljak (ka seljandik) on geograafias suhteliselt kitsas järsunõlvaline piklik kõrgendik (vaadatud 27.08.2016).
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Seljak · Näe rohkem »
Sepikoda
Paekivist sepikoda eksponeerituna Eesti Vabaõhumuuseumis (2006) Tusti mõisa sepikoda Soome sepikoda Sepikoda (põhjaeesti murdes ka sepapaja, paja) on endisaegne hoone, kus tehti sepatöidEesti maaelu entsüklopeedia (L–Ü), 2009.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Sepikoda · Näe rohkem »
Soemüür
Soemüür on pliidi juurde kuuluv suitsulõõridega tellisehitis, mis pliidi kütmisel kuumeneb ja soojendab ruume.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Soemüür · Näe rohkem »
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Soo · Näe rohkem »
Suits
Lõkkest tõusev suits Suits (ka suitsugaas) on hõljuv segu peamiselt õhust, veeaurust ja tahketest osakestest.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Suits · Näe rohkem »
Suitsutamine
Lihatooted suitsukambris Suitsutamine on toidu töötlemine naturaalse suitsuga.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Suitsutamine · Näe rohkem »
Talu
Härmatises talu Haeskas Põhja-Tammsaare talu linnastumise tõttu on lagunevad talud muutunud üsna tavaliseks osaks maastikust.http://www.estonica.org/et/%C3%9Chiskond/Asustus/Maa-asustuse_paiknemine_ja_muutuv_k%C3%BCla/ 2015. aasta mai, Piibe maantee, Järva-Jaani lähistel Talu (ka talund, talumajapidamine) on tavaliselt ühele perekonnale kuuluv elupaik ja maamajand, mis hõlmab maavalduse koos eluhoonete, abihoonete, nii majandatavate (aed, põllud, karjamaad ja heinamaad, mets) kui ka mittemajandatavate kõlvikutega (nt soo, haljasmaa, veealune maa, õuemaa), samuti koduloomadega.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Talu · Näe rohkem »
Taluarhitektuur
Laudkatusega sepikoda Taluarhitektuur (ka talurahvaarhitektuur, talupojaarhitektuur) on arhitektuuriharu, mis käsitleb taluehitisi.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Taluarhitektuur · Näe rohkem »
Tangud
Tangud on teravilja (näiteks odra, nisu, hirsi, maisi) kooritud ja purustatud tera.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Tangud · Näe rohkem »
Treipink
Treipingi ehitus Puidutreipink Mihkli Talumuuseumis Treipink on treimisel kasutatav tööpink.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Treipink · Näe rohkem »
Tuuleveski
Kolm levinumat tuuliku toimimismehhanismi Kuremaa mõisa tuuleveski Aaspere mõisa tuuleveski Tuuleveski ehk tuulik on ajam või ehitis, mis muundab tuule kineetiline energia mehaaniliseks energiaks ehk saab tööks vajaliku energia tuulest.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Tuuleveski · Näe rohkem »
Unkaauk
Unkaauk (ka: ungas, ung, ungaauk, karuperse, karupeks, karupersis, karuauk, ulviauk) on nelja pinnaga kelpkatuse otstesse jäetud õhuava.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Unkaauk · Näe rohkem »
Viilkatus
Viilkatus Viilkatus (harva on kasutatud saksamõjulist terminit "sadulkatus" (saksa keeles Satteldach)) on katusetüüp, millel on kaks kallet ja vertikaalsed otsaseinad.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Viilkatus · Näe rohkem »
Viki küla
Viki on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Viki küla · Näe rohkem »
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Vili · Näe rohkem »
Virita
Virita on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Virita · Näe rohkem »
Vundament
Vundament on ehitise maa-alune kandekonstruktsioon, mille ülesandeks on ehitise omakaalust ning ehitisele mõjuvatest jõududest (kasuskoormus, tuulekoormus, lumekoormus jne) põhjustatud koormuse ülekandmine pinnasele.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja Vundament · Näe rohkem »
1592
1592.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1592 · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 16. sajand · Näe rohkem »
1727
1727.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1727 · Näe rohkem »
1728
1728.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1728 · Näe rohkem »
1746
1746.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1746 · Näe rohkem »
1752
1752.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1752 · Näe rohkem »
1774
1774.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1774 · Näe rohkem »
1778
1778.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1778 · Näe rohkem »
1782
1782.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1782 · Näe rohkem »
1789
1789.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1789 · Näe rohkem »
18. sajand
Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 18. sajand · Näe rohkem »
1800
1800.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1800 · Näe rohkem »
1802
1802.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1802 · Näe rohkem »
1816
1816.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1816 · Näe rohkem »
1822
1822.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1822 · Näe rohkem »
1823
1823.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1823 · Näe rohkem »
1827
1827.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1827 · Näe rohkem »
1834
1834.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1834 · Näe rohkem »
1836
1836.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1836 · Näe rohkem »
1840
1840.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1840 · Näe rohkem »
1842
1842.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1842 · Näe rohkem »
1846
1846.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1846 · Näe rohkem »
1849
1849.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1849 · Näe rohkem »
1854
1854.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1854 · Näe rohkem »
1857
1857.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1857 · Näe rohkem »
1860. aastad
1860.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1860. aastad · Näe rohkem »
1864
1864.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1864 · Näe rohkem »
1868
1868.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1868 · Näe rohkem »
1874
1874.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1874 · Näe rohkem »
1876
1876.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1876 · Näe rohkem »
1886
1886.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1886 · Näe rohkem »
1893
1893.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1893 · Näe rohkem »
1897
1897.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1897 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 19. sajand · Näe rohkem »
1910
1910.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1910 · Näe rohkem »
1921
1921.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1921 · Näe rohkem »
1930. aastad
1930.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1930. aastad · Näe rohkem »
1937
1937.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1937 · Näe rohkem »
1939
1939.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1939 · Näe rohkem »
1940
1940.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1940 · Näe rohkem »
1941
1941.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1941 · Näe rohkem »
1949
1949.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1949 · Näe rohkem »
1959
1959.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1959 · Näe rohkem »
1969
1969.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1969 · Näe rohkem »
1981
1981.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1981 · Näe rohkem »
1982
1982.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1982 · Näe rohkem »
1988
1988.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1988 · Näe rohkem »
1989
1989.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 1989 · Näe rohkem »
5. veebruar
5.
Uus!!: Mihkli Talumuuseum ja 5. veebruar · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Mihkli Muuseum, Mihkli Talumuuseum (Saaremaa), Mihkli talu, Mihkli talumuuseum.
