Kiiremini kui brauser!
111 suhted: Albert (Riia piiskop), Algirdas, Altmargi vaherahu, Šiauliai, Bauska ordulinnus, Burchard von Dreileben, Clemens IV, Daugava, Eberhard von Monheim, Ernst Johann von Biron, Gerhard von Katzenelnbogen, Gotthard Kettler, Grobiņa ordulinnus, Gustav II Adolf, Heinrich von Galen, Jasper von Münster, Jüriöö ülestõus, Jelgava, Kaliningrad, Koadjuutorivaenus, Konrad von Feuchtwangen, Konrad von Hattstein, Konrad von Mandern, Kuramaa, Läti, Läti keel, Leedu, Lielupe, Liivimaa, Liivimaa ordu, Mangold, Mõõgavendade ordu, Miitavi komtuur, Nameisis, Piiskop, Preisimaa, Riia, Riia loss, Saaremaa, Saule lahing, Sloka, Tērvete muinaslinnus, Viljandi ordulinnus, Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika, Wilken von Endorp, Zemgale, 1200, 1201, 1226, 1230, ..., 1236, 1242, 1264, 1265, 1266, 1271, 1280, 1281, 1286, 1288, 1290, 1305, 1307, 1328, 1340, 1345, 1347, 1361, 1370, 1376, 1422, 1451, 1492, 1495, 1556, 1560, 1561, 1562, 1565, 1566, 1571, 1573, 1577, 1578, 1581, 1583, 1587, 1596, 1602, 1614, 1621, 1622, 1625, 1627, 1629, 1630, 1635, 1642, 1648, 1658, 1660, 1718, 1722, 1737, 1738, 1760, 1791, 1918, 1955, 1961, 1997. Laienda indeks (61 rohkem) »
Albert (Riia piiskop)
Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Albert (Riia piiskop) · Näe rohkem »
Algirdas
Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst Algirdas Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi alad 1345–1377 Leedu suurvürsti Algirdase pitsat Algirdas (valgevene nimekuju Alhierd (Альгерд); vanavalgevene kroonikates Olgierd (umbes 1296 – mai lõpp 1377) oli Leedu suurvürst aastatel 1345–1377. Algirdas oli tõenäoliselt viimane paganlik valitseja Euroopas, kuigi ta ise oli õigeusklik, jäi Leedu kuni 1387. aastani veel paganlikuks. Teda peetakse sageli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kõigi aegade kõige võimsamaks valitsejaks.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Algirdas · Näe rohkem »
Altmargi vaherahu
Altmargi vaherahu (harva Altmarki vaherahu) oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahuEesti ajalugu: kronoloogia.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Altmargi vaherahu · Näe rohkem »
Šiauliai
Šiauliai on Leedu elanike arvult neljas linn, Šiauliai rajooni halduskeskus.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Šiauliai · Näe rohkem »
Bauska ordulinnus
Bauska loss (2004) Bauska loss (2015) Bauska ordulinnus (läti keeles Bauskas pils, saksa keeles Amt-Bauske; ka Bauska loss (saksa Schloss Bauska)) oli keskajal Liivi ordu linnus.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Bauska ordulinnus · Näe rohkem »
Burchard von Dreileben
Burchard von Dreileben (ka Borchart van Dreinlove, Dreyleven, ladinapäraselt Borgardus de Drelegen) oli Liivimaa ordumeister aastatel 1340–1345.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Burchard von Dreileben · Näe rohkem »
Clemens IV
Clemens IV (sünninimi Gui Foucois; 23. november 1190 või 1200 – 29. november 1268) oli paavst 1265–1268.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Clemens IV · Näe rohkem »
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Daugava · Näe rohkem »
Eberhard von Monheim
Eberhard von Monheim (umbes 1275 – pärast 1346) oli Liivimaa ordumeister 1328–1340.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Eberhard von Monheim · Näe rohkem »
Ernst Johann von Biron
Ernst Johann von Biron Ernst Johann von Biron (õigemini Ernst Johann von Bühren; läti keeles Ernsts Johans Bīrons; vene keeles Эрнст Иоганн Бирон; 23. november 1690 Kalnciems – 29. detsember 1772 Jelgava) oli Kuramaa hertsog.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Ernst Johann von Biron · Näe rohkem »
Gerhard von Katzenelnbogen
Gerhard von Katzenelnbogen (surnud 1280 või 1312) oli Liivi ordu maamarssal ja maameistri kohusetäitja.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Gerhard von Katzenelnbogen · Näe rohkem »
Gotthard Kettler
Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Gotthard Kettler · Näe rohkem »
Grobiņa ordulinnus
Grobiņa ordulinnus (läti keeles Grobiņas viduslaiku pils, saksa keeles Grobin) oli Liivi ordu linnus.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Grobiņa ordulinnus · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Heinrich von Galen
Heinrich von Galen (1480. aastad – 30. mai 1557 Tarvastus) oli Liivi ordu maameister aastatel 1551–1557.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Heinrich von Galen · Näe rohkem »
Jasper von Münster
Jasper von Münster (ka Caspar von Munster; umbes 1500, Friisimaa – 1577, Aizkraukle) oli Liivi ordu maamarssal koadjuutorivaenuse ajal.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Jasper von Münster · Näe rohkem »
Jüriöö ülestõus
Jüriöö ülestõus oli aastatel 1343–1345 Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal toimunud eestlaste ülestõus Taani ja Liivi ordu ülemvõimu vastu.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Jüriöö ülestõus · Näe rohkem »
Jelgava
Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Jelgava · Näe rohkem »
Kaliningrad
Moskva prospekt Kaliningradi linna ajalooline keskus Kaliningrad (vene keeles Калининград), ajaloolise saksakeelse nimega Königsberg on Venemaa linn Läänemere lõunakaldal, Venemaale kuuluva eksklaavi (Kaliningradi oblasti) administratiivne keskus.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Kaliningrad · Näe rohkem »
Koadjuutorivaenus
Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Koadjuutorivaenus · Näe rohkem »
Konrad von Feuchtwangen
Konrad von Feuchtwangen (surnud 5. juulil 1296) oli Liivi ordu maameister ja Saksa ordu kõrgmeister 13. sajandil.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Konrad von Feuchtwangen · Näe rohkem »
Konrad von Hattstein
Konrad von Hattstein (ka Cuno von Hattenstein, Hatzigenstein, Hazzigenstien) oli Liivi ordu maameister aastatel 1288–1289 või kuni 1290.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Konrad von Hattstein · Näe rohkem »
Konrad von Mandern
Konrad von Mandern (ka Conradus Manderen; surnud 5. mail 1295) oli Liivi ordu maameister aastatel 1263–1266.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Konrad von Mandern · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Kuramaa · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Läti · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Läti keel · Näe rohkem »
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Leedu · Näe rohkem »
Lielupe
Lielupe ('suur jõgi'; saksa Kurländische Aa, Kurische Aa või Semgaller-Aa) on jõgi Lätis Zemgale piirkonnas.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Lielupe · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Liivimaa · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Mangold
Mangold (ka Mangold von Sternberg; surnud 1283) oli Saksa ordu liige ja Liivi ordumeistri kohusetäitja aastatel 1281–1282.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Mangold · Näe rohkem »
Mõõgavendade ordu
Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »
Miitavi komtuur
Miitavi ehk Jelgava komtuur (saksa keeles Komtur von Mitau) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Miitavi komtuurkonda.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Miitavi komtuur · Näe rohkem »
Nameisis
Nameisis (kaasaegsetes allikates Nameise, Nameyxe; läti keeles ka Namejs, Nameitis) oli Tērvete semgalite vanem (nimetatud ka kuningaks), 1279.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Nameisis · Näe rohkem »
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Piiskop · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Preisimaa · Näe rohkem »
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Riia · Näe rohkem »
Riia loss
Riia loss on ajalooline hoone Lätis Riia vanalinnas Daugava jõe ääres.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Riia loss · Näe rohkem »
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Saaremaa · Näe rohkem »
Saule lahing
Saule lahing toimus 1236.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Saule lahing · Näe rohkem »
Sloka
Sloka vapp. Sloka asendikaart. Sloka on Läti linna Jūrmala osa.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Sloka · Näe rohkem »
Tērvete muinaslinnus
Tērvete muinaslinnus oli tänapäeva Läti Zemgale regiooni Tērvete asula territooriumil kuni 1286.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Tērvete muinaslinnus · Näe rohkem »
Viljandi ordulinnus
Droonivideo Viljandi ordulinnusest ja selle ümbrusest 2021. aasta juulis Ernst Ringi foto Viljandi kaevumäest (1910) Konvendihoone sein Varemetes sisehoov Eeslinnuste ühendusmüür Ordulinnuse plaan (Karl von Löwis of Menar) Viljandi ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Fellin) on üks esimesi Eestis rajatud kivilinnuseid.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Viljandi ordulinnus · Näe rohkem »
Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika
Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika on Liivi ordu krooniku Wartberge Hermanni umbes 1372 koostatud kroonika.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika · Näe rohkem »
Wilken von Endorp
Wilken von Endorp (ka Wilhelm von Nindorf, Willeken von Schurborg, Villikn de Endorp) (surnud 26. märtsil 1287), ja Liivimaa ordumeister 1281–1287.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Wilken von Endorp · Näe rohkem »
Zemgale
Zemgale vapp (1921) Zemgale (ka Semigalia või Sem(i)gallia (läti keeles Zemgale, saksa keeles Semgallen, poola keeles Semigalia, leedu keeles Žiemgala, liivi keeles Zemgāl) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas, mis mõne kirjelduse kohaselt hõlmab ka tänapäevase Leedu alasid. Zemgalega piirnevad ajaloolised piirkonnad Sēlija, Samogiitia, Kuramaa ja Liivimaa. Piirkond on peamiselt tasane. Kõige tähtsamad jõed on Daugava ja Lielupe. Suurim linn on Jelgava, kunagise Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigi pealinn. Piirkonda kuuluvad Jelgava linn ning Auce, Baldone, Dobele, Engure, Iecava, Jaunpilsi, Jelgava, Ozolnieki, Rundāle, Tērvete, Tukumsi ja Vecumnieki omavalitsus. 1795–1918 kuulus Zemgale haldusjaotuses Kuramaa alla ning läks koos selle territooriumiga pärast Esimest maailmasõda Läti Vabariigile. Piirkonna nimi on tulnud muistse balti rahva semgalite nimetusest. 13. sajandist on seeli rahvalt nime pärinud Sēlijat peetud Zemgale osaks, tänapäeval moodustab see Zemgale valimisringkonna idaosa. Ka ajalooline Sēlija hõlmab osa Kirde-Leedust.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja Zemgale · Näe rohkem »
1200
1200.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1200 · Näe rohkem »
1201
1201.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1201 · Näe rohkem »
1226
1226.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1226 · Näe rohkem »
1230
1230.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1230 · Näe rohkem »
1236
1236.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1236 · Näe rohkem »
1242
1242.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1242 · Näe rohkem »
1264
1264.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1264 · Näe rohkem »
1265
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1265 · Näe rohkem »
1266
1266.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1266 · Näe rohkem »
1271
1271.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1271 · Näe rohkem »
1280
1280.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1280 · Näe rohkem »
1281
1281.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1281 · Näe rohkem »
1286
1286.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1286 · Näe rohkem »
1288
1288.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1288 · Näe rohkem »
1290
1290.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1290 · Näe rohkem »
1305
1305.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1305 · Näe rohkem »
1307
1307.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1307 · Näe rohkem »
1328
1328.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1328 · Näe rohkem »
1340
1340.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1340 · Näe rohkem »
1345
1345.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1345 · Näe rohkem »
1347
1347.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1347 · Näe rohkem »
1361
1361.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1361 · Näe rohkem »
1370
1370.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1370 · Näe rohkem »
1376
1376.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1376 · Näe rohkem »
1422
1422.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1422 · Näe rohkem »
1451
1451.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1451 · Näe rohkem »
1492
1492.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1492 · Näe rohkem »
1495
1495.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1495 · Näe rohkem »
1556
1556.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1556 · Näe rohkem »
1560
1560.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1560 · Näe rohkem »
1561
1561.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1561 · Näe rohkem »
1562
1562.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1562 · Näe rohkem »
1565
1565.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1565 · Näe rohkem »
1566
1566.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1566 · Näe rohkem »
1571
1571.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1571 · Näe rohkem »
1573
1573.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1573 · Näe rohkem »
1577
1577.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1577 · Näe rohkem »
1578
1578.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1578 · Näe rohkem »
1581
1581.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1581 · Näe rohkem »
1583
1583.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1583 · Näe rohkem »
1587
1587.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1587 · Näe rohkem »
1596
1596.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1596 · Näe rohkem »
1602
1602.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1602 · Näe rohkem »
1614
1614.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1614 · Näe rohkem »
1621
1621.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1621 · Näe rohkem »
1622
1622.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1622 · Näe rohkem »
1625
1625.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1625 · Näe rohkem »
1627
1627.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1627 · Näe rohkem »
1629
1629.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1629 · Näe rohkem »
1630
1630.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1630 · Näe rohkem »
1635
1635.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1635 · Näe rohkem »
1642
1642.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1642 · Näe rohkem »
1648
1648.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1648 · Näe rohkem »
1658
1658.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1658 · Näe rohkem »
1660
1660.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1660 · Näe rohkem »
1718
1718.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1718 · Näe rohkem »
1722
1722.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1722 · Näe rohkem »
1737
1737.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1737 · Näe rohkem »
1738
1738.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1738 · Näe rohkem »
1760
1760.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1760 · Näe rohkem »
1791
1791.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1791 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1918 · Näe rohkem »
1955
1955.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1955 · Näe rohkem »
1961
1961.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1961 · Näe rohkem »
1997
1997.
Uus!!: Miitavi ordulinnus ja 1997 · Näe rohkem »
