Sisukord
73 suhted: Alaska, Alberta, Ameerika Ühendriigid, Ameerika haab, Ameerika lehis, Atlandi ookean, Eeterlikud õlid, Elastsus, Elastsusmoodul, Emasõis, Enamuspuuliik, Endel Laas, Erikaal, Euroopa, Hall mänd, Happeline keskkond, Harilik elupuu, Huumus, Igihaljus, Igikelts, Isasõis, Järvselja, Juur, Kambium, Kanada, Kanada kuusk, Käbi, Keerdmänd, Kuuse-käbilind, Kuusk (perekond), Liik (bioloogia), Liivmullad, Luua, Männilised, Mineraalmuld, Minnesota, Moreen, Okas, Okaspuulaadsed, Okaspuutaimed, Paberikask, Paljasseemnetaimed, Palsamnulg, Põhja-Ameerika, Perekond (bioloogia), Philip Miller, Punane kuusk, Punane vaher, Pung, Puukoor, ... Laienda indeks (23 rohkem) »
- Kuusk
Alaska
Alaska (hääldus inglise keeles) on Ameerika Ühendriikide osariik, mis paikneb Põhja-Ameerika loodeosas.
Vaata Must kuusk ja Alaska
Alberta
Louise'i järve panoraam Alberta provintsis Alberta provints on 1.
Vaata Must kuusk ja Alberta
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Vaata Must kuusk ja Ameerika Ühendriigid
Ameerika haab
Ameerika haab (Populus tremuloides) on papli perekonda kuuluv puuliik.
Vaata Must kuusk ja Ameerika haab
Ameerika lehis
Emaskäbid Ameerika lehise puistu sügisvärvides Ameerika lehis bonsaina Ameerika lehis (Larix laricina) on heitlehine okaspuuliik männiliste sugukonnast lehise perekonnast.
Vaata Must kuusk ja Ameerika lehis
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Vaata Must kuusk ja Atlandi ookean
Eeterlikud õlid
Eeterlikud õlid on taimedes esinevad õlikad (hüdrofoobsed) vedelikud, mida iseloomustab suhteliselt kerge lenduvus; molekulis sisaldub 8–15 süsiniku aatomit:...C8...C15...
Vaata Must kuusk ja Eeterlikud õlid
Elastsus
Elastsus on tahke keha omadus muuta välise jõu toimel oma kuju ning selle lakkamisel taastada oma endine kuju ja ruumala (vedelike ja gaaside korral ruumala).
Vaata Must kuusk ja Elastsus
Elastsusmoodul
Elastsusmoodul on suurus, mis näitab mehaanilist pinget rakendades tahke keha, vedeliku või gaasi vastupanu võimet elastsetele deformatsioonidele.
Vaata Must kuusk ja Elastsusmoodul
Emasõis
Spagetikõrvitsa emasõis Emasõis on õis, milles on üks või mitu emakat, kuid puuduvad tolmukad.
Vaata Must kuusk ja Emasõis
Enamuspuuliik
Enamuspuuliik on puistu esimese rinde suurima tagavaraga puuliik.
Vaata Must kuusk ja Enamuspuuliik
Endel Laas
Endel Laas (29. august 1915 Tartu – 1. november 2009) oli eesti metsateadlane.
Vaata Must kuusk ja Endel Laas
Erikaal
Erikaal (tähis \gamma) on aine ruumalaühiku kaal.
Vaata Must kuusk ja Erikaal
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Must kuusk ja Euroopa
Hall mänd
Hall mänd (Pinus banksiana) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Must kuusk ja Hall mänd
Happeline keskkond
Happeline keskkond on keskkond (näiteks veekeskkond), kus pH väärtus on väiksem kui 7.
Vaata Must kuusk ja Happeline keskkond
Harilik elupuu
Harilik elupuu (Thuja occidentalis L.) on okaspuuliik elupuu perekonnast.
Vaata Must kuusk ja Harilik elupuu
Huumus
Huumus on maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise ja muundumise (humifitseerumise) saadus, maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud tavaliselt pruuni või musta värvusega amorfne aine.
Vaata Must kuusk ja Huumus
Igihaljus
Harilik jugapuu (''Taxus baccata'') on igihaljas Igihaljus on taimede omadus säilitada lehestikku aasta läbi seda järk-järgult uuendades, nii et taim ei ole kunagi ilma lehtedeta.
Vaata Must kuusk ja Igihaljus
Igikelts
Igikelts ehk kirsmaa on kestvalt külmunud maakoore ülemine osa.
Vaata Must kuusk ja Igikelts
Isasõis
Teravalehise iileksi isasõied (ülal) ja emasõied (all) Isasõis on õis, milles on ainult tolmukad, emakad puuduvad.
Vaata Must kuusk ja Isasõis
Järvselja
Järvselja on küla Tartu maakonnas Kastre vallas.
Vaata Must kuusk ja Järvselja
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Vaata Must kuusk ja Juur
Kambium
Kambium (varasemas eesti keeles ka mähk; ladina cambium) on paljude kaheiduleheliste taimede ja okaspuude külgmine algkude (lateraalne meristeem), mis võimaldab neil jämedus- ehk teiskasvu.
Vaata Must kuusk ja Kambium
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Vaata Must kuusk ja Kanada
Kanada kuusk
Kanada kuusk ehk valge kuusk (Picea glauca) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu, mis levib laialdasel alal Põhja-Ameerika põhjaosas Vaiksest ookeanist kuni Atlandi ookeanini.
Vaata Must kuusk ja Kanada kuusk
Käbi
Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik.
Vaata Must kuusk ja Käbi
Keerdmänd
Keerdmänd ehk keerdokkaline mänd (Pinus contorta) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Must kuusk ja Keerdmänd
Kuuse-käbilind
Kuuse-käbilind (Loxia curvirostra) on linnuliik vintlaste sugukonnast käbilinnu perekonnast.
Vaata Must kuusk ja Kuuse-käbilind
Kuusk (perekond)
Kuusk (Picea) on paljasseemnetaimede hõimkonda kuuluv perekond umbes 35 liigiga.
Vaata Must kuusk ja Kuusk (perekond)
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Must kuusk ja Liik (bioloogia)
Liivmullad
Liivmulla profiil Liivmullad (L0 primitiivne leedemuld, Maaamet, Lisa 3 Mullastiku kaardi legend.|vaadatud 01.12.2021) on mullad, mille füüsikalise savi sisaldus 0–10%.
Vaata Must kuusk ja Liivmullad
Luua
Luua on küla Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas.
Vaata Must kuusk ja Luua
Männilised
Männilised (Pinaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv paljasseemnetaimede sugukond.
Vaata Must kuusk ja Männilised
Mineraalmuld
Mineraalmuld on tahke osa koostisest tulenev üldmõiste mulla kohta, milles on ülekaalus mineraalained.
Vaata Must kuusk ja Mineraalmuld
Minnesota
Minnesota on osariik Ameerika Ühendriikide Kesk-Lääne regioonis.
Vaata Must kuusk ja Minnesota
Moreen
Moreen Norras pärast laviini Moreenküngas Garda järve ääres Moreen on sorteerumata liustikusete.
Vaata Must kuusk ja Moreen
Okas
Okas on kseromorfse ehitusega muundunud leht.
Vaata Must kuusk ja Okas
Okaspuulaadsed
Okaspuulaadsed ehk männilaadsed (Pinales) on paljasseemnetaimede hõimkonda okaspuude klassi kuuluv puude selts.
Vaata Must kuusk ja Okaspuulaadsed
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Vaata Must kuusk ja Okaspuutaimed
Paberikask
Paberikask (Betula papyrifera) on kaseliste sugukonda kase perekonda kuuluv mitmeaastane heitlehine lehtpuuliik.
Vaata Must kuusk ja Paberikask
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.
Vaata Must kuusk ja Paljasseemnetaimed
Palsamnulg
Palsamnulg (Abies balsamea) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Must kuusk ja Palsamnulg
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Vaata Must kuusk ja Põhja-Ameerika
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Must kuusk ja Perekond (bioloogia)
Philip Miller
Philip Miller (1691 London – 18. detsember 1771 Chelsea, London) oli šoti päritolu inglise aednik ja botaanik.
Vaata Must kuusk ja Philip Miller
Punane kuusk
Punane kuusk (Picea rubens) on igihaljas okaspuuliik kuuse perekonnast.
Vaata Must kuusk ja Punane kuusk
Punane vaher
Punane vaher (Acer rubrum) on Põhja-Ameerika ida- ja keskosas kasvav heitlehine puu.
Vaata Must kuusk ja Punane vaher
Pung
Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Vaata Must kuusk ja Pung
Puukoor
Kiirja männi koor Puukoor (ka koor) on puittaime pindmine kiht, mis kaitseb taime sisemisi kudesid.
Vaata Must kuusk ja Puukoor
Ruumala
Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.
Vaata Must kuusk ja Ruumala
Sademete hulk
Sademete hulk ehk sademehulk on kliimanäitaja, mis näitab mingi ajavahemiku jooksul spetsiaalse seadmega (tavaliselt sadememõõturiga) mõõdetud veekihi paksust mingis kohas.
Vaata Must kuusk ja Sademete hulk
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Vaata Must kuusk ja Sammaltaimed
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Vaata Must kuusk ja Seeme
Seemik
Seemik ehk seemiktaim on seemnest kasvanud taim.
Vaata Must kuusk ja Seemik
Segamets
Segamets Segamets on mets, kus kasvab nii okaspuid kui ka lehtpuid, ilma et kumbki neist oleks olulises ülekaalus.
Vaata Must kuusk ja Segamets
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Vaata Must kuusk ja Soome
Survetugevus
Survetugevuse määramine universaalse testimismasinaga Survetugevus on materjali või konstruktsiooni maksimaalne vastupidavus pidevale survejõule.
Vaata Must kuusk ja Survetugevus
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Must kuusk ja Taimed
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Vaata Must kuusk ja Tartu
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Vaata Must kuusk ja Tüvi
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Vaata Must kuusk ja Tihedus
Tihemetsa
Tihemetsa on alevik Pärnu maakonnas Saarde vallas.
Vaata Must kuusk ja Tihemetsa
Tolmlemine
Tolmlemine on tolmuterade kandumine emakasuudmele või seemnealgmele.
Vaata Must kuusk ja Tolmlemine
Tolmukas
Kibuvitsa lihtsa tolmukaniidiga tolmukad müürlooga tolmukast Tolmukas (ladina keeles stamen) on õie osa, milles valmivad tolmuterad.
Vaata Must kuusk ja Tolmukas
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Vaata Must kuusk ja Tselluloos
Turvasmuld
Turvasmuld on tahke osa koostisest tulenev üldmõiste mulla kohta, mille moodustab orgaaniliste jäänuste muundumisel tekkinud turvas ja kus mineraalosa sisaldub vähem kui 50%.
Vaata Must kuusk ja Turvasmuld
Vööt-käbilind
Vööt-käbilinnu muna Vööt-käbilind (Loxia leucoptera) on linnuliik vintlaste sugukonnast käbilinnu perekonnast.
Vaata Must kuusk ja Vööt-käbilind
Võra
Tammedel on sageli muljetavaldav võra Võra on taime varte, okste, lehtede ja muude maapealsete organite kogum.
Vaata Must kuusk ja Võra
Võrse
Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.
Vaata Must kuusk ja Võrse
Vegetatiivne sigimine
Vegetatiivne sigimine on suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st.
Vaata Must kuusk ja Vegetatiivne sigimine
Vegetatsiooniperiood
Vegetatsiooniperiood (ladina keeles vegetatio – taastumine, taimestik) ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on periood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng.
Vaata Must kuusk ja Vegetatsiooniperiood
1700
1700.
Vaata Must kuusk ja 1700
Vaata ka
Kuusk
- Ajaani kuusk
- Breweri kuusk
- Engelmanni kuusk
- Glehni kuusk
- Harilik kuusk
- Idakuusk
- Kanada kuusk
- Korea kuusk
- Koyama kuusk
- Kuusk (perekond)
- Must kuusk
- Põhjamehhiko kuusk
- Picea martinezii
- Punane kuusk
- Schrencki kuusk
- Serbia kuusk
- Siberi kuusk
- Sitka kuusk
- Torkav kuusk
- Veitchi kuusk
Tuntud ka kui Abies denticulata, Abies mariana, Abies nigra, Picea mariana.